Kohtulahend

tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva. Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi (TMS § 205 lg 1). Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile (TMS § 206 lg 2). Kohtute Raamatupidamiskeskus kohtule esitatud avalduse õiguslik alus tuleneb TMS § 206 lg-s 2 ning menetlusõiguslik alus on sätestatud KrMS §-s 431. Kuna võlgnikust süüdimõistetut on karistatud enne 01. jaanuari 2010 on kohtutäituri avalduse lahendamisel kohaldatav enne 01. jaanuari 2010 kehtiv TMS redaktsioon, mille § 201 lg kohaselt avaldus süüdimõistetul tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga esitab kohtule kohtutäitur ja täitur teatab avalduse esitamisest ka võlgnikule. Rahalise karistuse täitmisele pööramine on sätestatud KarS §-s 417, mille lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KarS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. KrMS § 429 lg 4 ja 5 kohaselt kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et: rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga või varaline karistus asendatakse vangistusega. KrMS § 432 lg 3 kohaselt kohtus lahendi täitmisel tekkinud vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab kohus süüdimõistetu osavõtul ning täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskuse ja kohtutäituri poolt kohtule esitatu põhjal ei ole kohtul võimalik teha otsustust asenduskaristuse kohaldamiseks. Taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks saab esitada kohtule peale seda kui täitemenetluses on kõik vajalikud toimingud tehtud, et süüdimõistetu rahalise karistuse tasuks. Asenduskaristuse kohaldamine eeldab täitemenetluse eesmärgipärast ja operatiivset toimimist, mille kohta tuleb asenduskaristuse taotluses esitada usaldusväärset informatsiooni; muuhulgas ka toiminguid, mis käsitlevad süüdlase asukoha kindlakstegemist. Kohtu käsutuses sellise usaldusväärse informatsiooni olemasolu võimaldab kohtul õigeaegselt rakendada abinõusid süüdlase toimetamiseks kohtusse, vältimaks karistuse aegumise. Süüdlase isikliku osavõtuta ei ole kohtul võimalik asenduskaristust kohaldada. Kohus ei tee üldjuhul toiminguid, mis kuuluvad kohtutäituri kompetentsi. TMS § 206 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise

pikendamist KrMS § 424 kohaselt. Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed. Kohtutäitur on õigustud kohtu poole taotlusega asenduskaristuse kohaldamiseks juhul kui võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. TMS § 198 lg 1 kohaselt täitemenetluses pööratakse sissenõue võlgniku varale järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale ning 3) kinnisvarale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitatud taotluses usaldusväärselt põhistanud eelkõige vallasvara puudumist süüdimõistetud võlgnikul. Eelduslikult võlgnikul vallasvara puudumisest saab kohtutäitur järeldusi teha peale kohtumist süüdimõistetud võlgnikuga. Kohus juhib tähelepane sellele, et võimalik rahalise karistuse vangistusega asendamise menetlus ei saa olla täitemenetlust asendav ega seda sisuliselt täiendav menetlus. Kui täitemenetluses on kõik võimalikud abinõud rakendatud, on kohtutäituri võimalus asenduskaristuse taotlus kohtule esitada. Vangistus isikult vabaduse võtmisega on põhiõiguse riive, millele eelnev menetlus peab olema ammendav ja seaduste mõttele vastav. Kui süüdimõistetu asukoha kindlakstegemiseks on kohtutäitur kõik võimalikud abinõud rakendanud ning asukohta või tegelikku elukohta ei ole täituril õnnestunud kindlaks teha, siis on asi menetletav KrMS § 429 lg 4 kohaselt – kohtutäituri poolt süüdimõistetu vahistamistaotluse esitamisega kohtule. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.

Silvi Maiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.