Kohtulahend

Asjaolud Viru Maakohtu 31.01.2012 määrusega jäeti H.K talle Viru Maakohtu 16.02.2010 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Viru Maakohtu 16.06.2011 otsusega mõisteti H.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 263 p 1, 2, 4 ja § 274 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg, s.o 30.03.2011–16.06.2011, karistusaja hulka, mõistes ärakandmisele 1 aasta 3 kuud 14 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.06.2011 ja lõpeb 30.09.2012. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve alla avanes kinnipeetaval 30.09.2011, alates 30.12.2011 on võimalik kinnipeetavat vabastada tingimisi enne tähtaega ilma elektroonilise järelevalveta. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Käesolevast asjast nähtub, et H.K soovib vabanedes asuda elama oma vanaema T.K. juurde XXX . Nimetatud aadressil teostas kriminaalhooldusametnik kodukülastuse, et saada nõusolek elektroonilise valveseadme paigaldamiseks elukohta ning kontrollida elukoha sobivust elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. T. K. keeldus ametnikke korterisse laskmast, suheldes nendega telefoni teel. Oma kirjalikku nõusolekut tema andnud ei ole. Seega ei ole käesolevas asjas täidetud elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korras sätestatud tingimus elukoha omaniku kirjaliku nõusoleku kohta. Eeltoodu tõttu ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega võimalik. Maakohus ei pidanud vajalikuks hinnata KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada H.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on põhjendamatu ja kohus on ületähtsustanud korras nimetatud tingimusi isiku vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 3 kohaselt ei ole isiku kirjalik nõusolek määrav, vaid määravad on muud nimetatud sättes loetletud asjaolud. Kaitsja märgib, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Vanglas õppis ta XXXX eriala ning on läbinud XXXX programme. Kinnipeetaval on toetav sotsiaalvõrgustik vanaema näol. Ta on valmis asuma tööle. Seega on H.K-le vabanedes garanteeritud kindel elukoht, abistav sotsiaalne võrgustik ja töökoht. Kaitsja leiab, et H.K edasise elu korraldamisel saab pidada määravaks elektroonilise valve kohaldamist, mistõttu on ta ise eluliselt huvitatud olema seaduskuulekas ja järgima käitumiskontrollinõudeid. Kaitsja leiab, et H.K on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega (elektroonilise valve kohaldamisega), kohaldades tema suhtes käitumiskontrollinõudeid. Kaitsja on kindel, et H.K on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist seaduskuulekat käitumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määrusega selle lõppjärelduses, s.o jätta H.K vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, kuid leiab, et maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud nimetatud asjaolud analüüsimata ning käsitlenud üksnes elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimusi. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et alates 30.12.2011 on võimalik kinnipeetavat vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ka ilma elektroonilise järelevalve kohaldamiseta. Jättes KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolud tähelepanuta, on maakohus süüdimõistetu H.K taotlusesse suhtunud üksnes formaalselt. Ringkonnakohus on seisukohal, et võttes arvesse KarS § 76 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, ei ole H.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et kuriteo toimepanemise asjaolud, H.K isik ja tema varasem elukäik ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. H.K on kriminaalkorras karistatud neljal korral, reaalses vangistuses viibib ta teist korda. Käesoleval ajal kannab H.K karistust varguse, avaliku korra raske rikkumise ja võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kuivõrd varasemalt on H.K pannud toime peamiselt varavastaseid kuritegusid, on tema kuritegude dünaamika muutunud raskemaks ning lisandunud on vägivalla kasutamine. Eelmise karistuse kandmiselt vabanes H.K tähtaegselt 11.02.2011 ning juba vähem kui kuu aja pärast jätkas ta kuritegude toimepanemist. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused, sealhulgas reaalne vangistus, ei ole H.K-le vajalikku paranduslikku mõju avaldanud, mistõttu ringkonnakohtul puudub veendumus, et käesoleva karistuse kandmiselt vabanedes suudaks ta käituda õiguskuulekalt. Ringkonnakohtu arvamust kinnitab asjaolu, et ka Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, märkides, et H.K ei väljenda motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobuda. Lisaks võtab ringkonnakohus arvesse H.K võimalusi vabaduses, mis ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda samuti teda tingimisi ennetähtaegselt vabastada. H.K puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Eriala ning varasema töökogemuse puudumise tõttu on H.K konkurentsivõime madal ning võimalused tööd leida raskendatud. See omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kuivõrd H.K on kuritegusid pannud toime grupis, on oluliseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks ka asjaolu, et tema tutvusringkond koosneb peamiselt kriminaalkorras karistatud isikutest. Ringkonnakohus möönab, et H.K on vangistuses astunud samme oma käitumise parandamise suunas, läbides sotsiaalprogrammi XXXX, asudes omandama XXXX eriala ning järgides vanglas kehtivat korda. Eeltoodud asjaoludel aga puudub ringkonnakohtul veendumus, et positiivsed muutused H.K käitumises ei oleks ajutised ja ta suudaks ka vabaduses käituda seaduskuulekalt. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et isik, kes pani toime kuriteod, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud,

vaid tegemist on erandiga. Käesoleval juhul ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada H.K suhtes erandlikku meedet, s.o teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.