Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.detsember 2011.a. Rapla
Kohtuistungi aeg
12.detsember 2011.a.
Kriminaalasja number
1-11-11513
Kohtunik
Indrek Saar
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Prokurör
Aarne Pruus
Kriminaalasi ja menetluse liik
F.V süüdistusasi KarS § 422 lg. 2 lühimenetluses
Süüdistatav
F.V , isikukood XXX, EV kodanik, emakeeleks eesti keel, 8 klassilise haridusega, ilma kindla tegevusalata, kriminaalkorras neli korda karistatud, viimati 08.veebruaril 2010.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 263 p. 4 järgi vangistusega üheksa (9) kuud, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg. 1 alusel kahe (2) aasta ja kuue (6) kuulise katseajaga, elukoht xxxxx xxxx maakond xxxx xxxx x xx, 31,.mail 2011.a. peetud kinni kahtlustatavana ja 01.juunist 2011.a. vahistatud,
Kaitsja
vandeadvokaat Eve Jundas
Kohaldatud menetlusnormid
KrMS §§ 248 lg 1 p 5; 256-3 lg 1 p.2; 315; 318 lg 3 p 4 ning 319 lg 1 ja 2
järgi
Süüdi tunnistada F.V kuriteos KarS § 422 lg. 2 järgi ja karistada teda vangistusega seitse (7) aastat, mida KrMS § 238 lg. 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra s.o. nelja (4) aasta ja kaheksa (8) kuuni. KarS § 65 lg. 2 kohaselt liita karistusega Pärnu Maakohtu poolt 08.veebruaril 2010.a. mõistetud vangistuse kandmata osa kaheksa (8) kuud ja kakskümmend seitse (27) päeva ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi mõista vangistus viis (5) aastat neli (4) kuud ja kakskümmend seitse (27) päeva. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja karistuse tähtaega arvestada
kinnipidamise päevast 31. maist 2011.a. Kohtuotsuse kuulutamise päevast jääb vangistust kanda neli (4) aastat kümme (10) kuud ja viisteist (15) päeva. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase tasuks kohtuistungist osavõtu, istungiks ettevalmistumise ja sõiduks kulunud aja eest ja sõidukulu hüvituseks kokku 223.22 eurot. (summa sisaldab käibemaksu) Välja mõista F.V-lt riigi tuludesse 417.03 eurot sundraha, 1062.- eurot tasu riiklikus ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi eest ja 230.10 eurot kohtueelsest uurimisest ja kohtuistungist osa võtnud kaitsja töötasu hüvituseks. Kaitsja tasu sõiduaja eest ja sõidukulu hüvitus kokku 50.64 eurot jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud summasid on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank ASis. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr. 1-11-11513. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Välja mõista F.V-lt ML kasuks 868.87 eurot, MR kasuks 689.71 eurot ja EL kasuks 137.41 eurot kuriteoga tekitatud materiaalse kahju heastamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse 15. päevaks pärast teate saabumist. Süüdistatava jaoks algavad tähtajad menetlusdokumendi kättesaamisele järgnevast päevast. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu F.V süüdistatakse selles, et ta 29. mail 2011.a. kella 20.30 paiku juhtis Rapla maakonnas Märjamaa vallas Paeküla- Vana-Vigala tee 11,52 kilomeetril Vana-Vigala suunas sõiduautot Volkswagen Golf registrimärgiga XXX XXX alkoholijoobe seisundis ja omamata ühegi mootorsõiduki juhtimise õigust, millega rikkus sel ajal kehtinud Liiklusseaduse §§ 20 lg. 1, lg. 3 ja lg. 3-1 ja 22 lg. 1 nõudeid ning Liikluseeskirja §§ 70 ja 76 nõudeid. Samuti ületas sel teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/ ja juhtis autot oma sõidukogemustele, teeoludele, ilmastikutingimustele ja liiklustihedusele mittevastava kiirusega, sõidutas auto tagaistmel KK ja AR, kes ei onud turvavöödega kinnitatud, millega rikkus Liikluseeskirja §§ 68 lg. 5, 123 ja 124 p. 2 nõudeid. Rikkumiste tulemusena kaotas F.V alkoholijoobe ja suure sõidukiiruse tõttu auto üle kontrolli, auto paiskus paremale teelt välja ja rullus üle katuse, mille tagajärjel mille käigus saadud kehavigastuste tõttu surid KK ja AR kohapeal. Autos juhi kõrval istunud EL sai
kehavigastusi. F.V tegu on kvalifitseeritud KarS § 422 lg. 2 ette nähtud kuriteona s.o. kuni 30.juunini 2011.a. kehtinud Liikluseeskirja §§ 68 lg. 5, 70, 76, 123 ja 124 p. 2 nõuete tahtliku rikkumisena, mis põhjustas kahe inimese surma ja teisele inimesele kehavigastusi. Süüdistatava ütlused Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil süüdi ja ei soovinud ütlusi anda. Süüdistatava poolt 01.juunil 2011.a kahtlustatavana antud ütlustest (t.l. 162-164) nähtub, et ta elas viimased kolm kuud XXXXX maakonnas XXXXXX külas KK juures ja viibis seal ka 29. mail k.a. Sama päeva hommikul saabusid K.K elukohta ka AR ja EL. Nad tarvitasid kogu päeva ühiselt alkoholi ja kella 20.00 paiku hakkasid sõitma A.R autoga Teenusele sauna. Algul asunud autot juhtima A.R ise, E.L istus tema kõrvale, süüdistatav ja K.K tagaistmele. Esmalt pidid nad sõitma A.R vanemate juurde XXXXXXXX, kuid loobusid sellest ja pöörasid tagasi. Kuna A.R oli tugevasti joobes ja tema sõiduviis tundus ohtlik, siis asus süüdistatav ise autot juhtima. A.R istus tagaistmele. Enne joonud K.K ja A.R sõidu ajal ka õlut, süüdistatav mitte. Turvavöid A.R ja K.K ei kinnitanud. Sõidutee oli hea kattega ja sirge ning süüdistatav juhtis autot kiirusega 100-110 km/h. Avarii toimumist süüdistatav ei mäleta ja selle kohta ütlusi anda ei oska. Edasi mäletab süüdistatav haiglasse viimist ja haiglas kuulis ta avarii toimumisest. A.R ja K.K surmast sai ta teada alles kinnipidamisel. 06.oktoobril 2011.a. antud ütlustes (t.l. 167-168) on F.V tunnistanud, et autot juhtis K.K elukohast ära sõites ja edasi kuni avarii toimumiseni tema, kuna oli kaaslastest kainem. Juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnud. Auto üle valitsemise kaotas ta ilmselt kurvis, kuhu sõitis täiskiirusega. Kohtu seisukoht Tõendatuks ei saa lugeda auto juhtimist alkoholijoobe seisundis ja sellest tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lg. 3 ja lg. 3-1 p.1 nõuete rikkumist. Eksperdi arvamusest (t.l. 113) nähtub, et süüdistatava veri esitati uuringuks nõuetele mittevastavas katsutis ja seepärast olid vere komponendid (seerum ja plasma) eraldatud. Süüdistava vere komponentides leidus ühe grammi kohta 1,65 milligrammi alkoholi. Vere seerumis ja plasmas on etanooli kontsentratsioon 95 % tõenäosusega 1,10-1,30 korda kõrgem kui täisveres. Liiklusseaduse § 20 lg. 3-1 lg. 1 kohaselt loetakse isik alkoholijoobes olevaks juhul, kui vere ühe grammi kohta leidub vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Ekspertiisi käigus oli võimalik alkoholi sisaldus tuvastada vere komponentides ja seepärast on tekkinud kahtlus, et süüdistatava täisveres võis alkoholi sisaldus olla Liiklusseaduse § 20 lg. 3-1 p. 1 märgitust madalam. Sel põhjusel ei saa süüdistavatele panna süüks auto juhtimist alkoholijoobes. Asjas puudub aga vaidlus selle üle, et süüdistatav oli alates sama päeva hommikust tarvitanud alkoholi ja eksperdi arvamuse alusel saab tõendatuks lugeda, et süüdistatava veres leidus alkoholi üle 0,20 milligrammi grammi kohta. Seega toimus auto juhtimine 20 lg. 4 ja Liikluseeskirja § 76 p. 3 vastases seisundis. Nimetatud asjaolu ei vähenda kuidagi F.V tegevuse ohtlikkust. Süüdistataval puudus mootorsõiduki juhtimise õigus ja seega oli tal üldse keelatud autot juhtida. Nii rikkus süüdistatav autot juhtima asudes kavatsetult sündmuse toimumise ajal kehtinud Liiklusseaduse §§ 20 lg. 4, 22 lg. 1 ja Liikluseeskirja § 76 p. 3 nõudeid. Pärast peatust Teenuse suunas autot juhtima asudes rikkus süüdistatav kavatsetult ka Liiklusseaduse § 47 lg. 1 ja 5, § 123 ja 124 p. 2 nõudeid s.o. ületas lubatud suurimat piirkiirust ja juhtis autot oma sõiduoskustele ja teeoludele ilmselgelt mittevastava kiirusega, millega seadis ohtu peale enda ja kaassõitjate ka kõigi teiste samal teel viibida võinud inimeste elu. Liikluseeskirja § 68 lg. 5 nõuete rikkumine toimus kaudse tahtlusega – süüdistatav ei kontrollinud turvavööde
kinnitamist K.K ja A.R poolt ning ta oli selles osas ükskõikne. Kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused s.o. auto juhtimine vahetult enne avariid süüdistatava poolt ohtlikult suure kiirusega ja turvavöödega kinnitamata inimeste sõidutamine on peale süüdistatava enda ütluste tõendatud veel järgmiselt:
Auto vaatluse protokollist (t.l. 31-33) nähtub, et auto tagaistme turvavööd olid algasendis, tõmbamisel ja lahtilaskmisel läks vöö algasendisse tagasi.
Eesti Advokatuuri juhatuse 15.detsembri 2009.a., 09.veebruari ja 15. juuni 2010.a. otsustega kehtestatud p. 18 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld või lihtmenetluse istungil osalemise ja istungiks ettevalmistumise eest 15.98 eurot iga poole tunni kohta. Sama otsuse p. 19 kohaselt lähtutakse tasu arvestamisel istungi alguse ja lõpu kellaajast lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. p. 47.2 kohaselt makstakse kaitsjale 25.56 eurot tasu sõiduaja eest, kui advokaadibüroo asub õigusabi osutamise kohast 50 kuni 100 km kaugusel ja p. 54 kohaselt hüvitatakse ka sõiduauto kasutamisel 0.13 eurot kilomeetri kohta. Advokaadibüroo, milles kaitsja töötab, asub Tallinna Vanglast 64 kilomeetri kaugusel. Seega on tasu istungist osavõtu, istungiks ettevalmistumisel kulunud sõiduaja eest ja sõidukulu hüvitus koos käibemaksuga kokku 223.22 eurot.
Indrek Saar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.