Kriminaalasi nr 1-11-7173
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
29 november 2011 a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-7173
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Taotluse esitaja
kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi
Taotlus
erakorraline ettekanne O.A kohta
Süüdimõistetu
O.A isikukood xxx; teadaolev elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele O.A-le Tartu Maakohtu 05.09.2011.a otsusega kriminaalasjas 1-11-7173 mõistetud liitkaristuseks mõistet vangistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, ärakandmata osa, mis on 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse algust arvestada KarS § 68 lg 1 alusel alates 23.11.2011.a, s.o O.A kinnipidamisest. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja tulenevalt KrMS § 385 p 26 määruskaebekorras edasikaebamisele ei kuulu.
O.A on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 05.09.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 111-7173 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 02.05.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-115448 mõistetud karistuse, mis on 2 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati KarS § 69 lg 3 alusel 6 kuud. KarS § 69 1 (3)
lg 4 on O.A üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati O.A heastama tekitatud kahju summas 10,46 eurot Jõgeva MÜ kasuks hiljemalt 05.10.2011.a. Kohtuotsusega määrati O.A katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 12.09.2011.a. 25.10.2011.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi kohtule erakorralise ettekande O.A kohta, milles teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Ettekande kohaselt hoiab O.A kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning ei täida talle kohtuotsusega käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud elukohas ning ei täida kohustust heastada tekitatud kahju. O.A elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud kutse 21.11.2011.a kohtuistungile tagastati postiasutuse poolt märkusega „hoiutähtaja möödumisel“. 17.11.2011.a helistas kohtuistungi sekretär O.A mobiiltelefonile numbril 53962322, kuid number ei olnud kasutusel. 21.11.2011.a kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud ning ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest ei teatanud. Kriminaalhooldaja selgitas, et olukord on muutumatu, infot tema kohta ei ole. 17.10.2011.a kontrollis politsei tema elukohta ning selgus, et ta pole seal korteris olnud juba mõned nädalad. Kriminaalhooldusametnik palus kuulutada O.A tagaotsitavaks ja võtta ta vahi alla. Kohus rahuldas taotluse tulenevalt KrMS § 140 lg 1, 3, § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1, kuulutas O.A tagaotsitavaks ja kohaldas tõkendina vahistamist. 23.11.2011.a O.A peeti kinni. Kriminaalhooldaja kohtuistungile ei ilmunud, kuid esitas selgituse kirjalikult, millest nähtub, et olukord võrreldes erakorralise ettekande esitamisega muutunud ei ole. O.A kriminaalhooldajaga ühendust ei ole võtnud. Tema käitumisest võib järeldada motiveerituse puudumist nii kontrollnõuete täitmise, üldkasuliku töö sooritamise kui ka KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud lisakohustuse tähtajalise täitmise suhtes. O.A ise selgitas, et ta ei soovi vangistusse minna. Talle piisaks, kui teda hoida üks kuu arestimajas, et ta saaks teha järeldused. Elukohast lahkus ta, kuna korteriomaniku poeg tuli koju ning ta ei saanud enam seal elada. Oma elukoha muutusest ta kriminaalhooldajat ei teavitanud ega ilmunud enam ka kriminaalhooldusele. Mitteilmumist põhjendas ta asjaoluga, et tal oli hüvitamata tekitatud kahju, mistõttu ei julgenud ta kohale minna. Üldkasulikku tööd ei saanud samuti tegema hakata, kuna töö tegemine oli veel planeerimata. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Nagu ettekandest ja kohtuistungil antud seletustest nähtub, suhtus O.A vastutustundetult talle korduvalt antud võimalustesse kanda karistust vabaduses. Asja materjalidest nähtub, et 02.05.2011.a karistati teda KarS § 199 lg 2 p 9 alusel vangistusega, mille kandmisest ta tingimuslikult vabastati. Juba samal päeval, kui toimus kohus ja ka järgnevatel päevadel, pani ta toime analoogsed kuriteod. Vaatamata sellele pidas kohus võimalikuks talle liitkaristuseks mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. O.A ei asunud sooritama määratud töötunde ega ka täitnud üldkasuliku tööga kaasnevat
2 (3)
käitumiskontrolli. Ta lahkus elukohast ilma kriminaalhooldaja käest selleks nõusolekut saamata. Samuti ei ilmunud ta enam registreerimisele. Täitmata on ka lisakohustus kahjude hüvitamiseks. Ise selgitas, et ta ei julgenud kriminaalhooldaja juurde minna, kuna hüvitamata oli kahju. Kahju oli hüvitamata, kuna mingi mees, kes poidi talle raha andma, ei olnud seda teinud. Kohus leiab, et selline põhjendus on otsitud ja ei saa olla põhjenduseks kohustuste mittetäitmisel. O.A on ise selgitanud kohtuistungil, kui toimus tema kriminaalasja arutamine (t.l 63), et ta saab eelpensioni üle 200 euro kuus. Seega oleks pidanud 10,46 euro suuruse kahju hüvitamine talle igati jõukohane. Samast istungprotokollist nähtub, et ta lubas juba samal päeval, kui toimus istung, kahju hüvitada. Kõik eelnev näitab süüdimõistetu vastutustundetut suhtumist pandud kohustuste täitmisse ja talle teistkordselt antud võimalusse vabaneda vangistuse kandmisest - kuriteo, mille eest teda käesolevas kriminaalasjas karistati, pani ta toime eelmise otsusega määratud katseajal. Lisaks on O.A sooritamata kogu määratud üldkasulik töö. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldaja ettepanek O.A-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69 lg 6ja KrMS § 428, 432. Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.