1-08-1838/74 - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-08-1838 Kt vähemalt ühel korral parema õlavarre pihta ja vähemalt ühel korral pea piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse nahaaluse hematoomi näol parema õlavarre piirkonnas ning kui A K abikaasa kaitsmiseks naise suunas astus, takistas A.R, kannatanule tuttavate isikute nähes ja pereliikmete juuresolekul, avaliku korra rikkumise eesmärgil ning ohustades kannatanu tervist ja juuresviibijate julgeolekut, A Kt abikaasat kaitsta, lüües A Kt vähemalt ühel korral rusikaga näo piirkonda, millise löögi tagajärjel kannatanu maha kukkus. Järgnevalt A.R , koos Ivar Närepi, O.O ja P.K-ga jätkasid maas lamava A K peksmist, lüües teda mitmeid, eeluurimisega tuvastamata kordi, rusikatega näo ja pea piirkonda ning püüdsid A K selja kohalt riietest haarates üles tõsta. Peksmise lõpetamisel, kui peksmises osalenud isikud istusid sõidukisse Audi A6 reg märgiga 757 TDX, et sündmuskohalt lahkuda, õnnestus kannatanu A Kl haarata kinni teda peksnud isikute lahkumise takistamiseks Ivar Närepi paremast jalast, misjärel lõi A.R, ohustades kannatanu elu ja tervist, jalaga mitmel korral A K keha piirkonda, mille tagajärjel kannatanu Ivar Närepi jala vabastas. Peksmisega tekitati A Ke füüsilist valu ja kehavigastus - paremal pool alalõualuu keha murru ja vasakul pool alalõualuu liigesjätke murru näol, mille tagajärjel tekkis luupõletik, 45. hamba traumaatiline kaotus, nahaalused verevalumid näo- ja peapiirkonnas, kehatüvel ja vasakul käel ning nahamarrastused mõlemal käel ja jalal. Seega tema, rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupi poolt, pani toime KarS § 263 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ivar Närepit süüdistatakse selles, et tema 04.08.2007.a kella 23.20 paiku viibis koos P.K ja O.O-ga A.R-i poolt juhitud sõiduautos Audi A6 reg märgiga 757 TDX, millega sõitis Pärnu linnas, Rannapuiestee 3 asuva ööklubi „Sunset” esisel alal, kuigi sõidukil puudus piiratud territooriumile sisenemiseks valdaja, s.o klubi „Sunset“ ja Pärnu Linnavalitsuse luba. Kuulnud samal teelõigul neile vastu kõndinud A K kommentaari sõiduki ebaõigest liiklemisest kõnniteealal, väljus I. Närep samaaegselt A.R-i , O.O ja P.K-ga sõidukist, misjärel A.R, eesmärgiga rikkuda teiste inimeste üldist õigusrahu ja avalikku kindlustunnet, nõudis agressiivsust väljendaval hoiakul ja hääletoonil A. Kt selgitust kuuldud kommentaari kohta. Seejärel I. Närep koos A.R-i , O.O ja P.K-ga , eiras nende ja kannatanu A. Ke vahel tekkinud sõneluse käigus A.Ke abikaasa Ü K ja alaealise tütre E K palveid lahkuda ning kannatanule tuttavate isikute nähes ja pereliikmete juuresolekul, avaliku korra rikkumise eesmärgil ning ohustades kannatanu tervist ja juuresviibijate julgeolekut, nimetas I. Närep, Ü. K ebatsensuurselt „litsiks” ning lõi Ü. K suunas rusikaga mitmel, tuvastamata arvul korral, kusjuures tabas Ü.K vähemalt ühel korral parema õlavarre pihta ja vähemalt ühel korral pea piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse nahaaluse hematoomi näol parema õlavarre piirkonnas. Järgnevalt I. Närep, kannatanule tuttavate isikute nähes ja pereliikmete juuresolekul, avaliku korra rikkumise eesmärgil ning ohustades kannatanu tervist ja juuresviibijate julgeolekut, koos A.R-i , O.O ja P.K-ga jätkas eelnevalt A.R-i löögist maha kukkunud A. K peksmist, lüües teda mitmeid, eeluurimisega tuvastamata kordi, rusikatega näo ja pea piirkonda, püüdes A. K selja kohalt riietest haarates üles tõsta. Peksmise lõpetamisel, kui peksmises osalenud isikud istusid sõidukisse Audi A6 reg märgiga 757 TDX, et sündmuskohalt lahkuda ning kui A. K õnnestus haarata kinni teda peksnud isikute lahkumise takistamiseks I. Närepi paremast jalast, lõi I. Närep, ohustades kannatanu elu ja tervist, rohkem kui ühel korral A. K vabanemiseks teda vasaku jalaga õla piirkonda ja A.R lõi I. Närepi abistamiseks jalaga mitmel korral A. K keha piirkonda, mille tagajärjel kannatanu I. Närepi jala vabastas.

1-08-1838 Peksmisega tekitati A Ke füüsilist valu ja kehavigastus - paremal pool alalõualuu keha murru ja vasakul pool alalõualuu liigesjätke murru näol, mille tagajärjel tekkis luupõletik, 45. hamba traumaatiline kaotus, nahaalused verevalumid näo- ja peapiirkonnas, kehatüvel ja vasakul käel ning nahamarrastused mõlemal käel ja jalal. Seega tema, rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupi poolt, pani toime KarS § 263 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. O.O süüdistatakse selles, et tema 04.08.2007.a kella 23.20 paiku viibis koos P.K ja Ivar Närepiga A.R-i poolt juhitud sõiduautos Audi A6 reg märgiga 757 TDX, millega sõitis Pärnu linnas, Rannapuiestee 3 asuva ööklubi „Sunset” esisele alale, kuigi sõidukil puudus piiratud territooriumile sisenemiseks valdaja, s.o. klubi „Sunset“ ja Pärnu Linnavalitsuse luba. Kuulnud samal teelõigul neile vastu kõndinud A K kommentaari sõiduki ebaõigest liiklemisest kõnniteealal, väljus O.O samaaegselt A.R-i, I. Närepi ja P.K-ga sõidukist, misjärel A.R, eesmärgiga rikkuda teiste inimeste üldist õigusrahu ja avalikku kindlustunnet, nõudis agressiivsust väljendaval hoiakul ja hääletoonil A. Kt selgitust kuuldud kommentaari kohta. Seejärel O.O koos A.R-i, I. Närepi ja P.K-ga eiras nende ja kannatanu A. K vahel tekkinud sõneluse käigus A. K abikaasa Ü Ke ja alaealise tütre E K palveid lahkuda ning kui I. Närep oli Ü. Kt ebatsensuurselt sõimanud ja alandanud ning löönud rusikaga mitmel korral Ü. K suunas, tabades Ü. K vähemalt ühel korral parema õlavarre pihta ja vähemalt ühel korral pea piirkonda ning A.R takistanud A Kt abikaasat kaitsta, lüües A. Kt vähemalt ühel korral rusikaga näopiirkonda, millise löögi tagajärjel kannatanu maha kukkus, siis O.O , kannatanule tuttavate isikute nähes ja pereliikmete juuresolekul, avaliku korra rikkumise eesmärgil ning ohustades kannatanu tervist ja juuresviibijate julgeolekut, koos A.R-i, I. Närepi ja P.K-ga jätkas maas lamava A. Kpeksmist, lüües teda mitmeid, eeluurimisega tuvastamata kordi, rusikatega näo ja pea piirkonda ning püüdis A. K selja kohalt riietest haarates üles tõsta. Peksmise lõpetamisel kui O.O koos I. Närepi, P.K ja A.R-iga suundus Audi A6 reg. märgiga 757 TDX suunas, naases O.O maas lamava kannatanu A. K juurde ning ohustades kannatanu elu ja tervist, lõi A. K jalaga mitmel, tuvastamata arv korral, keha piirkonda. Peksmisega tekitati A Ke füüsilist valu ja kehavigastus - paremal pool alalõualuu keha murru ja vasakul pool alalõualuu liigesjätke murru näol, mille tagajärjel tekkis luupõletik, 45. hamba traumaatiline kaotus, nahaalused verevalumid näo- ja peapiirkonnas, kehatüvel ja vasakul käel ning nahamarrastused mõlemal käel ja jalal. Seega tema, rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupi poolt, pani toime KarS § 263 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. P.K süüdistatakse selles, et tema, 04.08.2007.a kella 23.20 paiku viibis koos O.O ja Ivar Närepiga A.R-i poolt juhitud sõiduautos Audi A6 reg märgiga 757 TDX, millega sõitis Pärnu linnas, Rannapuiestee 3 asuva ööklubi „Sunset” esisele alale, kuigi sõidukil puudus piiratud territooriumile sisenemiseks valdaja, s.o klubi „Sunset“ ja Pärnu Linnavalitsuse luba. Kuulnud samal teelõigul neile vastu kõndinud A K kommentaari sõiduki ebaõigest liiklemisest kõnniteealal, väljus P.K samaaegselt A.R-i, O.O ja I. Närepiga sõidukist, misjärel A.R, eesmärgiga rikkuda teiste inimeste üldist õigusrahu ja avalikku kindlustunnet, nõudis agressiivsust väljendaval hoiakul ja hääletoonil A. K selgitust kuuldud kommentaari kohta. Seejärel P.K koos A.R-i, O.O ja I. Närepiga eiras nende ja kannatanu A. K vahel tekkinud sõneluse käigus A. K abikaasa Ü Ke ja alaealise tütre E Ke palveid lahkuda ning kui I. Närep oli Ü. Kt ebatsensuurselt sõimanud ja alandanud ning 7 (31)

1-08-1838 ümber pea, siis teda sikutati, lohistati ja samal ajal peksti. Peksid kõik ja lööke tuli igalt poolt. Kannatanu A. K ütluste kohaselt ta kuulis peksmise ajal, kuidas ta tütar nutab ja hüüab, et sõitke ära ja lõpetage peksmine. Peksmine lõppes, kui keegi karjus, et politsei tuleb ja lööjad asusid põgenema. A. K soovis põgenemist takistada ja haaras auto tagauksest, mis oli lahti Närepi jalast, siis tuli aga keegi auto tagant ja ta sai jälle löögi, olles sunnitud jala lahti laskma. Kannatanu soovib esitada rikutud riiete osas on tsiviilhagi 17970 krooni ja kannatuste osas moraalset kahju 200000 krooni. - kannatanu Ü K kohtuistungil antud ütlused. Ü. Ke kohtuistungil antud ütluste kohaselt 04.08.2007.a kell 23:00 ajal jalutas ta koos abikaasa, alaealise tütrega ja P Ha ja A L Sunseti poole, vastu tuli tume Audi, kes sõitis kõnniteel neile vastu. Audil oli üks aken kilekotiga kinni teibitud. Autost tuli välja neli meest, heleda soniga A.R oli roolis ja tal oli hele riietus seljas, kõrval istus turskem mees ja tagant tuli välja O.O ning veel üks, kes teda lõi. Nad tulid välja seoses sellega, et nende seltskonnas räägiti, et kas on nüüd vaja sõita mööda kõnniteed. Siis tulid välja küsiti, kes siin midagi ütles, küsiti abikaasalt kas ta on ment. Nad olid agressiivsed ja tahtsid kakelda. Ü. K ütluste kohaselt teda löödi parema käe pihta, see läks lillaks ja sellest tehti ka pilt, samuti selle tagajärjel ta kukkus taguotsa peale. Ü. K ütluste kohaselt tema abikaasa soovis teda kaitsta, kuid sai ise peksa. A. K lõi heleda soniga A.R, kes oli ka roolis. Siis abikaasa oli pikali ja kaitses löökide eest oma pead, kõik neli peksid teda. Vahepeal kakuti teda riietest ja samal ajal peksti, löödi kohta valimata. Näod ja nimed on ta hiljem kokku viinud menetluse käigus. Peksmine oli õudne, tütar karjus samal ajal, et lõpetage ära, kuid neile see ei lugenud. Tütar helistas politseisse. Ühel hetkel keegi ütles, et politsei tuleb, et lõpetada peksmine ära, politsei tuleb ja siis nad läksid autosse, autouks oli lahti aga abikaasa sai ühel jalast kinni, aga siis tuli A.R autost ja lõi teda, siis abikaasa lasi jalast lahti. Ü. K ütluste kohaselt kutsuti teda ka politseisse isikuid ära tundma ja ta tundis ära A.R-i ja P.K, kes oli sarnane kohapeal olnud isikuga. - tunnistaja E K kohtuistungil antud ütlused. E. K kohtuistungil antud ütluste kohaselt 04.08.2007.a jalutasid nad peretuttav P, A, ema Ü. K ja isa A. K Sunseti juures ja neile tuli vastu Audi 757 TDX ja ta sõitis kõnniteel, seetõttu pidid nad võtma vasakule poole haneritta, et see auto neile otsa ei sõidaks. Auto liikus umbes 20-30 km tunnis. Isa kommenteeris sõidustiili, kas neil pole kuskil mujal sõita. Auto sõitis edasi natuke maad ja siis auto peatus. Autost tuli neli mees välja, auto aken oli lahti. Neli meest tulid nende juurde. See mees, kes istub saalis vasakult poolt esimene, (osundab süüdistatavale A.R-ile ) tuli tunnistaja ütluste kohaselt tema isa juurde ja küsis kas sa oled ment. A. K ütles, ma ei ole ment, ma olen tavaline inimene, miks te peate siin sõitma. Tunnistaja ütluste kohaselt ka tema ütles, et mis te siin sõidate, nad ütlesid, mis sa siin üldse mölised ja ema ütles ka, nad kutsusid A. K metsa, et läheme teeme üks-ühele ja vaatame kui kõva mees sa oled. Isa A. K ütles, et ta ei tulnud siia kaklema, ema Ü. K ütles Ivar Närepile, et palun minge autosse ja sõitke ära. Närep ütles emale, mis sa lits siin üldse mölised, seepeale ta lõi ema vasakusse kätte ja samal ajal ka isa löödi. Isa kukkus pikali ja siis läksid juba neli meest teda peksma. E. K kutsus turvamehe, paludes talt abi, kuid abi ta ei osutanud. Üks mees võttis isa A. K kinni särgist, et teised saaksid teda peksta paremini. Peksmine käis nii, et ei valitud kuhu, lihtsalt peksti. P karjus,

1-08-1838 politsei tuleb peksjatel hakkas kiire isa A K sai püsti. Peksjad läksid autosse ja A. Ke sai veel püsti ja sai veel ühel peksjatest jalast kinni. Ta mõtles, et hoiab teda kinni niikaua, et saaks politseile üle anda, mispeale tuli üks mees autost välja, anti veel jalaga rindkeresse, et vabastada jalg. E. K ütluste kohaselt nägi ta ise seejärel jube välja. E. K ütluste kohaselt helistas tema politseisse, kõne ajal vaatas ta ka autonumbri ära ja ütles selle politseile, kes viis A. K traumapunkti. Kohtuistungil ütles E. K, et ta tunneb ära istungil olevad süüdistatavad kui antud kohapeale olnud peksjad ja üks neist puudub. E. K ütluste kohaselt on sündmuspaik päris valge, sest Sunseti valgustus paistis sinna ja lähedal oli ka prožektor. - tunnistaja P Hi kohtuistungil antud ütlused. P. H andis kohtuistungil ütlusi, et Sunseti ees sõitis neist lähedalt mööda tume Audi. Audi sõitis mööda nii lähedalt, et nad pidid kõrvale astuma. Nad arutasid, mis see auto nii sõidab ja seda ütles ka A. Auto sõitis meeter kaugemale ja autost tulid poisid välja ütlesid A K, et mida ta targutab ja tundus, et nad tahavad kakelda. P. Hi ütluste kohaselt oli hämar, Sunseti küljes oli ka valge prožektor, tunnistaja ütluste kohaselt oli piisavalt valge, et nägusid näha. P. H näitas kohtusaalis A.R-ile ja ütles, et tal oli tol ööl peas valge soni. P. H ütluste kohaselt üks noormees tuli tema ja Ü K vahele ja lõi Üllet. Siis hakati rusikate peksma, mille tagajärjel A Ke kukkus maha. Samuti A. Karusega räägiti, et teeme üks ühele ja läkski löömiseks. P.K tõmbas A. K pluusist ülesse ja A.R lõi viimast. P. H sõnutsi olid kohtusaalis olnud süüdistavad need samad isikud, kes Sunseti eest autost väljusid ning puudu saalis on vaid üks neist. - tunnistaja A L kohtuistungil antud ütlused. A. L andis kohtuistungil alljärgmisi ütlusi, et 23:30 paiku oli ta koos Ü, A ja E ja tema tahtis minna klubisse ning nad saatsid ta klubi juurde piletijärjekorda. Ta nägi ka möödasõitvat autot, kust väljus neli meest, kes ründasid ta tuttavaid. Rünnati A, teda löödi käega näkku ja ründas kolm meest, ta kukkus pikali autode vahele ja edasi peksti teda nii käte kui jalgadega. Tunnistaja ütluste kohaselt kottpime ei olnud, sest klubivalgus paistis peale. A. L ütluste järgi ründas teda esimesena A.R , sealjuures osundas ta kohtuistungil A.R-ile, kelle tundis ära tema kehahoiaku järgi. Samuti ütles A. Lepik, et A.R kandis heledat sonimütsi tol õhtul. A. K oli lõpuks üleni paistes, silmad olid kinni, nägu oli nagu kummipall ja ta sõnadest ei saanud aru ja lõualuu oli näha, et oli katki ning kõne oli raske. - tunnistaja J K kohtuistungil antud ütlused. J. K andis kohtuistungil ütlusi, et 04.08.2007 sattus ta Sunseti ette seoses sellega, et ta oli saanud politseist väljakutse. Kolm naist kohapeal rääkisid, et oli mingi auto tulnud, autost tuli välja 4-5 meest ja oli löömine. Üks meesterahvas oli loperguse näoga. Kohapeal oli ka probleem selles, et kiirabi ei tulnud välja ja nad sõidutasid kannatanu esmaabi punkti. Tunnistaja ütluste kohaselt kasutas ta taskulampi, sest Rannapark oli pime. - tunnistaja R Ka kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kohus avaldas kohtuistungil prokuröri taotlusel KrMS § 291 p 4 alusel tunnistaja R K 17.10.2007 kahtlustatavana antud ütlused II kd tlk 49 ja pöördel kuni tlk 50, sest R. Ki asukoht on teadmata. Avaldatud ütluste kohaselt jättis R. Ki oma kasutuses oleva tumesinise Audi A6 reg nr 757TDX 02.08.2007 õhtul Pärnusse Voorimehe tn 1 Kurtide ühingu juurde. Ehkki ta ise elab Tulbi tänaval tundus talle see koht kindlamana parkimiseks, mida ta ka tihti seetõttu kasutab. 03.08.2007 sõitis ta aga teise autoga Jurmalasse ja tema teada ei kasutanud seda autot tema äraolekul mitte keegi. Auto võtmed jättis ta samuti enda kätte. R. K ütluste kohaselt antud auto parempoolne

1-08-1838 tagaukse klaas on puru juba 2007.a juulist ja see on kaetud musta värvi kilega samast asjast saadik. - tunnistaja E A kohtuistungil antud ütlused. E. Aandis kohtuistungil ütlusi, et oli 04.08.2007 Pärnus Sunsetis Warmducheri korraldajana. Ta viibis klubi tagaukse juures, kui ta nägi, kuidas kiirustades üle äärekivide sõitis ära tume, s.o. must või tumesinine, Audi. E. Aütluste kohaselt oli pime ja maja valgustus ei andnud sündmuskohale mingit valgust. Kohus avaldas tunnistajale ütluste andmisel I kd tlk 54-56 pildid sündmuskoha vaatlusest. Tunnistaja andis ütlusi tlk 55 pildil on osa aknaid seest kipsiga kaetud ja need ei näita valgust. Tlk 54 on klubi valgusreklaam fassaadivalgustuseks. Tunnistaja ütluste kohaselt tollal seal ka tänavavalgustuslaternaid ei olnud. Tlk 56 on näha prožektor, tunnistaja E. Aei osanud öelda, kas see tol ööl töötas või mitte. - tunnistaja M K kohtuistungil antud ütlused. M. K andis kohtuistungil ütlusi, et oli Sunsetis 04.08.2007 peol, kui sai elukaaslaselt kõne, et ta isa on peksa saanud. Seejärel tuli ta Sunsetist välja. Sunseti ees oli valge, sinna olid suunatud mingid lambid. Isa nägu oli lopergune ja silmad olid paistes. - tunnistaja K Li (endise nimega K J) kohtuistungil antud ütlused K. Lebedev andis kohtuistungil ütlusi, et ta on P.K abikaasa ja nad on koos elanud 9 aastat ja neil on kaks last. 04.08.2007 oli ta P.K-ga kodus. P.K vaatas lapsi ja oli teisel korrusel. Neil oli soolaleivapidu ja külas olid sõbrannad EE O, kes tulid õhtul 10:00 paiku. Ära läksid nad sõbrannadega õhtul välja kell 11:30, siis käis veel enne üleval korrusel, kus oli P.K lastega ja tagasi tuli K. J vastu hommikut. P.K jäi temast maha koju ja oli kodus ka kui ta naasis. Samuti kinnitas ta, et neil on kõik näha, kui keegi ülevalt korruselt lahkub ja lapsi ei oleks üksi ta jätnud. - tunnistaja E O kohtuistungil antud ütlused Ea O andis kohtuistungil ütlusi, et ta oli augusti alguses koos õe E O K J juures soolaleiva peol. P.K tegeles lastega ja nad lahkusid südaööl 23:45. Tunnistaja E O ütles samuti, et P.K oli kodus, alguses nad tervitasid ja siis edasi oli ka kuulda, et P.K on üleval lastega, samuti käis ta vahepeal all korrusel. Nad lahkusid astusid uksest välja kell 23:45. - tunnistaja V Ži kohtuistungil antud ütlused. V. Ž andis kohtuistungil ütlusi, et oli 04.08.2007 Sunsetis turvamees. Ta nägi, et tema auto juures mindagi liigub, nägusid ta ei näinud, kuna oli pime ja ta ka ei vaadanud nägusid. Samuti kedagi sikutati välja teisest autost. Pärast tuli politsei ja vaatas taskulambiga ringi. - tunnistaja A P kohtuistungil antud ütlused. P andis kohtuistungil ütlusi, et A.R on tema elukaaslane ja teisi süüdistatavaid teab nägupidi. Tunnistaja A. P andis ütlusi, et A.R oli 04.08.2007 kodus, nad tegid sauna ja pärast seda läksid puhkama. Sel ajal oli ta lapseootel, tähtaeg oli käes ja laps võis igal hetkel sündima hakata. Kuskile A.R õhtul ei läinud, pärast sauna läksid puhkama. - tunnistaja H T kohtuistungil antud ütlused. H. T andis kohtuistungil ütlusi, et ta tunneb P.K ja teab ka teisi süüdistatavaid. Tol õhtul olid nad K külas ja Allan oli kodus lastega. Kell 23:45 paiku läksid nad välja, P.K jäi lastega koju.

1-08-1838 - tunnistaja E O kohtuistungil antud ütlused. E O andis kohtuistungil ütlusi, et ta tunneb P.K ja tol õhtul olid nad P.K kodus, viimane oli teisel korrusel ja käis ka all. Tunnistaja E O samuti ütles, et tol õhtul P.K oli kodus, teisi lapsehoidjaid majas ei olnud ja välja P.K ei läinud ning nemad lahkusid nõnda, et enne südaööd klubisse jõuda. - süüdistatav A.R-i kohtuistungil antud ütlused. A.R andis ütlusi, et süüdistuses märgitud ajal oli ta kodus koos elukaaslasega. Õhtul läksid magama ja kuhugi välja ei läinud. - süüdistatav O.O kohtuistungil antud ütlused. O.O andis ütlusi, et süüdistuses toodud ajal oli ta kodus isaga, kes läks vara magama. Tal on mitu telefoninumbrit. Ühe telefoni sees oli tal kaks kuni kolm kaarti olnud. Kaarte on ta ka teistele edasi andnud. - süüdistatav P.K kohtuistungil antud ütlused. P.K andis ütlusi, et süüdistuses toodud ajal oli ta kodus lastega. Kohus avaldas alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: - I köide tlk 17-22 18.09.2007 vaatlusprotokolli, milles on fikseeritud An Ke tekitatud vigastused ja pildid; - I kd tlk 29 Pärnu Haigla teatis A.Ke diagnoosi kohta, sellest nähtuvalt on tal lõualuu murd ja hulgi verevalumid ning ta on suunatud SA Tartu Ülikooli kliinikumi; - I kd tlk 30-34 A.K kohtuarstlik ekspertiisiakt, kus on fikseeritud A. K vigastused: alalõualuu keha murd paremal pool ja alalõualuu liigesjätke murd vasakul pool, mille tagajärjel tekkis luupõletik, hamba traumaatiline kaotus, nahaalused verevalumid näo- ja peapiirkonnas, kehatüvel ja vasakul käel ning nahamarrastused mõlemal käel ja jalal; - I kd tlk 39-46 20.09.2007 asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabelid, milles on näha A. Karusel seljas olnud riided; - I kd tlk 51-59, 60-65 Sunseti juures sündmuskohta kajastavad vaatlusprotokollid koos viidetega liiklusmärkidele, koos fototabelitega; - I kd tlk 66-69 järelpäring Pärnu Linnavalitsusele ja vastus, et Audi 757 TDX puudus Sunseti juurde sissesõidu või parkimise luba; - I kd tlk 70 ja pöördel valge sonimütsi vaatlusprotokoll. Sonimüts on ära võetud läbiotsimisel V V talus Koonga vallas Veltsa külas; - I kd 72-73 A. K sonimütsi äratundmiseks esitamise protokoll, milles tunneb ära, et ühel peksjal oli nimetatud sonimüts peas; - I kd tlk 79 hambaraviosakonna teatis A. Kte kohta; - I kd tlk 93 05.08.2007.a Pärnu Haigla teatis Ü K vigastuste kohta, selle kohaselt on tal parema õlavarre hematoom; - I kd tlk 94-97 ÜK Ivar Närepi äratundmiseks esitamise protokoll, milles tunneb ta ära I. Närepi; - I kd tlk 110-111 Ü. K valge sonimütsi äratundmiseks esitamise protokoll, milles tunneb ära, et ühel tema abikaasa peksjal oli antud müts peas; - I kd tlk 114-116 E. K Ivar Närepi äratundmiseks esitamise protokoll, milles tunneb ta ära I. Närepi, kes lõi Ü. ja A. K ning kandis valget sonimütsi; - I kd tlk 158-160 vaatlusprotokoll ja lisa CD, kus on fikseeritud salvestised ja stenogrammid hädaabi telefoninumbrile 110 tulnud kõnedest; - I kd tlk 177-181 ja sh pööretel läbiotsimisprotokoll Koonga vallas V V omandisolevas Kaasiku talus;

1-08-1838 - I kd tlk 188-206 asitõendite vaatlusprotokoll, samas talust ära võetud lauaarvuti vaatlus, milles artikkel pealkirjaga „Tõde on tähtsam“ ja ka grupifoto, kus peal ka süüdistatavad (II kd tlk 258), sealjuures A.R on peas valge sonimüts; - II kd tlk 52-61 sündmuskoha vaatlusprotokoll, vaadeldud on Pärnus Tulbi tn 12-3 ette pargitud sõiduautot Audi reg nr-ga757 TDX; - II kd tlk 97-100 jälitusprotokolli, milles kõnelevad omavahel M ja O.O , kooskõlastatakse ütlusi; - II kd tlk 101-103 jälitusprotokoll kõneeristuste kohta; - II kd tlk 150-157 jälitusprotokoll Ivar Närepi pealtkuulamise kohta, selle kohaselt Ivar Närep räägib vestluspartnerile toimunud peksmisest, et nad olid neljakesi rannapiirkonnas, peksa sai Valga ärimees, sest tal lõuad ei seisnud paigal ja lõualuuga läks ka haiglasse. Pärast peksmist läksid nad aga kohe ära. Samuti ütleb Ivar Närep, et ta on poksija. - II kd tlk 158-160 Ivar Närepi telefoni pealtkuulamise kohta. Ivar Närep ütleb vestluspartnerile, et politseil (kasutab sõna „ment“) on kätte saanud kirja, mis nad arvutis tegid „Tõde on tähtsam“ ja Ivar Närep ütleb, et sellest kirjast teavad ka poisid. Kohus leiab, et „poiste“ all peab ilmselt Ivar Närep silmas teisi kuriteost osavõtjaid; - kohus avaldas ka prokuröri taotlusel Ivar Närepi kahtlustatavana antud ütlused II köide tlk 118-119, tlk 126-128, tlk. 143-145 pööretel, kuna ta on tagaotsitav ja menetlus toimub tema suhtes tema osavõtuta. Sisuliselt asjakohta Ivar Närep ütlusi ei ole soovinud anda; - I kd tlk 48-50 A Ke särgile tehtud DNA ekspertiis ja maksumuse õiend summas 8760 krooni. Ekspertarvamuse kohaselt ei ole särgilt (eespoolt, kaenlaaluselt) võetud proovid kokkulangevad P.K , A.R-i, Henri P.K, Ivar Närepi ja O.O DNA profiilidega. Samuti särgi tagant poolt võitud proovidest saadi segaproovid, milles sisalduv bioloogiline materjal pärinevad aga enam kui ühelt inimeselt ja sellise segaproovi tõttu ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi; - I kd tlk 75-78 sonimütsile teostatud DNA ekspertiis ja maksumuse õiend summas 4380 krooni. Ekspertarvamuse kohaselt saadi sonimütsilt PP DNA profiiliga kokkulangev vastus ja DNA segaproovid, milles sisalduv bioloogiline materjal pärinevad aga enam kui ühelt inimeselt ja sellise segaproovi tõttu ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi muuhulgas P.K, Ivar Närepi DNA profiilide esinemise kohta selles segaproovis; - III kd tlk 117 ülevaade A.R-i kriminaalhooldusest. Ülevaate kohaselt on A.R täitnud kohusetundlikult kontrollnõudeid ja kohustusi. - I kd tlk 182 ja pöördel asitõendi vaatlusprotokoll. Selle kohaselt tuvastati SIM kaardi tel nr 37253922353. - II kd tlk 112 vahialusele O.O-le dokumentide edastamine. Dokumendi kohaselt tagastatakse O.O-le tema pass, mis leiti 20.08.2007 Koonga vallas Veltsa külas asuvast Kaasiku talust. - III tlk 33 O.O iseloomustus.

1.1.Kohus avaldas ka kaitsja taotlusel kannatanu A. K ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, mille kohaselt oli ta öelnud, et lööjate riideid ega välimust ta kirjeldada ei oska. Samuti I kd tlk 3 rida 12 lause „Täpselt, mis toimus ma ei oska öelda, kuna kõik käis niivõrd kiiresti“. Kohus rahuldas kaitsja taotluse I köide tlk 6 alt kolmandast lõigust „Kuna lööke tuli minu pihta ridamisi kahelt poolt, siis ei oska ma öelda mitu inimest mind lõid ja kes täpselt, kuna hoidsin käsi pea ja näo ees“. Kohus ei saa mööda vaadata asjaolust, et kannatanu A. Ke oli sisuliselt valupiinades, kui ta need ütlused andis. Kohus ei näe nende ütlustes vastuolusid, mida ei oleks võimalik loogiliselt seletada, kuivõrd on arusaadav, arvestades kannatanu A. K üleelamisi, et kui ka ei olnud kannatanule veel esemeid ja isikuid ära tundmiseks esitatud, ei saanud ta ka kindalt väita, et ta need ära tunneb ning kas ta suutis need meelde jätta vaatamata ööle. Liialt ootamatult ja kiiresti oli kuhjunud palju negatiivset kogetut kannatanu jaoks ühtekokku. Samuti on arusaadav, et nii vahetult, paar tundi pärast peksmist ülekuulamisel, arvestades kannatanu füüsiliste vigastuste rohkust ja läbielamisi, on ilmselge juba puhtinimlikult, et mitmete asjaolude kohasel väljendamisel võivad esineda raskused ja faktid paigutuvad kokku ajapikku. Samaselt ka kannatanu seletas nende ütluste andmise asjaolusid, et tal oli peksmise tagajärjel katkine lõualuu, ta oli valudes ja valuvaigistid ei mõjunud ning ta saadeti Tartusse ja seetõttu oli tal ka raske süveneda. Kiirabisse jõudmine samuti viibis. A. K ütluste kohaselt helistas ta kohapeal öösel ka kiirabisse, et teda on pekstud, kuid sealt välja ei tuldud, soovitati pöörduda hoopis hambaarstile ning hiljem politsei viis ta kiirabisse. Kõiki neid asjaolusid arvestades on kohtu arvates inimlikult mõistetavad ja loogiliselt seletatavad kannatanu põhjendused oma ütluste täpsustamisel, et asuda seisukohale, et kannatanu A. K ütlused on piisavalt usaldusväärsed ja sisuliste vastuoludeta. Kohtuistungil kannatanu A. K ütles, et ta tunneb ära O.O . Kohus avaldas ka äratundmiseks esitamise protokolli I kd tlk 23-24, selle kohaselt O.O kannatanu ära

1-08-1838 ei tundnud. Kohus leiab, et see on ka mõistetav, sest antud slaidfilmil oli O.O endale habeme ette kasvatanud. Kohus leiab, et äratundmiseks esitamine ei ole läbi viidud selles mõttes korrektselt, sest nimetatud esitatud isikud tegelikult ei sarnane üksteisele nagu nõuab KrMS § 81 lg 2, kuid antud menetluslik puudus ei ole kannatanu süü. Samuti, et asjaga seotud isikuid on äratundmiseks esitamisel 4-st isikust 3, on ka äratundmist raskendav ja ilmselt segadust tekitav asjaolu isiku jaoks, kellele on isik äratundmiseks esitatud. Kuid need kohtueelsel uurimisel toimunud minetused ei sea kuidagi kahtluse alla kannatanu A. K kohtuistungil antud ütlusi. Äratundmiseks esitamise protokollid on üksnes isiku ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. Samuti ei sea kahtluse alla Ü K kohtuistungil antud ütlusi avaldatud ära tundmiseks esitamise protokollid I kd tlk 94-97, milles Ü K tunneb ära Ivar Närepi ja I kd tlk 110-111, milles Ü. K tunneb ära valge sonimütsi, mis oli peas ühel tema abikaasa peksjatest. Samuti ei sea kahtluse alla A. K kohtuistungil antud ütlusi ära tundmiseks esitamise protokoll I kd tlk 72-73, milles A. K tundis ära, et ühel peksjatest oli antud sonimüts peas. Seega tuleb asuda seisukohale, et Ü K kohtuistungil antud ütlused on usaldusväärsed ja kohus saab need seetõttu võtta kohtuotsuse aluseks, samuti need ütlused riimuvad teiste usaldusväärsete tõenditega kogumis. Nimelt fakt ise, et A.R tol ööl kandis valget sonimütsi on täielikult tõendatud ka kannatanute A. K ja Ü. K antud ütlusega, muuhulgas tunnistajate P. H ja A. L istungil antud ütlusega. Lisaks eeltoodule on antud asjaolu kinnitatud ka läbiotsimisprotokolliga tlk 177181, asitõendi vaatlusprotokolliga I tlk 188-206, milles toodud fotol (sama II kd tlk 258) on näha, et A.R on peas valge sonimüts. Antud ära võetud sonimüts on ka vaadeldud I kd tlk 70. Oluline on ka see, et just nimetatud sonimüts võeti ära läbiotsimise käigus kohast, millele on viited nt foto ja kirja „Tõde on tähtsam“ näol kõikidele süüdistatavatele, sealjuures leiti ka nende pilt, kus on nad kõik koos ja A.R-i peas on valge sonimüts. Seega on antud müts ikkagi täielikult seostatav kogumis mütsi äravõtmise kohaga – foto ja nimetatud kiri ning kannatanute ja sündmuskohal vahetult olnud tunnistajate kohtuistungil antud ütlustega otseselt A.R-iga. Samuti ei välista antud fakti paikapidavust kuidagi avaldatud sonimütsi DNA ekspertiis I kd tlk 75-78, sest ekspertiisis on viidatud lisaks P. Pi DNA kokkulangevusele, et täiendavalt on tuvastatud ka mitmete isikute segaproovid, milles sisalduva bioloogilise materjali vähesuse tõttu ei ole võimalik lihtsalt tuvastada teiste isikute DNA-d. Seega ei lükka ekspertarvamus ümber, et antud mütsi võis kanda ka keegi teine peale P. P, pigem vastupidi. See tõend ei välista, et mütsi kandjaks võis olla ka A.R. Seega antud tõend ei anna juurde mingit olulist tõenduslikku teavet.

1-08-1838 hinnangu kõikidele tõenditele. Samas ei sea kahtluse alla ka tunnistaja kohtuistungil I kd tlk 124, milles hiljem on tunnistaja öelnud arusaadavalt selgituseks, et ka fotodel 1 ja 3 kujutatud isikuid on suhteliselt sarnased ja teda ajas segadusse see mustvalge fototabel ning samuti, et sel põhjusel leidis ta, et tunnistaja lõi näkku siiski fotol nr 3 olev isik– A.R. I kd tlk 119 tunnistaja ekslikult on märkinud, et fotol nr 1 olev isik – P.K oli see, kes alustas tema isa peksmist. Kohus avaldas ka I kd tlk 125-128 äratundmiseks esitamise protokolli. Oluline on, et antud protokolli kohaselt on äratundmiseks esitamine toimunud elulisemate andmete järgi, s.o videosalvestuse kohaselt. Selle kohaselt on E. Ke äratundnud põhipeksjana A.R-i, viidates talle ka kui autojuhile ja samuti peksjaisikuna tundis ta ära P.K. Asjaolu, miks ta ära ei tundnud O.O, seletas tunnistaja ka kohtus loogiliselt, sest O.O oli ette kasvatanud suure habeme. Kui tõendite kogumi hindamisel on kasutatud ka menetluslike vigadega tõendeid – antud juhul äratundmiseks esitamise protokolle, siis kohus oma siseveendumuse kohaselt arvestades kõiki tõendeid kogumis, on jõudnud seisukohale, et antud asjas äratundja isikud ei ole veel tõendiallikana seetõttu ebausaldusväärsed, et menetlejal on toimingutes kohtueelsel uurimisel puudusi. Tunnistaja E. K samuti vastas küsimusele, miks ei ole kohtueelsel uurimisel enne ära tundmiseks esitamist teda ülekuulatud isikute kirjelduse osas. Kohus avaldas ka E. K ülekuulamise protokolli äratundmiseks esitamise üksnes äratundmiseks esitamise toimingu menetlusõigusliku kontrolli osas I kd tlk 112-113. Tõepoolest on ka selles osas äratundmiseks esitamised läbi viidud puudulikult. Samas ei ole millegagi ümberlükatud E. K väidet, et tegelikkuses ta siiski kirjeldas suuliselt antud isikuid menetlejale. Jällegi ei saa tunnistajale ette heita, kui menetleja töös on puudusi. Arvestades kõiki tõendeid kogumis, ei ole kohtu siseveendumuse kohaselt kohtueelsel uurimisel teostatud kõikide äratundmiseks esitamiste puhul kaugeltki aga määravat tähtsust süüdistatavate süü küsimuse otsustamisel. Sealjuures äratundmiseks esitamise protokollid kohtus ülekuulatud isiku suhtes on üksnes ja ainult tema ütlustes vastuolude tuvastamiseks ja seeläbi usaldusväärsuse kontrolliks nagu tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusedki. Juhul, kui isik kohtus enam äratundmiseks esitatuid ära ei tunne, ei ole ka üldmenetluses varasematest äratundmiseks esitamise protokollidest kasu, s.t nende alusel ei saaks lugeda süüdistusi tõendatuks. Käesolevas asjas on kõnesolevad isikud süüdistatavad ära tundnud nii eeskätt kohtus kui kohtueelsel uurimisel ning lisaks nende poolt ka Ivar Närepi isiku nimetamisele, on Ivar Närepi osas ka küllaldaselt muid tõendeid, et lugeda ka tema osalus tõendatuks. Sealjuures ei sea E. K kohtuistungil antud ütlusi kahtluse alla ka teine avaldatud äratundmiseks esitamise protokoll I kd tlk 114116 I. Närepi osas. Sealjuures on äärmiselt oluline, et ka E. K kohtuistungil antud ütluste õigsust kinnitab ka usaldusväärne tõendite kogum.

1-08-1838 Kohus avaldas R Kdi antud ütlused, kuivõrd R. K asukoht on teadmata ja ta on ka teises kriminaalasjas tagaotsitav. Kohus ei pea aga usaldusväärseteks tunnistaja R. Ki ütlusi II kd tlk 49-50. Kohus ei leia ka, et kahtlustatavana kohtueelsel uurimisel ülekuulatud R Kdi ütlused kinnitaksid, et süüdistatavate poolt kasutatud sõiduk ei saanud olla Audi reg nr-ga 757TDX. Esiteks, R. K ise ei olnud tema ütluste kohaselt süüdistuses toodud ajal Pärnus. Kohus on seisukohal, et R. K ütlused on täielikus vastuolus tuvastatud asjaoludega usaldusväärsete tõendite järgi. Esiteks on ebaloogiline ja eluliselt mitteusutav, et isik, kes elab rannarajoonis Tulbi tänaval viib oma auto parkimiseks oma elukohast ära mitmeks päevaks üle jõe Voorimehe tänavale. Olukorras, kus juba juulist 2007 on auto aken katki ja olukorras, kus ise sõidab ära välisriiki. Ei ole tähtsust asjaolul, kas R. K väidetavalt jättis ära sõites autovõtmed enda kätte või mitte või kas tal puudusid või ei puudunud väidetavad lisavõtmed, kuivõrd auto tundemärkide järgi ei ole mingit kahtlust faktis, et tegemist oli antud süüdistatavate kasutuses olnud autoga kuriteopaigal. Eeltoodu alusel peab ka kohus ebausaldusväärseks R. K ütlusi. Arvestades kannatanute, P. Hi, A. L ja eeskätt E. Ke ütlusi, tuleb asuda seisukohale, et antud R. K kasutuses olnud Audi reg nr-ga 757TDX ei saanud olla Pärnus Voorimehe tn süüdistuses toodud ajal, sest nimetatud isikud on küllaldaselt kirjeldanud antud sõidukit. Siinkohal on oluline, et ka tunnistaja E. Karuse nägi ka antud auto numbrit, mille ütles politseile ka vahetult telefonis (I kd tlk 160), mis viitab otseselt antud sõidukile. Samuti olid sõidukil eritunnused nagu tume värv ja katkine auto parempoolne tagaukse klaas, mis oli musta kilega kaetud. Viimases lauses toodut on ka R. Ki ise kinnitanud ja seda on kinnitanud ka kannatanud, tunnistajad E. K, P. H ja A. L. Nimetatud väliste tunnuste kohta antud ütlused riimuvad ka täielikult antud Audi vaatlusprotokollis tooduga II kd tlk 52-61.

2.Kuivõrd enne KarS § 263 objektiivsete tunnuste kontrollimisele asumise eelduseks on KarS § 262 koosseisu tunnuste realiseerimine, siis kohus analüüsib, kas süüdistatavad oma tegevusega täitsid KarS § 262 koosseisutunnused. Kohus leiab esiteks, et antud kuritegu kannatanute vastu pandi toime avalikus kohas ööklubi Sunset lähistel. Kuid mitte üksnes avalikus kohas süüteo toimepanemine ei tähenda veel avaliku korra rikkumist, sest iseenesest iga süütegu rikub avalikku õigusrahu. Kohus analüüsib selleks süüdistatavate käitumist kogumis teiste asjaoludega. Sõideti autoga kõnniteel, seda kohas, kus inimesed liiguvad ööklubisse ja suvel puhkajad jalutavad, seega rahvarohkes kohas. Tegemist on huligaansusega, sest kannatanud ja nendega kaasasolnud tunnistajad pidid teelt ära tulema tee äärde nö haneritta võtma. Seega rikuti rahulike kodanike rahu. Kohus ei tuvasta antud asjas ühtegi mõistuspärast põhjendust, mis õigustaks süüdistavate poolt autoga liikumist kõnniteel. Seetõttu seda iseloomustab antud asjaolude pinnalt pelgalt seatud eesmärk huligaansel motiivil häirida sellega kaaskodanikke ja näidata üleolevalt täielikku lugupidamatust tunnustada ühiskonnas kehtivaid reegleid ja kaaskodanike õigusrahu. Eeltoodut kogumis kinnitab ka alljärgnev. Kannatanud, tunnistajad P. Hs ja E. Ke liikusid ühes seltskonnas ning kõnniteel sõitva auto tõttu pidid nad võtma tee äärde nö haneritta. Kannatanute, P. H ja E. K ütluste alusel kohus tuvastab, et kannatanu A. K kommenteeris kõnniteel sõitvat autot, et kas on nii vaja sõita, öeldes seda oma seltskonnale. Seepeale sündmuskohal peatati auto ja sisuliselt jäeti see parkima ning oluline on, et autost väljusid kõik süüdistatavad, kes tulid enam kui seletust nõudma tee äärde kõndima sunnitud seltskonnalt. Antud sõiduautol puudus ka Pärnu Linnavalituse luba Sunseti juurde sissesõiduks või parkimiseks I kd tlk 66-69 ja sõitmist kõnniteele keelasid ka liiklusmärgid (I kd tlk 51-59, 60-65). Seega süüdistatavad leidsid, et ise rikkudes liikluseeskirju on neile ikkagi kõik lubatud, ei tohi keegi neile seda ette heita, isegi keegi hoopis teises seltskonnas oma seltskonnale öeldes. Olgu seevastu märgitud, et õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Süüdistatavad väljusid autost, et jalutajate rahu rikkuda. Kannatanute, tunnistajate P. H ja E. K ütlustest nähtub, et süüdistatavad ütlesid A. K sisuliselt, et kas ta on mingi „ment“ (Esimese Eesti Slängi Sõnaraamatu kohaselt on tegemist laenuga vene slängist, mida kasutakse miilitsa kohta, vt www.keelevara.ee) ja mida ta siin õiendab, mille peale vastas A. K, et ei ole ja on tavaline inimene. Eeltoodu alusel kohus tuvastab, et provokatiivselt süüdistatavate poolt algatatud, sisuliselt ajendita kannatanu A. Karuse ja süüdistatavate vaheline tüli hakkas nüüd ning edaspidi mõjutama ka veelgi intensiivsemalt teiste isikute õigusrahu ja turvatunnet. Neljameheline süüdistatavatest seltskond oli väljunud autost agressiivsust väljendades ja pahatahtlikult ühe mehe, kannatanu A. K vastu, kellega on kaasas ka kolm naisterahvast. Kannatanute, tunnistajate P. H ja E. K ütluste kohaselt tehakse nüüd A. Ke ettepanek minna võsasse kaklema. Kannatanu ja tema seltskond, milles enamuses naisterahvad, kes palusid süüdistatavatel lahkuda, see oli aga viimastele täiesti vastu meelt. Ilmselgelt eeltoodu järgi ja kogu tõendeid kogumis arvestades, tuleb asuda seisukohale, et ka juba sellise ettepaneku tegemine A. Ke, häiris viimase kõrvalolijate ÜKe, E K ja P Hi turvatunnet - elu ja tervise suhtes ning rahu.

1-08-1838 Kuid sündmustik ei piirdunud kaugeltki vaid eeltooduga. Kasutatakse ka ebasündsaid väljendeid avalikus kohas, mis rikub samuti avalikku korda ja rahu. I. Närep sõimab Ü. K, kasutades viimase aadressil sõna „lits“. Seda kuulevad ka kõrvalised isikud nt tunnistaja Ester Karuse, kes selle kohta ütlusi istungil andis nagu ka A. Ke. Kõigi süüdistatavate tegevus kogub aga vaatamata eeltoodule järjest enam kõigi osalusel hoogu juurde. E. K ja kannatanu Ü. K paluvad, et süüdistatavad lahkuksid ja neid rahule jätaksid, seda eiratakse kõikide süüdistatavate poolt, sest ükski neist ei taandu, kuna väljuti sõidukist just huligaanse tegevuse jätkamiseks. On üldteada, et avalikus kohas ropendamine iseäranis kui seda kuulevad ka teised kaaskodanikud, on vastuolus ühiskonnas kehtivate heade tavade ja kommetega ehk avaliku korraga. Kokkuvõttes selline ebasünnis käitumine häirib kaaskodanike rahu. Lõpuks põgenesid süüdistatavad politsei kartuses. Käesoleval juhul ei ole tähtsust, et valjult õiendama hakkas A.R A. Ka ja üksnes I. Närep kohtu poolt tuvastatu alusel kasutas ebatsensuurset väljendit, sest seda olukorda kasutasid ära ka P.K ja O.O . Liiatigi ka nemad sõitsid autos, mis liikus kõnniteel, häirides kaaskodanike rahu ja nad väljusid sellest koos kõikide süüdistatavatega huligaanse tegevuse jätkamiseks ning kõik olid seetõttu agressiivsed. Ükski süüdistatav ei hoidnud teist tegevuses tagasi, vaid vastupidi, otsiti põhjust vägivallatsemiseks, ka nimetatud tegevus on huligaanne. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavad ilmselgelt seadsid eesmärgiks rikkuda oma käitumisega oluliselt teiste isikute õigusrahu, mis kasvas hiljem üle grupiviisiliseks vägivallatsemiseks kannatanute kallal. Selleks otsides ajendit tekitada kunstlikult konflikti kohas ja viisil, mis kaasab tahtevastaselt ka teisi kõrvalisi isikuid, kasvõi lumepalli efektina, peaasi, et saaks kakelda – vägivalda kasutada ja viimast kasvõi neljamehelise kambaga ühe mehe ja naise vastu. Ülalmärgitu kohaselt tuleb asuda seisukohale, et süüdistatavad realiseerisid isikute grupis kõik KarS § 262 objektiivsed tunnused kavatsetult, neil õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1-08-1838 Karuse nägi, et Ü. K löödi keha piirkonda, samal ajal ta vaidles Närepiga. Täpsemalt E. K ja Ü. Ke ütluste kohaselt löödi viimast käe pihta. Ü. K ütluste kohaselt lõi teda mees, kes on kolm aastat noorem tema pojast ja E. K nägi, et lööjaks oli I. Närep. Ka P. Hnägi, et üks noormees tuli Ü K juurde ehk tema ja Ü. K vahele ning seejärel lõi Ü. K. Seega Ü. K lööjaks oli I. Närep. E. Karuse andis ütlusi, et kui A.R oli ta isa pikali löönud, hakkasid kõik neli süüdistatavat teda edasi peksma. A. Lepik andis ütlusi, et A. Kpeksti nii käte kui jalgadega. P. H nägi, kuidas A. K tõmmati pluusist käepiirkonnast P.K poolt üles, et teda saaks paremini lüüa ja siis löödi teda A.R-i poolt. Järelikult olid kõik süüdistatavad A. K peksjateks ja selle tegevusega intensiivselt haaratud. Asjaolule, et süüdistatavad tegutsesid grupis, viitab samuti see, et A. K löömise käigus igati rebiti ja sikutati ka riietest, mis ära rikuti. Kogumis kannatanute ja tunnistajate ütlusi arvestades, A. K peksmine toimus just nelja antud süüdistatava poolt ja nii kiiresti, et A. K suutnud vastupanu osutada, lisaks veel oma abikaasat kaitsta, haarates küll lõpus oma abikaasa lööjalt - põgenevalt I. Närepilt jalast, samas aga saades taas löögi A.R-ilt , mis I. Närepi vabastas. Nimetatud kannatanute ja tunnistajate ütlusi kogumis arvestades on igati arusaadav, et kõik neli süüdistatavat sooritasid neile inkrimineeritud vägivallateod, sest nad otsisid pelgalt põhjust kaklemiseks ning otsitudkunstliku ajendi andis selleks A. K kommentaar oma seltskonnale, mille järel kõik neli süüdistatavad väljusid autost vägivallaründeks. Kannatanud tundsid vägivalla tõttu valu. Vigastusi kinnitavad meditsiiniline dokumentatsioon. A. K diagnoositi lõualuu murd ja hulgi verevalumeid ja ta suunati SA Tartu Ülikooli kliinikumi (I kd tlk 17-22, 29). Seetõttu sai ta ka ravi hambaarsti juures (I tlk 79). Ekspertarvamuse (I kd tlk 30-34) kohaselt olid A. Kl järgmised vigastused: alalõualuu keha murd paremal pool ja alalõualuu liigesjätke murd vasakul pool, mille tagajärjel tekkis luupõletik, hamba traumaatiline kaotus, nahaalused verevalumid näo- ja peapiirkonnas, kehatüvel ja vasakul käel ning nahamarrastused mõlemal käel ja jalal. Kehavigastuste tekitamisele viitavad ka A. K rikutud riided (I kd tlk 39-46), kuna kannatanute ütluste ja nendega kaasas olnud tunnistajate ütluste alusel rebiti ka A. K riietest, et teda lüüa. Samuti põhjustas I. Närep Ü. K viimasele parema õlavarre hematoomi (I kd tlk 93). Järelikult tegemist oli vägivallaga KarS § 263 p 1 mõttes kannatanute kallal, mille sooritamisest võtsid osa kõik süüdistatavad. Seega eeltoodu alusel on tuvastatud, et süüdistatavad realiseerisid kõik nõutavad KarS § 263 p 1, 4 objektiivse koosseisu tunnused – grupis tarvitati vägivalda kannatanute kallal, avalikku korda raskelt rikkudes. Ja seda kõike vähemalt otsese tahtlusega. Järelikult on süüdistatavatele inkrimineeritud süüdistused igati põhjendatud ja nendes toodud asjaolud on ka igati tuvastatud tõendite alusel.

1-08-1838 koos süüdistatavatega on kokku 5 meesisikut. M. K andis A. K vigastuste kohta ütlusi – nt nägu oli lopergune ja silmad olid paistes, ka see asjaolu haakub tõendite kogumiga. V. Žandis ütlusi, et ta nägi, et kedagi sikutati välja teisest autost. Tõendite kogumi kohaselt hoidis kannatanu A. K I. Närepi jalast kinni, kuna ei tahtnud, et kurjategija pääseks. E. A andis ütlusi, et sündmuskohalt ära sõitnud auto oli Audi, ka see riimub sõiduki vaatlusprotokolliga. Nimetatud tunnistajad andsid ka sündmuskoha valgustuse kohta ütlusi. Kohus, arvestades tõendeid kogumis, leiab, et antud valgustuse küsimus ei ole oluline, oluline on see, kas inimene nägi vaatamata hämarusele konkreetset tõendamiseseme asjaolu või mitte. Sest on üldteada asjaolu, et meie laiuskraadil ei ole suveööd nii pimedad, et ilma valgustuseta on välistatud igasugune nägemine. Et süüdistatavad kuuluvad ühte suhtlusringkonda on kinnitatud Koonga vallast ära võetud arvuti vaatlusprotokolliga, milles foto, kus süüdistavad koos ja kiri „Tõde on tähtsam“ (I kd tlk 177-181, 188-206), mille puhul on tegemist, arvestades kõiki tõendeid kogumis, ilmselt süüdistatavate poolse süütundest pelgalt alusetut õigustust otsiva eksitava ja tendentsliku kirjutisega antud kuriteosündmusest. Samuti nähtuvalt II kd tlk 97-100 toodud jälitusprotokollist on arusaadav, et O.O ei saa menetlejale rääkida kõike nii nagu oli, ilma asjaolude kooskõlastamiseta, mis viitab kaudselt isiku seotusele kuriteoga ja seab O.O kohtus antud ütlused kahtluse alla. Otseselt I. Närepi süüdistust kinnitab aga täiendavalt ka tema jälitusmenetluses pealtkuulamise protokoll II kd tlk 150-157, milles Ivar Närep räägib vestluspartnerile toimunud peksmisest, et nad oli neljakesi rannapiirkonnas ja peksa sai Valga ärimees ning selle tulemusel läks kannatanu lõualuuga haiglasse. Samuti räägib ta, et pärast peksmist läksid nad kohe ära. Eeltoodu on tuvastatud salajase pealtkuulamise käigus, mis riimub aga täielikult kannatanute ja nende seltskonnaga kaasas olnud tunnistajate ütlustega. Samuti pealtkuulamisest, s.o jälitusprotokollis II kd tlk 158-160, räägib Ivar Närep, et politsei (kasutab sõna „ment“) on kätte saanud nende kirja „Tõde on tähtsam“ ja antud kirjast teavad ka poisid. Kohus leiab, et arvestades kõiki tõendeid kogumis on selge, et „poiste“ all peab I. Närep silmas ülejäänud kolme süüdistatavat. Ühte sõpruskonda ehk isikute ringi võib seostada ka sarnase kõnepruugi järgi, nii A.R - E. Kütluste alusel - kui ka I. Närep kasutavad sõna „ment“. Samuti kirjeldas kannatanu A. K kohtuistungil I. Närepit kui suurte kõrvadega isikut, antud ajaolu riimub ka I. Närepi suhtes avaldatud fotomaterjaliga, nt I kd tlk 200, II kd tlk 258. Samuti antud fotolt on näha, et A.R kannab valget sonimütsi. Seega on tähtsusetu, kas läbiotsimisel äravõetud mütsilt leiti hiljem A.R-i DNA-d või mitte (I kd tlk 75-78, 70), sest selle kohta on otsesed tõendid kohtuistungil antud isikute (kannatanute, E. Ke, P. Hi ja A. L) ütluste näol ja foto näol, et A.R kannab ja järelikult ka kandis kuriteosündmuse ajal valget sonimütsi. Kohus hindab tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Antud asjaolu kehtib ka ekspertarvamuste osas. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, et kannatanu A. K särgilt ei leitud süüdistatavate DNA-d (I kd tlk 48-50), sest süüdistatavate vastu on küllaldaselt muid tõendeid – otseselt kannatanute ja nendega kaasas olnud tunnistajate ütluste näol. See asjaolu, et A.R valget sonimütsi kandis, on seega rõhuvalt ja ülekaalukalt usaldusväärsete tõendite kogumiga tõendamist leidnud.

1-08-1838 neid tõendeid kõrvutada usaldusväärsete tõendite kogumiga, saab neid siiski arvestada. Sealjuures ei ole nimetatud tõendid kaugeltki määravaks tõendiks süüdistatavate süüküsimuse otsustamisel, sest süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on juba otseselt tõendatud kannatanute ja tunnistajate E. Karuse, A. L ja P. Hi ütlustega. Tõendite kogumis hindamisel on kohtupraktika kohasel lubatud ka kasutada teatud menetluslike eksimusteebatäpsustega tõendeid ja seda vaid juhul, kui nendel ei ole asjas määravat tähtsust isikute süü küsimuste otsustamisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et vaatamata kriminaalmenetlusnormide rikkumisele tõendite vormistamisel ei ole välistatud nende tõendite edasine kohtulik hindamine ja kohtuotsuse tegemisel aluseks võtmine (RKL nr 3-1-1-137-03 p-le 20 ja nt 3-1-1-114-04 ple 12). Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud otsuses nr 3-1-1-137-03 toetama Strasbourg'i Kohtu poolt 12. juulil 1988. a kohtuasjas Schenk v Šveits tehtud lahendist tulenevat seisukohta, et EÕIK art 6 garanteerib õiguse ausale õigusemõistmisele, kuid ei sätesta tõendite lubatavuse tingimusi, sest see kuulub siseriikliku õiguse pädevusse. Seega ei pidanud Kohus - ja osundatud kriminaalasjas ka Riigikohtu kriminaalkolleegium - võimalikuks ei põhimõtteliselt ega teoreetiliselt välistada, et menetlusõiguse normide rikkumisega saadud tõendid võivad siiski olla vastuvõetavad. Kohus pidas oluliseks, et isiku süüditunnistamisel ei tuginetaks üksnes ebaseaduslikult saadud tõendile, ning rõhutas, et tema pädevusse kuulub selle hindamine, kas kohtumenetlus kohtuasjas oli tervikuna aus ja kas süüdistatavale oli tagatud kaitseõigus. Otsuses nr 3-1-1-114-04 on Riigikohtu kriminaalkolleegium korranud, et tõendite kogumist sätestava siseriikliku menetlusõiguse rikkumine ei pruugi tähendada EIÕK rikkumist ja et seega võib sellise rikkumisega saadud teave avalikust menetlushuvist lähtuvalt olla käsitletav lubatava tõendina; selle küsimuse lahendamisel tuleb aga kaaluda kõnealuse rikkumise olulisust ja avalikku menetlushuvi. Ebatäpsused esinevad, kui kõrvutada jälitusprotokolli ja hädaabi numbri stenogrammi. Viimase puhul on A.K ja E. K helistanud tel nr-le 110. Esimese puhul on A. K helistanud tel nr-le 110 ja E. K te nr-e 112. Jälitusprotokollist ei ole arusaadav, kas protokolli on kantud kõne alguse või lõpu aeg. Nimetatud kahes tõendis täielikult ei kattu kõnede aeg. Kuid terve tõendite kogumi järgi on võimalik paika panna kontekst ja sündmustiku ajaline järjestatus. E. K kohtuistungil antud ütlustest IV kd tlk 78 nähtub, et E. K kutsus politsei ja ütles neile ka sündmuskohalt lahkunud auto numbri, ta rääkis samal ajal politseiga, kui süüdistatavate kasutuses olnud auto lahkus. Ka E. K kõne, mis on toodud stenogrammis, kohaselt süüdistatavad just lahkusid kuriteopaigalt. Hiljem helistab veel A. K politseisse. Kõne kohaselt on arusaadav, et politseipatrulli ei ole ikkagi veel kohapeale saabunud ja süüdistatavad on kuriteopaigalt lahkunud. Jälitusprotokollis on fikseeritud nii E. K kui ka A. K kõned. Kuid oluline on see, et ka jälitusprotokolli kohaselt O.O ja I. Närepi vaheline kõne toimus pärast E. Ke kõnet hädaabi numbrile ja nimetatud kõne ajaks olid süüdistatavad ju sündmuspaigalt lahkunud. O.O kaitsja soovis viidata väidetavale õigustavale asjaolule, et mis põhjust on I. Närepil ja O.O omavahel rääkida telefonis, kui nad on süüdistuse kohaselt peaksid koos samal ajal kuritegu toime panema. Kohus leiab, et ka selles osas ei ole jälitusprotokoll tõendite kogumit arvestades vastuoluline ega süüdistatavaid õigustav tõend, sest E. K kõne ajaks hädaabi numbrile olid kuritegu süüdistatavate poolt juba lõpule viidud ja tema kõne lõpuks olid süüdistatavad sündmuskohalt ju lahkunud. Ei ole mingit alust loogiliselt ega mõistlikult

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.). Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. KarS § 263 p 1, 4 järgi ette nähtud kuriteo toimepanemise eest on näinud seadusandja ette sanktsioonina rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse üldmenetluses karistus üldjuhul pea sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohus ei saa aga raskendada süüdistatavate olukorda, võrreldes juba Tallinna Ringkonnakohtu poolt tühistatud 01.10.2009.a Pärnu maakohtu otsusega, kuna karistuse karmistamist ei taotlenud prokurör ega kannatanud. Eripreventiivne aspekt. A.R-i varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, karistatus KrK § 184-2 lg 2 alusel on kustunud. Õiguslikku tähendust omab aga 22.06.2009.a Pärnu Maakohtu otsusega A.R-i karistamine KarS § 266 lg 1 alusel. O.O karistatus KrK § 195 lg 2 alusel on kustunud. P.K ja I. Närep on kriminaalkorras karistamata. Kohus ei arvesta karistuse mõistmisel kustunud karistusi. Kohus leiab, et ka A.R-i karistatus sissetungimises ei oma tähtsust käesolevas asjas kuriteos karistuse mõistmisel. Kohus märgib üldpreventiivses mõttes, et toime pandud teoga ründasid süüdistatavad mitte ainult kannatanute tervist kui igaühe õigushüve, vaid ühiskonnaliikmete õiguslikult garanteeritud võimalust turvaliselt eksisteerida ja puhkust veeta. Sellist üldise turvatunde ning inimeste tervise suhtes sellise jõhkra vägivallaga manifesteerivat käitumist ei ole õigusriiklikult korrastatud ühiskonnas võimalik taluda. Seetõttu saab sellise kuriteo eest mõistetav karistus olla üksnes vangistus. Karistuse mõistmisel on käesolevas asjas tõsiseks kaalukeeleks süüdistatavate süü suurus. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad on kohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel ilmutanud erilist küünilust ühiskonnas kehtivate normide vastu kuriteo sooritamisel. Kannatanud peksti läbi lähedaste nähes ja juuresolekul. Mõlemad abikaasadest kannatanud, ei pidanud taluma, mitte üksnes oma peksmist ja alandamist üksteise nähes ja juuresolekul, vaid ka oma lapse ja tuttavate juuresolekul ning nähes.

1-08-1838 Ehkki süüdistatavatel, v.a. I. Närepil, olid elukaaslased/abikaasa vastavalt lapseootel või neil olidki juba lapsed, ei hoolinud nad vähemalgi määral ka sellest, keda ja kelle nähes nad peksavad ja alandavad. Tuvastatud tehioludest tuleb esile eriline jõhkrus ja arvestades eeskätt A. K tekitatud vigastusi, välistab see kohtu arvates täielikult süüdistatavate karistamise tingimusliku vangistusega, kaugeltki rahalise karistusega. Ilma igasuguse põhjuseta peksti A. Kt valimata kohti – jalad, keha, pea -, tekitades talle hulgaliselt vigastusi, mille tulemusel oli A. K alalõualuu keha murd paremal pool ja alalõualuu liigesjätke murd vasakul pool, mille tagajärjel tekkis luupõletik, hamba traumaatiline kaotus, nahaalused verevalumid näo – ja peapiirkonnas, kehatüvel ja vasakul käel ning nahamarrastused mõlemal käel ja jalal. Kohus arvestab küll karistuse mõistmisel asjaoludega, et A.R ja P.K on kaks alaealist last ning O.O on üks alaealine laps, kuid nimetatud faktid ei anna kohtu arvates alust süüdistatavatele vangistuse määramiseks katseajaga. Samuti arvestades süü suurust, ei anna alust A.R-ile karistuse määramiseks katseajaga tema kriminaalhooldaja ülevaade, mille kohaselt on ta täitnud kohusetundlikult kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus on seisukohal, et A.R-i ja I. Närepi karistus peab olema teistest mõnevõrra suurem, sest nende õigusvastane käitumine oli intensiivsem. A.R oli esimene, kes asus tülitama kannatanu A. Kt ja lõi teda, vallandades vägivalla laine kannatanu suhtes ka kõikide teiste süüdistatavate poolt. Viimast eskaleeris ka fakt, et I. Närep sõimas ebatsensuurset sõnavara kasutades kannatanu Ü. K. Samuti peab I. Närepi karistus olema suurem ka seeläbi, et lisaks vägivallale, mida ta rakendas koos teiste süüdistatavatega A. K kallal, lõi ta ka Ü. Kt ja sõimas teda ebatsensuurset sõnavara kasutades. Kohus on seisukohal, et seetõttu tuleb A.R-ile ja I. Närepile mõista KarS § 263 p 1, 4 järgi karistuseks üksteist kuud vangistust. P.K-le ja O.O-le tuleb aga eeltoodu tõttu KarS § 263 p 1, 4 järgi mõista mõnevõrra väiksem karistus, s.o 10 kuud vangistust. O.O kaitsja on viidanud, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada O.O positiivset iseloomustust III kd tlk 33. Kohus on seisukohal, et nimetatud iseloomustus on sisutühi, sest isiku karistus ei saa sõltuda tema sõprade ja treeningkaaslaste arvamusest või kuidas ta nende seltsis käitub ning üldse mitte kellegi kasuks toetusallkirjade kogumisest, millel ei ole ka kaasaegse õiguskulutuuriga mingit puutumust. Kurjategija vastutus ei saa sõltuda tema sõprade hulgast ega nende allkirjade arvust. Antud kaitsja poole viide ei evi mingit tähtsust isiku eripreventiivse käitumise hindamisel, sest O.O ei sooritanud kuritegu süüdistuse kohaselt oma sõprade, treeningkaaslaste vastu, vaid pani toime jõhkra kuriteo juhuslikult ette juhtunud A. Ke vastu. A.R-i karistuseks on 11 kuud vangistust. Arvestades Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu otsust nr 3-1-1-66-10 tuleb A.R-ile mõista liitkaristus KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1, 3 alusel, liites 22.06.2009.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse 2 kuud, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel 22.06.2009.a Pärnu Maakohtu otsuse järgi oli A.R eelvangistuses viibinud 2 (kaks) päeva, seega see osa on karistusest kantud. Liitkaristusest on A.R 22.06.2009.a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 266 lg 1 mõistetud ja reaalselt kandmata 1 kuu ja 28 päeva pikkusest vangistusest samuti lõplikult vabastatud (katseaeg lõppes 22.12.2010.a). A.R-i liitkaristuse ärakandmata osa on 9 kuud vangistust, mis tuleb pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Ivar Närepi karistuseks on 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 20.08.2007.a kuni 11.09.2007.a, s.o 23 päeva ja ajavahemik 27.12.2007.a kuni 05.06.2008.a, s.o 5 kuud ja 9 päeva, s.o kokku 6 kuud ja 2 päeva karistuse

1.Kannatanu A. K on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 17797 krooni ehk 1137.44 eurot. Kohus on seisukohal, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esiteks, varalise nõude summa moodustab riiete ja jalatsite rikkumisega tekitatud kahju – kokku 8700 krooni: CNC vabaaja jalanõud 3500 krooni; Armani Jeans teksapüksid 3400 krooni ja Hugo Boss pika varrukatega vabaaja pullover 1800 krooni. Igasugune vaidlus puudub kohtumenetluse poolte vahel sellistes faktilistes asjaoludes, et kannatanu hagiavalduses toodud ja nõude aluseks olevaid esemeid peksmise käigus ära rikuti ja peksmise tõttu pidi kannatanu sõitma ka ravile ning uurimistoimingutele. TsMS § 231 kohaselt faktiline asjaolu, mida pool ei ole vaidlustanud, eeldatakse omaksvõttu ja selle eraldi tõendamine hageja poolt ei ole vajalik ning kohtuotsuses loetakse seeläbi need asjaolud tõendatuks. O.O kaitsja on aga vaidlustanud kannatanu A. K varalisest nõudest asjade rikkumise kahjusumma, pidades seda liigselt suureks, samuti märkides, et talvisel ajal tipptasemel spordiriiete täisvarustust saab hinnata kolme-nelja tuhande krooniga. Käesolevas asjas ei vaielda selle üle, et antud asju saanuks parandada, mistõttu ka kohus eeldab, et antud asjade parandamine on ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et ei ole asjakohane kannatanul suvel seljas olnud riideid võrrelda aga talvise spordiriiete täisvarustusega. VÕS § 132 lg 1-2 kohaselt asja hävimisest tekkinud kahju korral tuleb maksta hüvitis, mis vastavuses uue samaväärse asja soetamiseks tehtavate mõistlike kulutustele ja arvestada tuleb ka hävinud asja väärtust. Kannatanu ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid antud asjade väärtuse täpset suurust. Juhindudes TsMS § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg 6 kohaselt on kohtu pädevuses hinnata antud juhtumil sellise vaidluse tõttu kahju suurust oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohus on seisukohal, et oluline on, et samas vaidlus puudub selles, et tegemist on jalanõude, teksapükste ja särgi puhul nimetatud kaubamärkide toodetega. Kohus arvestab hindamisel ka seda, et eraldi vaadeldud on Armani Jeans teksapükse ja Hugo Boss pika varrukatega särki I kd tlk 39-46 ning kirjeldatud nende esemete defekte. Kohus juhindudes eeltoodust ja arvestades peaasjalikult seda, et tegemist on kallite ja kvaliteetsete kaubamärkidega toodetega, on kannatanu nõude suurus mõistlik ja põhjendatud ning kuulub väljamõistmisele VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel. Teiseks, varalise nõude summa moodustab 9097 krooni (5225+3872), mille aluseks on sõidud seoses raviga ja uurimistoimingutele. Vaidlus puudub selles, et antud kulutused ja selles

1-08-1838 pool, mille tagajärjel tekkis luupõletik, hamba traumaatiline kaotus, nahaalused verevalumid näo- ja peapiirkonnas, kehatüvel ja vasakul käel ning nahamarrastused mõlemal käel ja jalal. Kohus on seisukohal, et arvestades A. K vigastusi ja asjaolu, et teda peksti lähedaste juuresolekul, ei ole kahtlust tema füüsilistes, hingelistes valudes ja kannatustes. Need on igati tõendatud moraalse kahju nõude alusena. Samuti eeltoodu tõttu on ka tõendatud, arusaadav ja mõistetav, et A. K pidi oma igapäevast harjumuspärast elu, kasvõi söömise puhul muutma; samuti tööelu muutma, samuti selgitusi jagama suhtlemisel ja loobuma meelistegevustest. Ka need asjaolud on A. K kaasa toodud füüsilisi ja psüühilisi kannatusi, s.h hingelist valu ning langetasid tema elukvaliteeti ja heaolu oluliselt. VÕS § 128 lg 5 alusel mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Seega kohus leiab kokkuvõttes, et hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on igati tõendatud. Juhindudes TsMS § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg 6, mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel peab kohus, sõltumata poolte taotlustest, leidma mõistliku kahjuhüvitise, sealjuures arvestama rikkumise laadi ja raskust, rikkujate süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, mille arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kohus on seisukohal, et A. K ei põhjustanud oma tegevusega enesele ise kahju, samuti ei saa lugeda kuidagigi, et A. K oleks provotseerinud süüdistatavaid talle kehavigastusi tekitama, ta käitus nagu iga mõistlik korralik kodanik, kelle rahu tuldi süüdistatavate poolt häirima. Kuid kohus arvestab mittevaralise kahju suuruse kindlaks määramisel arvestama ka süüdistatavate majanduslikku olukorda. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus süüdistatavatel sissetulekud puuduvad, kuulub oluliselt kannatanu nõue vähendamisele. Kannatanu A. K moraalse kahju nõude aluseks olevad faktilised asjaolud on kausaalses seoses süüdistatavate tegevusega. VÕS § 65 lg 1, § 137 lg 1 alusel on kannatanul õigus nõuda solidaarselt igalt antud süüdistatavalt täielikku kahju hüvitamist. Juhindudes eeltoodust, tuleb välja mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel moraalne (mittevaraline kahju) 5100 eurot solidaarselt süüdistatavatelt kannatanu A. K kasuks.

Kohtulahend

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

II. KARISTUS

III. TSIVIILHAGI

IV. MENETLUSKULUD

V. ASITÕENDID

VI. TÕKENDID