Tallinna Ringkonnakohus
otsuse tegemise aeg ja koht
07. aprill 2010.a Tallinn
Kriminaalasja number
1-09- 15250
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Kea Lemming Marina Lepiksoo
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
29. märts 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn
Kriminaalasi
Marina Muslimova süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 11. detsembri 2009.a otsus
Apellatsiooni esitajad
Süüdistatav Marina Muslimova ja tema kaitsja adv Arina Liskmann-Getsu
Prokurör
Taavi Pern
Süüdistatav
Marina Muslimova sünd 18.02.1975.a xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx-xx xxxxxxxxx, ei töötanud, varem kolmel korral kohtu poolt karistatud, viimati 07.07.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 5 aasta ja 1 kuulise vangistusega, 17.12.2008.a vabastatud tingimisi enne tähtaega 1 aasta 29 päeva katseajaga kuni 29.01.2010.
Kaitsja
Adv Arina Liskmann-Getsu
Jätta Harju Maakohtu 11. detsembri otsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.
ülekuulamisprotokollist, et kotist leitud amfetamiin kuulus M. Muslimovale. Kott oli autos, mis kuulus G. S. H.. Muid süüd kinnitavaid tõendeid asjas ei ole. Kaitsja on seisukohal, et kohtulikul uurimisel M. Muslimova poolt antud ütlused on kooskõlas eeluurimisel antud ütlustega. Kohtus antud ütlused on vaid detailsemad. Võttes arvesse tunnistaja M. K. ütlusi, rikkus kohus KrMS § 66 lg 2 sätestatud nõudeid. Vastates kohtu küsimusele kotist leitud narkootilise aine kuuluvuse kohta, selgitas M. Muslimova, et pärast kokkuleppemenetlusest keeldumist käis tema juures teda kinni pidanud politseinik, kellele ta teatas, et spordikotist leitud narkootikumid ei kuulu temale. M. K. tõepoolest kinnitas kohtus, et M. Muslimova eitas oma seost kotist leitud amfetamiiniga. Muus osas vastas tunnistaja kohtu küsimustele, mis puudutasid M. Muslimova kinnipidamist ja läbiotsimist. Kaitsja leiab, et antud juhul on tegemist lubamatu tõendiga, kuna tunnistaja oli kriminaalasjas menetlejaks ja tema ütlusi asja menetlemise käigust ei saa tõendina kasutada. Küll saab aga tema ütlusi kasutada selle kohta, et M. Muslimova teatas talle spordikotis olnud amfetamiini mittekuulumisest endale, kuivõrd teatamise ajal ei olnud ta enam menetlejaks. Eelnevat arvestades leiab kaitsja, et kohus rikkus KrMS § 7 lg 3 sätestatut ega tõlgendanud kahtlusi süüdistatava kasuks.
Kinnipidamisel oli tal kaasas 9003 krooni, mis oli vanglas teenitud, seetõttu leiab M. Muslimova, et selle raha konfiskeerimine ei ole põhjendatud. Pärast vanglast vabanemist käis ta regulaarselt kriminaalhooldaja juures, soovis minna võõrutusravile ja psühholoogi juurde, oli juba järjekorda asunud. Leiab, et pole sotsiaalselt ohtlik, kaasasolnud amfetamiin oli tal enda tarbeks. Nagu kaitsjagi, taotleb M. Muslimova toimepandu ümberkvalifitseerimist, kergema karistuse mõistmist ja raha konfiskeerimise tühistamist.
tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Samas ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Samasugune seisukoht on väljendatud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-73-08. Käesolevas süüdistusasjas ei ole jäetud tõendeid kogumata ega vormistamata, M. K. andis ütlusi, mis kajastasid isiku kahtlustatavana kinnipidamise ja sõiduauto läbiotsimise käiku. Maakohus tuvastas, et nende menetlustoimingute käik on korrektselt protokollides kajastatud, protokollidega on M. Muslimova ise tõlgi vahendusel tutvunud ega ole mingeid märkusi esitanud /tl 20-21, 23-24/. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida sedagi, et ka juhul, kui jätta M. K. ütlused tõendite hulgast kõrvale, ei ole alust M. Muslimova kinnipidamise ja G. S. H. sõiduauto läbiotsimise protokollide õigsuses kahelda. Samas nõustub kohtukolleegium kaitsjaga selles, et M. K. ütlustest nähtuvalt teatanud talle M. Muslimova vanglas kohtumise ajal, et kogu leitud narkootiline aine ei kuulunud temale /tl 81/, kuid see asjaolu ei muuda iseenesest M. Muslimova versiooni usutavamaks. Mis puudutab süüdistatava väidet, nagu oleks ta kinnipidamise päeval tugevas narkojoobes olnud, siis ka selle väite on maakohus kummutanud, rõhutades, et kohtuliku arutamise käigus ei ole see väide millegagi kinnitamist leidnud, pealegi tuleneb süüdistatava ütlustest, et ta tarbinud amfetamiini kaks päeva enne kinnipidamist. Maakohus ei pidanud põhjendatult eluliselt reaalseks, et kaks päeva pärast narkootilise aine tarbimist oleks M. Muslimova olnud seisundis, mis takistanuks tal adekvaatselt aru saamast ja hindamast temaga seoses toimunud sündmusi ja olukorda. Maakohus viitab põhjendatult ka vastuoludele M. Muslimova ütlustes. Kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitas ta, et kinnipidamisel oli tal 4 või 5 pakki amfetamiini, mille kogust täpselt ei tea (need ütlused avaldas kohus prokuröri taotlusel süüdistatava ristküsitluse käigus). Kohtuistungil aga väitis süüdistatav, et tal oli kaasas kolm pakikest amfetamiiniga, millised ta kinnipidamisel vabatahtlikult välja andis. Neid vastuolusid põhjendab M. Muslimova narkojoobes olekuga, milline väide on aga selgelt paljasõnaline. Lahknevused erinevates menetlusstaadiumides antud ütlustes ei võimalda aga ütlusi kui tõendit usaldusväärseks pidada. Süüdistatava poolt kohtuistungi protokollile tehtud etteheited jätab ringkonnakohus tähelepanuta. KrMS § 158 lg 1 kohaselt võivad kohtumenetluse pooled kolme päeva jooksul pärast protokollile allakirjutamist esitada kohtuistungi protokolli parandamiseks kirjaliku taotluse, mis lisatakse kriminaaltoimikusse. Käesolevas asjas ei ole kohtuistungi protokolli parandamiseks taotlusi esitatud, mis tähendab, et protokolli sisus ei ole kohtukolleegiumil alust kahelda. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on põhjendatult M. Muslimova KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistanud. Talle on mõistetud karistus KarS § 56 sätteid järgides, maakohus on karistuse mõistmist põhjendanud, kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega. Ka ei anna M. Muslimova apellatsioonis esitatud väide, nagu oleks tal kinnipidamisel kaasas olnud raha eelmist karistust kandes vanglas teenitud, alust tühistada kohtuotsust osas, millega konfiskeeriti KarS § 832 lg 1 alusel süüdistatavalt kinnipidamisel ära võetud 9 003 krooni. Maakohus on konfiskeerimist põhjendanud, need põhjendused on veenvad ning muuhulgas
märgib maakohus õigustatult ka seda, et ei ole esitatud ühtki tõendit, mis viitaks selle rahasumma seaduslikul teel saamisele. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 11.12.2009.a otsuse Marina Muslimova süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi muutmata ning apellatsioonid rahuldamata.
Malle Preimer
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.