Pärnu Maakohus
Kohtunik
Anu Talu
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. detsember 2024, Rapla
Tsiviilasja number
2-23-10519
Tsiviilasi
Revensen OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
385,52 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Revensen OÜ (rg-kood 16625699; asukoht Tartu mnt 13, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Kostja: XX (ik XXX; elukoht XXX )
Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405 lg 1)
Kohaldatav õigus
VÕS § 3 p 1, § 8 lg 1 ja 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 164, § 401 lg 1; TsMS § 162 lg 1, § 173 lg 1, § 174 lg 1, § 367
Hagi rahuldada.
Välja mõista XX-ilt Revensen OÜ kasuks XX-i ja Ühisraha OÜ vahel sõlmitud laenupingust nr Y220802029 tulenev võlgnevus kokku 344,09 eurot (millest 338,18 eurot põhivõlgnevus ja 5,91 eurot põhivõlalt perioodi eest 12.05.2023 kuni 25.07.2023 sissenõutavaks muutunud viivis).
Välja mõista XX-ilt Revensen OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 338,18 eurot) alates 26.07.2023, kuni otsuse tegemiseni, so kuni 02.12.2024, summas 56,13 eurot.
Välja mõista XX-ilt Revensen OÜ kasuks viivis lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 338,18 eurot) alates 02.12.2024 kuni põhinõude tasumiseni.
Välja mõistetud summad peab XX tasuma Revensen OÜ arvelduskontole EE067700771008684951 LHV. Makse selgitus on „võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number“.
Jätta hagi rahuldamisega seonduvad menetluskulud XX-i kanda.
Määrata Revensen OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 380 eurot (riigilõiv 140 euro ja 240 eurot (2 tundi x 120 eurot) hageja lepingulise esindaja tasu), mis mõista XX-ilt Revensen OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on XX kohustatud tasuma Revensen OÜ-le viivist
Tsiviilasi nr 2-23-10519 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 4, § 448 lg 41). Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Kohtu selgitused menetluskuludega seoses Hageja tasus hagi esitamisel tulenevalt tsiviilasja hinnast riigilõivu 175 eurot. Hageja esitas 12.09.2024 avalduse osaliselt hagist loobumiseks. Pärast loobumist oli riigilõivu suuruseks 140 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt hagist loobumise korral tagastatakse pool tasutud riigilõivust. Kohus tagastas 6.11.2024 määrusega hagejale 17,50 eurot, so pool 35 eurost. TsMS § 168 lg 2 ja 4 kohaselt jäävad hagist loobumise korral menetluskulud hageja kanda. Seega ülejäänud osas jäid menetluskulud hageja kanda, märgitust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu 140 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2 töötunni ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.