lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-119-02

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 19.11.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-119-02
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
19.11.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
826
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
2-23-2486/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja27.02.20232-16-10830/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja31.10.20182-16-8737/7Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja12.02.20182-12-37324/32Viru Maakohus Rakvere kohtumaja29.04.20132-08-49396/5Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja14.08.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-1-1-119-02

Määruse kuupäev

19. november 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher

Kohtuasi

I. H. süüdistus KrK § 15 lg 1 ja § 139 lg 2 p 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1.oktoobri 2002. a määrus nr 2-1/956 Tallinna Prokuratuuri prokuröri eriprotesti läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokuratuuri osakonda juhtiva riigiprokuröri Alar Kirsi eriprotest

Asja läbivaatamise kuupäev

5. november 2002

Istungil osalenud isikud

I. H. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss

RESOLUTSIOON

1.Eriprotest rahuldada.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 2002. a määrus I. H. süüdistusasjas nr 2-1/956, millega jäeti läbivaatamata Tallinna Prokuratuuri prokuröri eriprotest Tallinna Linnakohtu kohtuniku 13. septembri 2002. a määruse peale ja saata kriminaalasi lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määrus jõustub 19. novembril 2002. a. ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
I. H. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi selles, et ta varem KrK § 139 järgi karistatud isikuna, püüdis 2. oktoobril 2001. a kella 18.00 paiku salaja varastada X Kaubamajast kaupa 863 krooni väärtuses.
2.Juhindudes KarSRakS § 3 lg-st 1 ja 6, lõpetas Tallinna Linnakohtu kohtunik oma 13. septembri 2002. a määrusega kriminaalmenetluse I. H. asjas. Lähtudes KarS §-st 218, § 44 lg-st 2 leidis kohtunik, et kuni 1000 kroonise asja omastamisel on KarS mõttes tegemist väärteoga. Kohus märkis, et kuna I. H. poolt omastatu väärtus oli 863 krooni, on tema tegevuses KarS § 218 lg 1, s.o väärteo tunnused, mistõttu tuleb kriminaalmenetlus KarSRakS § 3 lg 1 järgi lõpetada.
3.Juhindudes AKKS §-st 68, esitas Tallinna prokuratuuri prokurör Ülle Jaanhold eeltoodud määruse peale eriprotesti. Prokurör palus määruse tühistada ja saata kriminaalasi Tallinna Linnakohtule uueks arutamiseks. Eriprotestis märgiti, et KarS § 218 lg 1 sätestab varavastase süüteo väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine ja väljapressimine, kui puuduvad süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud. I. H. on varem kahel korral karistatud salajase varguse eest (Tallinna Linnakohtu
9.märtsi 2000. a ja 1. septembri 2000. a kohtuotsused). I. H. käesolev tegu vastab KarS § 199 lg 2 p 4 tunnustele sõltumata varastatu väärtusest, sest tema puhul esineb süüteokoosseisu raskendav asjaolu " ta on isik, kes on varem toime pannud varguse(d).
4.Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 2002. a määrusega jäeti eriprotest läbi vaatamata põhjendusega, et vaidlustatud määrus ei sisaldu erikaebe korras vaidlustatavate määruste loetelus (AKKS § 68 või § 69) ning ringkonnakohtul ei ole pädevust neile seadusega antud kompetentsi laiendamiseks. Samas nõustus kriminaalkolleegium eriprotestis käsitletud materiaalõiguse tõlgendusega.

Kriminaalkolleegium leidis, et I. H. eriline isikutunnus on käsitatav KarS § 199 lg 2 p-s 4 toodud süüteokoosseisu raskendava asjaoluna ning seetõttu on tema tegu kvalifitseeritav kurteona (KarS § 199 lg 2 p 4) ka 1. septembril 2002. a jõustunud Karistusseadustiku järgi.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määruse peale esitas eriprotesti Riigiprokuratuuri osakonda juhtiv riigiprokurör Alar Kirs, kes palub selle tühistada ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks. Prokurör ei ole nõus ringkonnakohtule esitatud eriprotesti läbivaatamata jätmisega järgmistel põhjustel. 5.1 Protesti esitaja arvates on ootuspärane ja õigusemõistmise üldprintsiipidega kooskõlas seisukoht, et prokuröril peab olema õigus apelleerida kohtu lahendit, mis on seadusega otseses vastuolus. Protesti esitaja viitab siinkohal Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-22-96 ja 3-1-1-114-96 avaldatud seisukohale, et põhimõtteliselt ei ole kriminaalasju, mille terviklahenduseks olevat kohtulahendit ei ole võimalik edasi kaevata. Seetõttu leiab ta, et kriminaalkolleegium oli volitatud neile esitatud eriprotesti läbi vaatama. 5.2 Prokurör on seisukohal, et kriminaalkolleegiumi määruses tehtud viide KarSRakS §-le 10 ei ole asjakohane. Samuti ei saa eriprotesti läbivaatamata jätmise aluseks olla KarSRakS § 3 lg 6. Seda seetõttu, et vaidlusobjektiks ei ole mitte karistusest vabastamise küsimus, vaid kriminaalmenetluse ebaseaduslik lõpetamine.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub eriprotestiga ja leiab, et ringkonnakohtu määruse motiivid linnakohtu kohtuniku määruse peale esitatud eriprotesti läbivaatamata jätmise kohta ei ole põhjendatud. Riigikohus on oma varasemates lahendites AKKS § 68 lg-s 1 ettenähtud erikaebe võimalusi laiendanud põhjendusega, et ei saa olla kriminaalasju, mille terviklahenduseks olev kohtulahend ei kuulu üldse edasikaebamisele (vt 3-1-1-22-96, RKL 1996, nr 63; 3-1-1-114-96, RKL 1996, nr 144; 3-1-1-109-00, RT III 2000, 30, 322). Käesolevas asjas lõpetas linnakohtu kohtunik oma määrusega kriminaalmenetluse KarS § 3 lg 1 alusel põhjendusega, et I. H.-le kriminaalkoodeksi järgi süüksarvatud kuriteokoosseisule vastab
1.septembril 2002. a jõustunud karistusseadustiku järgi väärteokoosseis. Ka see määrus on oma sisult terviklahendus, mis välistab asja edasise menetlemise ja seetõttu peab saama seda erikaebe korras vaidlustada. Arvestades Riigikohtu praktikat ning lähtudes KrMK § 1 p-st 4 tulenevat Riigikohtu kohustust lahendada küsimusi, mis ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates või on tõusetunud seaduse kohaldamisel, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendatuks määruse, millega kohus lõpetab kriminaalmenetluse KarSRakS § 3 lg 1 alusel, vaidlustamist erikaebe korras.
7.Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1, § 65 lg-st 3, § 72 lg-st 2, §-st 77 ning KrMK § 1 p-st 4, tühistab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 2002. a määruse ja saadab kriminaalasja läbivaatamiseks samale kohtule. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Peeter Vaher

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.