lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-2486/6

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 27.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-2486/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2670
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 2Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 221 lg 1, 2Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTMS § 23 lg 1Täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamineTMS § 48Täitemenetluse lõpetamise alusedTsMS § 172 lg 1, 10Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 202 lg 1, 2TsiviilkohtumenetlusteovõimeVÕS § 1037 lg 1Väärtuse hüvitamise nõue õiguse rikkumise korralAÕS § 33 lg 3Valdaja

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-2486/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.11.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Harju Maakohus Andres Suik 27.02.2023, Tallinn 2-23-2486 A Š kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi 02.02.2023 otsusele täiteasjas nr 025/2022/4466 Avalduse läbivaatamine Avaldaja (võlgnik): A Š (isikukood xxxx); Avaldaja seaduslik esindaja: A B (isikukood xxxx); Avaldaja lepinguline esindaja: Suido Västra (e-post: [email protected]); Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (epost: [email protected]); Puudutatud isik II (sissenõudja): P H (isikukood xxxx); Puudutatud isiku II lepinguline esindaja: Evelin Lisett Ratnik (e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata A Š kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi 02.02.2023 otsusele täiteasjas nr 025/2022/4466.
2.Jätta menetluskulud avaldaja A Š kanda. Määrata kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

MENETLUSE KÄIK JA AVALDAJA VÄITED

2-23-2486

1.A Š esitas 13.02.2023 kaebuse Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi 02.02.2023 otsusele täiteasjas nr 025/2022/4466, Kaebuse kohaselt jättis puudutatud isik I (kohtutäitur) 02.02.2023.a otsusega (lisa 1) rahuldamata avaldaja 29.12.2022.a kaebuse (lisa 2) täitemenetluse nr 025/2022/4464 (täiteasi) lõpetamise nõudes lg 1 alusel, sest avaldaja on xxxx-aastane, põhjendusega, et asjaolu, et avaldaja on alaealine ei oma tähtsust, sest puudutatud isiku II (sissenõudja) kinnisasja kasutuseeliste hüvitamist nõuab sissenõudja alusel (otsuse p 2.3.).

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
PS § 146
TMS § 12 lg 1Täitedokumendi jõustumismärge
TMS § 2 lg 1Täitedokumendid
TMS § 217Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale
TMS § 218Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamine
TMS § 3 lg 1Täitmise korraldus
TMS § 7 lg 1Täitetoimingu tegemisest keeldumine
TsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 217 lg 3Esindamine kohtus
TsMS § 368 lg 2Tuvastushagi
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
VÕS § 1052 lg 1Vastutuse piirangud
VÕS § 1052
VÕS § 1037
2.Täitedokument on Harju Maakohtu 26.05.2020.a otsus tsiviilasjas nr 2-22-13147 (teine kohtuasi, lisa 3), millega on teiste hulgas avaldajalt sissenõudja kasuks solidaarselt välja mõistetud hüvitis ja viivis kinnisasja (kinnistu) kasutamise eest, sest kohus ei nõustunud, et hagejad valdavad kinnistut õiguslikul alusel. Vaidlust ei ole selles, et avaldajal teises kohtuasjas tsiviilkohtumenetlus-teovõime puudus (TsMS § 202 lg 1 esimene lause ja TsMS § 217 lg 3, Riigikohtu 01.04.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-19-13549, p 13.1.) ega selles, et avaldaja asjaõiguslikult kinnistu valdaja ei ole (AÕS § 33 lg 3, Riigikohtu 11.11.2015.a määrus nr 3-21-122-15, p 25).
3.Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur väljus otsuse põhjendamisel viitega materiaalõiguse normile täitemenetluse formaliseerituse printsiibi raamidest. Kohtutäitur pidas vajalikuks põhjendada otsust viitega VÕS §-le 1037, seetõttu on avaldajal võimalik saavutada täitemenetluse lõpetamine ilma sundtäitmise lõpetamise nõudes hagi sissenõudja vastu esitamata. Hagi alaealise avaldaja vastu esitas sissenõudja (lisa 4). Avaldaja ei ole sissenõudja vastu hagi esitanud, vaid hagi esitas sissenõudja vastu avaldaja ema (lisa 5 hagi tagamise määrus). Avaldaja on alla 15-aastane alaealine ja ei võinud menetluses osaleda kõrvuti oma emaga (TsMS § 202 lg 2 teine lause). Avaldajal tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumise tõttu ei olnud võimalik enda kaitseks taotleda enda suhtes hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, mis oleks sundtäitmise tema suhtes välistanud (Riigikohtu 15.06.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-9975, p 11).
4.Tulenevalt sellest, et sundtäitmist avaldaja suhtes on alustatud kohtuotsuse alusel, viitab avaldaja Riigikohtu seisukohale TMS § 221 lg 2 kohaldamisel. Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluses piiratud ...... TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendantud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis tekkisid pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg-st 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba menetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi ....
5.Avaldaja jaoks see objektiivne põhjus, miks tal ei olnud võimalik menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna, et hagejal avaldaja vastu kinnisasja kasutuseeliste hüvitamise nõude hagi esitamise alus puudub, on avaldajal tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumine. Avaldaja seaduslik esindaja ei ole avaldaja nimel hagi sissenõudja vastu esitanud, vaid avaldaja vastu esitas hagi sissenõudja. Avaldaja on seisukohal, et tema suhtes täitemenetluse lõpetama kohustamise nõuet on võimalik antud asjas lahendada, et ainus efektiivne viis avaldaja õiguste kaitseks ei ole hagi sissenõudja vastu TMS § 221 lg 1 alusel. Lähtudes eeltoodust, palub

2-23-2486 avaldaja tühistada Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 02.02.2023.a otsuse täiteasjas nr 025/2020/4466 ja kohustada kohtutäiturit avaldaja 29.12.2022.a kaebus täitemenetluse lõpetamise nõudes uuesti lahendama.

KOHTUTÄITURI SEISUKOHT

6.Puudutatud isik I (kohtutäitur) esitas 23.02.2023 omapoolse seisukoha kaebuse suhtes.. Kohtutäitur märgib, et Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-119-02 selgitanud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Võlgniku seaduslikul esindajal oli võimalus esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid sissenõudja nõudele kohtumenetluses, mitte täitemenetluses, kuivõrd õigust mõistab kohus (PS § 146), kohtutäiturid üksnes korraldavad täitedokumentide täitmist (TMS § 3 lg 1). Kohtutäituril ei ole õigus hakata materiaalõiguslikult hindama kohtulahendi sisulist õiguspärasust täitemenetluse läbiviimisel, tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest. Kohus on õigusvaidlust lahendades juba kaalutlenud, et lahendi tegemine on võimalik ka selles toodud kostjate suhtes, mistõttu on ebaõige esitada võlgnikul vastuväiteid kohtutäiturile.
7.Täitedokumentide loetelu on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg-s 1. Muu hulgas on TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Sissenõudja esitas 08.12.2022 kohtutäiturile täitmisavalduse võlgniku suhtes ja palus täitmisavalduses pöörata täitmisele Täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Harju Maakohtu poolt asjas nr 2-20-13147 tehtud 26.05.2022 otsuse (jõustunud 24.08.2022) ja 16.09.2022 määruse (jõustunud 23.11.2022). Kohtutäitur on täitemenetluse algatamisel tuvastanud, et täitedokumendid on jõustunud. Eeltooduga olid täidetud täitemenetluse algatamise kohustuslikud eeldused (TMS § 23 lg 1, TMS § 12 lg 1). Seega oli täitemenetluse algatamine õiguspärane. TMS § 7 lg 1 kohaselt keeldub kohtutäitur täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. Kohtutäituril puudusid seaduses sätestatud põhjused antud täitemenetluse algatamata jätmiseks, mistõttu kohustus kohtutäitur algatama täitemenetluse.
8.Võlgnik esitas 29.12.2022 täitemenetluses kaebuse kohtutäituri tegevusele TMS § 217 alusel. Riigikohus on selgitanud oma määruse nr 3-2-1-42-08 punktis nr 16, et: „TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel.“ Võlgnik toob aga viidatud kaebuses täituri tegevuse vaidlustamise põhjusena välja VÕS § 1052 lg 1. VÕS § 1052 lg 1 esitatud argumendi näol on tegemist aga materiaalõigusliku vastuväitega sissenõudja poolt täitmisele esitatud ja jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud nõudele. Kohtutäitur ei saa võlgniku suhtes täitemenetlust läbi viia võlaõigusseaduses sätestatud kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel, seega on võlgniku põhjendus täituri tegevuse vaidlustamisel VÕS § 1052 lg 1 alusel asjakohatu. Samuti ei esine ühtegi seaduses (TMS § 48) sätestatud alust täitemenetluse lõpetamiseks, mistõttu puudub õiguslik alus täitemenetluse lõpetamiseks võlgniku suhtes.

2-23-2486

9.Kuivõrd võlgniku poolt kohtutäiturile esitatud kaebuse näol ei ole tegemist sisulise täituri tegevuse vaidlustamisega, vaid hoopis täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamise vaidlustamisega, siis ei kuulu see kohtutäituri pädevusse lahendada (õigust mõistab kohus), nagu kohtutäitur on eespool ja otsuses kaebusele viidanud. Kohtutäituri hinnangul ei ole võlgnikul võimalik soovitud eesmärki (täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine) saavutada kaebusega kohtutäituri tegevusele. Seega on võlgniku poolt käesolevaga kohtutäituri otsuse vaidlustamine kohtumenetluses õiguslikult perspektiivitu.
10.Kohtutäiturile jääb ebaselgeks ka võlgniku esindaja väide kohtule esitatud kaebuses, nagu oleks kohtutäitur tuginenud oma otsuse punktis nr 2.3. VÕS § 1037 sätestatule ja seetõttu väljus täitur formaliseerituse printsiibi raamidest, mida võlgnik peab vajalikuks käeolevaga kohtumenetluses vaidlustada. Kohtutäitur viitab, et 02.02.2023 koostatud kohtutäituri otsuses kaebusele punktis nr 2.3, ega üheski muus kohtutäituri punktis (sh terves otsuses) ei ole kohtutäitur viidanud VÕS §-le 1037 sätestatule, seega on võlgniku esindaja avaldanud kohtule tõele mittevastavat teavet. Kohtutäitur viitas otsuses kaebusele punktis nr 2.3. sissenõudja seisukohale tsiteerides (sissenõudja seisukoht on esitatud punktis nr 2.3 kaldkirjas ning on lisatud eessõna, et tegemist on sissenõudja seisukohaga). Vastupidiselt võlgniku esindaja väitele (et kohtutäitur andis õiguslikku hinnangut otsuses ja väljus formaliseerituse printsiibi raamidest) on kohtutäitur selgitanud oma otsuse punktis nr 2.3: „Kohtutäitur edastab sissenõudja esindaja seisukoha võlgnikule teadmiseks käesolevas otsuses, kuid ei anna sellele õiguslikku selgitust, kuivõrd kohtutäituril lasub formaliseeritusse printsiibi täitmise kohustus, materiaalõiguse kohaldamine väljuks selgelt kohtutäituri pädevuse piiridest, arvestades juba kõike ülaltoodut.“
11.Samuti on asjakohatud võlgniku esindaja selgitused vastavas kohtumenetluses vastuväidete mitteesitamise põhjuste kohta kaebuses täituri tegevuse raames. Niisamuti on võlgniku esindaja viidanud asjasse mittepuutuvatele õigusnormidele ja riigikohtu lahenditele ning tuletanud nendest endale sobivaid seisukohti, kuid nendest õigusnormidest ja riigikohtu lahenditest selliseid seisukohti ei tulene. Tulenevalt ülaltoodust leiab kohtutäitur, et võlgniku kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätta täies ulatuses võlgniku kanda.
12.Puudutatud isik II (sissenõudja) kohtu poolt määratud tähtajaks 23.02.2023 oma seisukoha kaebusele ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

13.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 218 lg 1 kohaselt kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul.
14.Avaldaja vaidlustab Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi 02.02.2023 otsust täiteasjas nr 025/2022/4466, millega jäeti avaldaja (võlgniku) kaebus rahuldamata. Vaidluse faktiliste asjaolude kohaselt on võlgniku vara suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 025/2022/4466.

2-23-2486 Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur väljus otsuse põhjendamisel viitega materiaalõiguse normile täitemenetluse formaliseerituse printsiibi raamidest. Avaldaja arvates pidas kohtutäitur vajalikuks põhjendada otsust viitega võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1037, seetõttu olevat avaldajal võimalik saavutada täitemenetluse lõpetamine ilma sundtäitmise lõpetamise nõudes hagi sissenõudja vastu esitamata.

15.Kohus avaldaja seisukohtadega ei nõustu. Kohus märgib, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (vt nt Riigikohtu 16.01.2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 11; Riigikohtu 16.11.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16). Riigikohus on samuti leidnud, et tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on otsuses kirjas (vt nt Riigikohtu 15.05.2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-07, p 11; Riigikohtu 16.11.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16).
16.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega saab vastav kaebus puudutada eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel. TMS § 217 alusel saab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitada ka siis, kui võlgniku arvates ei ole olemas täitedokumenti, mida kohtutäitur võinuks täitmisele võtta. Sel juhul ei vaielda materiaalõiguslikult täitedokumendis dokumenteeritud nõude üle, vaid selle üle, et puudub täitemenetluse alustamise üks eeldus, täitedokument (RKTKo nr 3-2-1-42-08). Käesoleval juhul on täitedokumendid ilmselgelt olemas. Vaidlus puudub selles, et täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 26.05.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-13147 (jõustus 23.08.2022) ja Harju Maakohtu 16.09.2022 määrus samas tsiviilasjas (jõustunud 23.11.2022) ning sissenõudja P H (xxxx) avaldus.
17.Kohus leiab, et kohtutäitur ei ole avaldaja suhtes täitemenetluse algatamisel rikkunud formaliseerituse põhimõtet. Kohtutäitur leidis õigustatult, et täidetud on täitemenetluse alustamise tingimused, st täitemenetlus on algatatud jõustunud kohtulahendite ning sissenõudja täitmisavalduse alusel. Eeltooduga olid täidetud täitemenetluse algatamise kohustuslikud eeldused (TMS § 23 lg 1, TMS § 12 lg 1). Seega oli täitemenetluse algatamine õiguspärane. TMS § 7 lg 1 kohaselt keeldub kohtutäitur täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. Kohus nõustub kohtutäituriga, et kohtutäituril puudusid antud juhul seaduses sätestatud põhjused antud täitemenetluse algatamata jätmiseks, mistõttu oli kohtutäitur kohustatud algatama täitemenetluse.
18.Ilmselgelt põhjendamatu on avaldaja arvamus, nagu pidanuks kohtutäitur vajalikuks põhjendada otsust viitega VÕS §-le 1037, mistõttu olevat avaldajal võimalik saavutada täitemenetluse lõpetamine ilma sundtäitmise lõpetamise nõudes hagi sissenõudja vastu esitamata. Kohus nõustub kohtutäituriga, et vaidlusaluses 02.02.2023 kohtutäituri otsuses ei ole täitur põhjendanud oma otsust VÕS §-le 1037 sätestatuga. Kohtutäitur viitas oma otsuse punktis
2.3.VÕS §-le 1037 üksnes sissenõudja seisukohta tsiteerides ja rõhutades, et „Kohtutäitur edastab sissenõudja esindaja seisukoha võlgnikule teadmiseks käesolevas otsuses, kuid ei anna sellele õiguslikku selgitust, kuivõrd kohtutäituril lasub formaliseeritusse printsiibi täitmise kohustus, materiaalõiguse kohaldamine väljuks selgelt kohtutäituri pädevuse piiridest ....“

2-23-2486

19.Põhjendatud on kohtutäituri seisukoht, et kohus on tsiviilasjas nr 2-20-13147 õigusvaidlust lahendades juba kaalutlenud, et lahendi tegemine on võimalik selles toodud kostjate suhtes, mistõttu on võlgnikul ebaõige esitada sellekohaseid vastuväiteid kohtutäiturile. Harju Maakohtu 26.05.2022 otsusest tsiviilasjas nr 2-20-13147 p-st 26 nähtuvalt on kohus lahendanud vaidluse alusetu rikastumise sätete (VÕS § 1037 lg 1), mitte deliktiõiguse alusel. Seetõttu võib nõustuda sissenõudjaga, et avaldaja viited VÕS § 1052 lg 1 on asjakohatud. Sõltumata aga isegi täitedokumendi täpsest sisust, on kohus seisukohal, et kaebus kohtutäiturile ja kohtutäituri otsusele ei ole kohane õiguskaitsevahend vaidluse pidamiseks tsiviilõigusliku nõude sisuliste asjaolude üle. Kohtutäitur märgib põhjendatult, et VÕS § 1052 lg 1 esitatud argumendi näol on tegemist materiaalõigusliku vastuväitega sissenõudja poolt täitmisele esitatud ja jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud nõudele. Kohus nõustub täituriga, et kohtutäitur ei saa võlgniku suhtes täitemenetlust läbi viia võlaõigusseaduses sätestatud kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel, seega on võlgniku põhjendus täituri tegevuse vaidlustamisel VÕS § 1052 lg 1 alusel asjakohatu. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemisel on asjakohatud ka avaldaja selgitused selle kohta, miks tal ei olnud väidetavalt võimalik oma vastuväiteid kohtumenetluses menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna.
20.Kohtutäitur märgib õigesti, et kuivõrd võlgniku poolt kohtutäiturile esitatud kaebuse näol ei ole tegemist sisulise täituri tegevuse vaidlustamisega, vaid hoopis täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamise vaidlustamisega, siis ei kuulu selle lahendamine kohtutäituri pädevusse (õigust mõistab kohus). Arvestades kaebuses esitatud seisukohti ja väiteid, ei saa välistada, et kohaseks õiguskaitsevahendiks võinuks olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on Riigikohus lähemalt analüüsinud 31.01.2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07. Nimetatud hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõue. Välistatud ei ole ka kohtule tuvastushagi esitamine TsMS § 368 lg 2 alusel. TsMS § 368 lg 2 sätestab, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustu. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus (vt ka Riigikohtu 28.04.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 20). Kohus rõhutab siiski, et otsuse oma võimalike õiguste kaitse (perspektiivikuse) osas peab langetama koostöös oma õigusnõustajaga üksnes kaebaja ise. Kohus ei saa lähtudes sõltumatuse ja erapooletuse printsiibist olla kaebaja nõustajaks selles, kas, kelle vastu ja millisel alusel võiks kaebaja oma nõudeid esitada.
21.Lähtudes eeltoodust jätab kohus A Š kaebuse Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi 02.02.2023 otsusele täiteasjas nr 025/2022/4466 rahuldamata.
22.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda, kes esitas kohtule ilmselgelt põhjendamatu

2-23-2486 kaebuse. Kohus märgib, et puudutatud isikud ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud oma menetluskulude nimekirja. Seega ei ole puudutatud isikutel käesolevas asjas tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Avaldaja menetluskulud talle hüvitamisele ei kuulu. Seega määrab kohus kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

23.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Tulenevalt TMS § 218 lg-st 3 võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja