AS SEB Pank hagi E.D vastu 6566 euro 4 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks
Tsiviilasja hind
8276 eurot 48 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht XXX), lepinguline esindaja Dagne Niit (e-post XXX) Kostja E.D (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS SEB Pank 04.09.2025 hagi E.D vastu 6566 euro 4 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks.
2.Mõista E.D-lt AS SEB Pank kasuks lepingu nr 2022007821 alusel välja põhivõlg 6566 eurot 4 senti, intress 640 eurot 52 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 394 eurot 67 senti ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (6566 eurot 4 senti) alates 05.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni
3.Jätta menetluskulud E.D kanda ning mõista E.D AS SEB Pank kasuks välja menetluskulud 700 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (700 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS SEB Pank (hageja) esitas 04.09.2025 hagi E.D (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 6566 eurot 4 senti ja kõrvalnõuded tulenevalt poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.05.2022 tarbijakrediidilepingu nr 2022007821 (leping), mille järgi sai kostja krediiti 8000 eurot, mille sihtotstarve oli väikelaenu lepingu nr 2022005025 refinantseerimine, selle võlgnevuse tasumine ja auto ost. Hageja maksis kostjale 8000 eurot välja 19.05.2022. Lepingu järgi oli fikseeritud intressimäär 9,5% aastas, krediidi kulukuse määraga 13,33%, maksegraafik oli koostatud annuiteedi põhimõttel ning kostja kohustus krediidi tagastama igakuiste maksetega hiljemalt 15.05.2027 (dtl 17, 20). pooled sõlmisid 26.08.2022 lepingu lisa 1, millega muudeti maksegraafikut selliselt, et perioodil 15.08.2022-15.09.2022 sai kostja maksepuhkust ning alates 15.10.2022 jätkab kostja laenu tagastamist annuiteedi põhimõttel (dtl 27).
pooled sõlmisid 13.04.2023 lepingu lisa 2, mille järgi sai kostja maksepuhkust perioodil 13.04.2023-15.06.2023 ning alates 15.07.2023 (dtl 30) jätkab kostja laenu tagastamist annuiteedi põhimõttel (dtl 33).
pooled sõlmisid 07.07.2023 lepingu lisa 3, mille järgi sai kostja maksepuhkust perioodil 07.07.2023-15.07.2023 ning alates 15.08.2023 (dtl 36) jätkab kostja laenu tagastamist annuiteedi põhimõttel (dtl 39).
pooled sõlmisid 05.10.2023 lepingu lisa 4, mille järgi sai kostja maksepuhkust perioodil 15.10.2023-15.11.2023 ning alates 15.12.2023 jätkab kostja laenu tagastamist annuiteedi põhimõttel (dtl 45).
Hageja väitel järgis ta vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui tugines kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja esitatud andmetele ning arvelduskonto väljavõttele sissetuleku, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta. Hageja väitel tuvastas ta kostja netosissetuleku ja leidis, et arvelduskontol puudusid võlgnevused, arestid ning asjakohased maksehäired. Hageja lisas hagiavaldusele kostja arvelduskonto väljavõtte, selle kuupäev oli aga sama nagu hagi esitamise kuupäev (dtl 6–7; 83–122). Kostja rikkus lepingut, kui ta jättis perioodil 15.04.2024-17.03.2025 tasumata kaksteist järjestikust osamakset (dtl 48). Hageja andis kostja lepingurikkumise tõttu talle 18.03.2025 täiendava tähtaja kuni 07.04.2025 ning nõudis kostjalt kogu võlgnevuse tasumist 2279 eurot 84 senti (põhiosa 1575 eurot, intress 611 eurot 54 senti, viivis 93 eurot 30 senti) ning hoiatas kostjat, et ütleb lepingu 08.04.2025 üles VÕS § 416 lg 1 kohaselt (dtl 52). Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 08.04.2025 kostjaga sõlmitud lepingu üles ning pakkus kostjale läbirääkimise võimalusi VÕS § 416 lg 2 mõttes (dtl 72). Hageja edastas
kostjale lepingu ülesütlemise teate kostja e-posti aadressile ja postiaadressile. Lepingu ülesütlemisega muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks. Hageja selgitas, et ta väljastas kostjale krediiti 8000 eurot ning kostja on lepingu kehtivuse ajal tagastanud hagejale põhiosa katteks 1433 eurot 96 senti, seega on põhivõlg 6566 eurot 4 senti (dtl 48). Hagejale on arvestanud laenumaksetelt intressi 1867 eurot 79 senti, millest on tasutud 1227 eurot 27 senti, seega ei ole kostja tasunud 640 eurot 52 senti intressi (dtl 48). Hageja ei ole tasunud viivist 05.09.2025–04.06.2026 maksete eest, lepingu ülesütlemise seisuga oli viivis 394 eurot 67 senti. Viivis on 371 eurot 53 senti perioodi 16.03.2024– 03.09.2025 eest. Hageja palub kostjalt välja mõista: põhivõlg 6566 eurot 4 senti, intress 640 eurot 52 senti, viivis 384 eurot 87 senti, mis on sissenõutavaks muutunud 15.08.2024–31.07.2025, edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (6566 eurot 4 senti) alates 05.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 700 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2.Tartu Maakohus võttis 19.09.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale 21 päevase tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte 19.09.2025 kl 21.31 Kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu. Kostjal oli võimalik esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 10.10.2025.
2.1.Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud, kuid saatis kohtule 23.03.2026 seisukoha (dtl 139), milles selgitas, et on juba mitu korda kirjutanud ja proovinud helistada ja mitte keegi ei võta minuga ühendust ja ei võta vastu. Ma olen nõus võla ara maksta! Hetkel ma olen töötu ja ei saa väga palju raha. Mul hetkel mul on üleval veel üks võlg inkassofirmas. Kui pank on nõus rääkida ja leida lahendust siis ma saaks maksma 150 eurot kuus, aga mul lõpeb see inkassofirma alles juunis. See tähendab et ma olen nõus maksta graafiku järgi alates jaanuari kuus. Loodan et see kiri jõuab teieni.
2.2.Pooled pidasid märtsis-aprillini 2026 kompromissiläbirääkimisi, kuid kokkuleppele ei jõudnud. Hageja taotles, et kohus teeks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Tartu Maakohus andis 09.03.2026 ja 31.03.2026 määrustega hagejale tähtaja nõude ümberarvutuse ja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
2.3.Hageja esitas 08.04.2026 kohtule seisukoha (dtl 153–239), milles selgitas, et lepingu sõlmimisel küsiti kostjalt arvelduskonto väljavõtet. Kuivõrd kostja arveldas SEB pangas, toimub arvelduskonto väljavõtte analüüsimine virtuaalselt reaalajas ning kuivõrd väljavõte on taasesitamist võimaldavas vormis, puudus hagejal vajadus väljavõtte printimiseks või muul viisil säilitamiseks. Hageja selgitas, et kostja kuue kuu keskmine netosissetulek oli 997 eurot: novembri töötasu (Valga Ferrum AS) 1032 eurot 70 senti detsembri töötasu ja haigushüvitis (Valga Ferrum AS) 927 eurot 44 senti jaanuari töötasu (Otepää Metall AS) 1088 eurot 81 senti veebruari töötasu ja haigushüvitis (Otepää Metall AS) 804 eurot 2 senti märtsi töötasu ja haigushüvitis (Otepää Metall AS) 1215 eurot 23 senti aprilli töötasu (Otepää Metall AS) 912 eurot 7 senti Hageja selgitas, et luges antud tõendiga kostja sissetuleku tõendamise piisavaks. Hageja ei väitnud, et hinnatud oleks kostja kohustusi ega välja toonud, kas kostjal oli muid kohustusi, millised olid kostja muud finantskohustused ning kas sissetulek oli muude kohustuste korral
lisanduva kohustuse kandmiseks piisav. Hageja esitas nõude ümberarvutuse juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei järgitud, mis kokkuvõtvalt oli järgmine: Laenusumma Tasutud põhiosamaksed (lisa 2, esimene lk rida N) Tasutud intressid (lisa 2 esimene lk rida L) Tasutud viivis (lisa 2 esimene lk rida S) Laenujääk ümberarvestatuna Seadusjärgne intress (lisa 2 teine lk rida J) Seadusjärgsed viivised (hagi lisa 13)
8000,00
KOKKU hageja nõue
6207,29
1433,96 1227,27 0,24 5338,53 474,09 394,67
Hageja tõi välja, et kuivõrd kostja ei olnud tasunud ka laenu põhiosa alates 15.03.2024, oleks ta ka ümberarvutuse korral olnud viivituses vähemalt kolme järjestikuse maksega, mistõttu on hageja seisukohal, et leping on ka ümberarvestuse kohaselt kehtivalt üles öeldud.
3.Tartu Maakohus määras 22.05.2026 määrusega, et asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 01.06.2026 (k.a), et esitada kohtule soovi korral lõplikud seisukohad. Kohus selgitas, et teeb asjas otsuse avalikult teatavaks hiljemalt 22.06.2026.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olev krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja andis laenu füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja majandustegevust. Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles öelnud, mille tõttu on muutunud kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kohus analüüsib lepingu kehtivust ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (I). Kohus käsitleb seejärel VÕS § 416 kohaseid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eelduseid ning teeb menetluslikud otsustused (II). I
6.Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPRFinance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).
6.1.Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).
6.2.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.
6.3.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 403 3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
7.Kohus märgib, et hageja väitel tugines ta kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja esitatud andmetele ning arvelduskonto väljavõttele sissetuleku, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta. Hageja väitel tuvastas ta kostja netosissetuleku ja leidis, et arvelduskontol puudusid võlgnevused, arestid ning asjakohased maksehäired. Hageja lisas hagiavaldusele kostja arvelduskonto väljavõtte, kuid selle kuupäev oli faili metadata järgi aga sama nagu hagi esitamise kuupäev (dtl 6–7; 83–122).
7.1.Kohus juhtis eelnevale hageja tähelepanu ning andis hagejale võimaluse täiendavalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist põhjendada. Hageja selgitas, et analüüsis arvelduskonto väljavõtet virtuaalselt reaalajas ning kuivõrd väljavõte on taasesitamist võimaldavas vormis, puudus hagejal vajadus väljavõtte printimiseks või muul viisil säilitamiseks. Kohus leiab, et kuivõrd Euroopa Kohtu seisukohad ja Riigikohtu praktika vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrollimise kohta on järjepidevalt olnud samad, on professionaalsel krediidiandjal on võimalik kujundada aruandlus selliselt, et krediidivõimelisuse hindamise kohta on võimalik esitada aruandlus, millest nähtub, millal krediidivõimet hinnati. Kohtu hinnangul ei ole olukorras, kus kostja on hageja klient, kelle arvelduskonto väljavõtte kohta on hagejal võimalik päring teha, ei ole hagi esitamise kuupäevaga loodud fail, sealjuures selgitusteta kohustuste kontrollimise kohta piisav, et tõendada, et arvelduskontot analüüsiti lepingu sõlmimise ajal. Hagimenetluses määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega TsMS § 5 lg 2 järgi neid asjaolusid tõendab.
7.2.Kohus leiab, et praegusel juhul nähtub kostja arvelduskonto väljavõttest, et kostja oli lepingu sõlmimisel võimeline võetud kohustusi täitma. Kostja kuue kuu keskmine sissetulek oli 997 eurot ning arvelduskonto väljavõttelt ei nähtu, et kostjal oleks olnud lepingu sõlmimise ajal muid kohustusi. Üksnes alates 08.05.2022 on tasutud lepingu põhiosa makse. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et lepingu sõlmimisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus analüüsib järgmisena lepingu ülesütlemise kehtivust. II
8.Hagejal oli õigus pooltevaheline leping kehtivalt üles öelda, eeldusel, et täidetud olid pooltevahelise tarbijakrediidilepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist ja tõi välja, et VÕS § 416 mõttes ülesütlemise formaalseid ja materiaalseid eeldusi peab tõendama hageja. Hageja ütles lepingu kehtivalt üles eeldusel, et: hageja esitas kostjale lepingu ülesütlemisavalduse ja kostja sai selle kätte kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, hageja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist hageja pakkunud kostjale hiljemalt koos eelnimetatud kahenädalase tähtajaga kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et ta on teinud kostjale lepingu ülesütlemisavalduse ning kostja on selle kätte saanud. Hageja on esitanud selle kohta tõendina ülesütlemisavalduse ning kostjale ei ole ka väitnud, et ta ei oleks seda kätte saanud (dtl 52). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja oli kolme järjestikuse maksega viivituses. Hageja on tõendanud, et kostja jättis 15.04.2024–17.03.2025 tasumata kaksteist järjestikust osamakset (dtl 48, 157–239) ning et enne lepingu ülesütlemist määrati kostjale täiendav tähtaeg ja pakuti VÕS § 416 lg 2 järgi kahenädalase tähtajaga kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalus (dtl 48–51).
10.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on hageja tõendanud, et kõik lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid ka ümberarvutuse korral täidetud ning hageja ütles pooltevahelise lepingu 08.04.2025 kehtivalt üles. Kohus leiab, et hagi tuleb seega rahuldada, hagejal on VÕS § 113 lg 1 kohaselt õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamisel viivist ning tagasitäitmisvõlasuhte raames veel täitmata kohustusi VÕS § 416 lg 1 ja § 108 lg 1 kohaselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista: põhivõlg 6566 eurot 4 senti, intress 640 eurot 52 senti, viivis 384 eurot 87 senti, mis on sissenõutavaks muutunud 15.08.2024–31.07.2025, edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (6566 eurot 4 senti) alates 05.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
11.Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Hageja menetluskulud on tasutud riigilõiv 700 eurot (dtl 4, 155). Riigilõiv on menetluskulu, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 700 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.