1.Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista H.M-ilt põhivõlgnevus 383,96 eurot ja viivis 98,41 eurot OÜ GS Core kasuks; välja mõista H.M-ilt OÜ GS Core kasuks viivis põhinõudelt (383,96 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 9.06.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
2.Seoses eelnevaga: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.2 välja mõista H.M-ilt OÜ GS Core kasuks menetluskuluna 195 eurot; 2.3 välja mõista H.M-ilt OÜ GS Core kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 195 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 2.4 toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
3.Selgitada: 3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2); 3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha; 3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega;
3.4 TsMS § 442 lg 10 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta; kohus ei anna luba edasikaebamiseks; 3.5 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.7 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.8 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt võrguettevõtja Elektrilevi OÜ (varem OÜ Jaotusvõrk) sõlmis 07.12.2005 H.M-iga Võrgu- ja elektrilepingu nr 37001029. Lepingu üldsätete punktis 3 lepiti kokku, et leping jõustub allkirjastatud lepingu tagastamise korral müüjale alates 07.12.2005. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostja sõlmis telefoni teel Eesti Energia AS-ga Elektrienergia müügilepingu nr EL2210160059848EE 16.10.2022. Alates 24.06.2023 ostis kostja elektrit teise elektriturul tegutseva elektrimüüja käest, kuid jättis Eesti Energiale osa arveid tasumata. Perioodil 01.01.2024 kuni 09.01.2024 ostis kostja elektrit üldteenusena Eesti Energialt, mille eest jättis kostja tasumata. Alates 10.01.2024 müüs kostjale elektrit teine elektrimüüja. Elektrilevi OÜ on loovutanud nõuded Eesti Energia AS-le. Võrguettevõte Elektrilevi OÜ on väljastanud kinnituskirja kus ta kinnitab, et on Eesti Energia AS-ile loovutanud võrguteenuse osutamisest, võrguteenuse ebaseaduslikust kasutamisest ja elektripaigaldiste rikkumistega seotud olemasolevad ja tulevikus tekkivad tasunõuded Elektrilevi OÜ klientide ja kolmandate isikute vastu. Käesolev kinnituskiri on väljastatud tähtajatult. Eesti Energia AS on loovutanud nõuded Enefit AS-le: Eesti Energia AS kinnitab, et on Enefit AS-le loovutanud: • elektri müügi (sh. üldteenuse) ja Eesti Energia AS muude lepingute alusel tekkinud olemasolevad ja tulevikus tekkivad tasunõuded Eesti Energia AS klientide ja kolmandate isikute vastu; võrguteenuse osutamise, võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise ja elektripaigaldiste rikkumistega seotud olemasolevad ja tulevikus tekkivad tasunõuded Elektrilevi OÜ klientide ja kolmandate isikute vastu. Enefit AS on loovutanud H.M, isikukoodiga XXX viitenumbri 69695300004 nõude summas 612.75 eurot inkassofirmale OÜ GS Core. Nõue loovutati 23.09.2025. Hageja esitab nõude alljärgnevate tasumata arvete alusel: Arve 31.05.2023. Elektrienergia 154,21 eurot, võrguteenus 46,75 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 12,75 eurot, lisateenusena tarbimiskoha taaspingestamine ja tarbimiskoha väljalülitamine 13,0 eurot (6,50 +6,50 eurot) + käibemaks 45,34 eurot. Kokku 272,05 eurot. Arve 30.06.2023. Elektrienergia 135,10 eurot, võrguteenus 38,96 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis
11,18 eurot + käibemaks 37,05 eurot. Kokku 222,29 eurot. Arve 31.01.2024. Elektrienergia 70,13 eurot, võrguteenus 16,95 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 4,57 eurot + käibemaks 20,16 eurot. Kokku 111,81 eurot. Tasumata arvete kogusumma 606,15 eurot. Varasemast perioodist oli kostjal võlg 1945,81 eurot, mis kajastub 31.05.2023 koostatud arvel. 31.05.2023 koostatud arvel on näha, et kostjalt on võla katteks laekunud 1740 eurot. 04.08.2023 kuupäevaks tasus kostja täiendavalt 428 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlg 383,96 eurot ning lisanduv viivis. (tasumata arvete kogusumma 606,15 + võlg 1945,81 – laekumine 2168 = 383,96 ). Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutava viivise suurus 86,78 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 383,96 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 20.02.2026 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub mõista H.M-ilt välja OÜ GS Core kasuks tasumata võla põhiosa 383,96 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga 19.02.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 86,78 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt 383,96 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 20.02.2026 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Mõista H.M-ilt välja OÜ GS Core kasuks menetluskulud, mis on tasutud riigilõiv 175 eurot, esindaja tasu 20 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
2.Kostja oma seisukohas vaidleb esitatud hagile vastu osaliselt. Ei tunnista hageja nõuet viiviste osas (86,78 eurot ja jooksev viis) ning vaidleb täielikult vastu menetluskulude (riigilõiv ja esindajatasu) väljamõistmisele minult. Põhinõude (383,96 eurot) osas soovib sõlmida kohtuliku kompromissi ja tasuda selle mõistliku maksegraafiku alusel. Hageja pöördus kohtusse ennatlikult. On olnud hagejaga kirjavahetuses ja avaldanud selget valmidust võlgnevus kohtuväliselt lahendada ja sõlmida maksegraafik niipea, kui minu majanduslik olukord seda võimaldab. Hageja käitumine, kus eiratakse võlgniku korduvaid selgitustaotlusi ja kompromissettepanekuid, on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6) ning on toonud kaasa põhjendamatu kohtumenetluse. Hageja ei vastanud sisuliselt kostja ettepanekutele ega selgitustaotlustele, vaid eskaleeris asja kohtusse, tekitades sellega põhjendamatuid kulusid (riigilõiv 175 eurot), mida oleks saanud vältida pooltevahelise suhtlusega. Soovib asja lõpetada kompromissiga (TsMS § 430), mis on suunatud võla tasumisele, mitte menetluse pikendamisele. Kostja teeb ettepaneku tasuda põhivõla 383,96 eurot maksegraafiku alusel summas 30 eurot kuus. Hageja loobub viiviste ja menetluskulude nõudest, arvestades hageja poolset puudulikku selgitustööd ja loetamatute tõendite esitamist. Kostja hetkeolukord ei võimalda nõude kohest täielikku tasumist, kuna on olnud pikka aega töötu ning tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, kuid on heauskne ja soovib kohustuse täita jõukohastes osades vastavalt pakutud kompromissile.
3.Kohus on andnud pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Pooled kompromissi ei saavutanud.
4.Hageja täiendavalt lisab, et kostja on esitanud paljasõnalise väite, et kostja olevat korduvalt palunud hagejalt selgitusi viiviste tekkimise ja arvutuskäigu kohta, kuid hageja olevat tema palved ignoreerinud. Kuid kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tema väidet kinnitaks. Hageja palub kohtul jätta nimetatud kostja väide tähelepanuta. Hageja täiendavalt selgitab viivise arvestust hagiavalduses: Hagiavalduse punktides 2.6. ja 2.7. on hageja selgitanud põhinõude kujunemist, kus hageja on detailselt lahti kirjutanud tasumata arvete numbrid ning mis on kokku liidetud. Samuti on väljatoodud, kui palju on kostja võla katteks raha maksnud. Siis on hagiavalduse punktis 2.7. näidatud liitmise ja lahutamise tehe ning nii kujunes nõude põhisumma. Viivist arvestas hageja tasumata põhinõudelt Võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 31.01.2024 esitatud arve maksetähtajale 22.02.2024 järgnevast päevast, mis on alates 23.02.2024. See tähendab, et hageja on arvestanud seadusest
tulenevat viivist kostja kasuks. Hageja on tasumata arved kokku liitnud ja arvestanud viivist viimase (31.01.2024) arve maksetähtajale järgnevast päevast. Kuigi oli võimalik arvestada suurem viivis kõigi arvete puhul eraldi ning alates 31.05.2023 arve makse tähtajast. Ka arvete maksetähtajad on kirjas hagiavaldusele lisatud arvetel. Hagiavalduse punktis 3.4. on väga täpselt väljatoodud viivise arvestuse perioodid ja päevade arv. Veel täpsemalt ja veel selgemalt näidata viivise päevade arvu, nagu kostja seda soovib, on põhimõtteliselt võimatu. Hageja menetluskulud 175 eurot ja esindaja tasu 20 eurot tulenevad otse seadusest. Hageja kinnitab, et tema esindaja on kostjaga suhelnud võla tasumiseks. Kuid hagejale ei sobinud kostja pakutud variant, et „suhtleme uuel aastal uuesti, kuidas võlga tasuda“. Hageja ei saa jätta asja määramatusse tulevikku, et võibolla uuel aastal soovib kostja milleski kokku leppida ja võlga tasuma hakata. Kuna kirjavahetus kostjaga ei andnud soovitud tulemust, alustas hageja kohtumenetluse jaanuaris 2026. Hagejale ei sobi kostja poolt pakutud kompromiss ning selle tõttu saatis hageja esindaja 25.03.2026 omapoolse kompromissi pakkumise, kostja ei ole hageja pakkumisele midagi vastanud. Kohtu põhjendused
5.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
6.Hagi hind on 667,97 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
7.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja võrguettevõtja Elektrilevi OÜ (varem OÜ Jaotusvõrk) 07.12.2005 sõlmitud Võrgu- ja elektrilepingust nr 37001029 ja 16.10.2022 sõlmitud Eesti Energia AS-ga Elektrienergia müügilepingust nr EL2210160059848EE (dtl 90-92). Nõue on loovutatud hagejale 23.09.2025 (dtl 97).
9.Kostja ei tunnista hageja nõuet viiviste osas (86,78 eurot ja jooksev viis) ning vaidleb täielikult vastu menetluskulude (riigilõiv ja esindajatasu) väljamõistmisele minult. Põhinõude (383,96 eurot) osas soovib sõlmida kohtuliku kompromissi ja tasuda selle mõistliku maksegraafiku alusel.
10.Vastavalt VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
11.Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivitusintressi (viivist) vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 1 alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise nõude eeldusteks on (i) rahalise kohustuse olemasolu, (ii) kohustuse täitmise tähtaja saabumine ning (iii) kohustuse täitmata jätmine tähtajaks. Käesolevas asjas on kostja kohustus tasuda arvetest tulenev
rahaline nõue muutunud sissenõutavaks ning kostja ei ole seda täitnud õigeaegselt, mistõttu on täidetud viivise nõude materiaalsed eeldused.
12.Kostja ei ole vaidlustanud põhinõude olemasolu selliselt, mis välistaks viivise nõude aluse, vaid on esitanud vastuväiteid üksnes viivise arvestuse ja ulatuse kohta. Selline vastuväide ei välista viivise väljamõistmist kui sellist, vaid puudutab selle suuruse põhjendatust.
13.Kohus tuvastas, et hageja on arvestanud viivist tasumata põhinõudelt koondsumma alusel alates viimase arve maksetähtaja järgnevast päevast. Hageja selgituste kohaselt on selline metoodika kostja suhtes soodsam võrreldes olukorraga, kus viivist arvestataks iga arve kohta eraldi ja varasemast ajast. Kohus leiab samuti, et seadusest ei tulene keeldu arvestada viivist konsolideeritud põhinõudelt, tingimusel, et nõude suurus ja viivise arvestamise algusaeg on tuvastatavad. Käesolevas asjas on hageja kirjeldanud viivise arvestuse aluse ja alguskuupäeva.
14.Seetõttu leiab kohus, et viivise nõue on põhjendatud ja tõendatud, sest VÕS § 113 ei sätesta kohustuslikku konkreetset arvutusmetoodikat, vaid nõuab viivise arvestamist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni. Seega ei ole ainuüksi asjaolu, et viivis on arvestatud koondsumma alusel, ebaõige ja hagi rahuldamist välistav.
15.Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud alternatiivset arvutuskäiku ega tõendanud, et hageja arvestatud viivis ületaks seadusjärgse viivise määra või oleks muul viisil ekslik. Seetõttu ei pea kohus kostja vastuväidet selles osas põhjendatuks.
16.Kostja on väitnud, et hageja pöördus kohtusse ennatlikult ning see peaks välistama viivise nõudmise. Kohus märgib, et viivise nõue ei sõltu sellest, kas pooled pidasid läbirääkimisi või kas kostja väljendas valmisolekut võlg tulevikus tasuda. Viivis on seadusest tulenev tagajärg rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Ainuüksi asjaolu, et kostja soovis sõlmida maksegraafikut või pidas hagejaga läbirääkimisi, ei vabasta teda viivise tasumise kohustusest ega välista viivise arvestamist kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Samuti ei tulene esitatud materjalidest üheselt, et hageja oleks tegutsenud selliselt pahauskselt, mis välistaks viivise nõude täielikult.
17.Kohus leiab, et lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele on hagejal õigus nõuda viivist ka pärast hagi esitamist kuni põhinõude täieliku tasumiseni. See tuleneb otseselt VÕS § 113 lg-st 1 ning on rahaliste kohustuste puhul tavapärane õiguslik tagajärg.
18.Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 383,96 eurot ja viivise 98,09 (arvestatuna 23.02.2024-8.06.2026) eurot ning viivise tasumata põhinõudelt 383,96 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 9.06.2026 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
20.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 175 eurot ja esindajakuludest 20 eurot.
21.Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 195 (175+20) eurot.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (195 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.