B2 Impact OÜ hagi G.O vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2490,68 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046; lepinguline esindaja Marie Tsine, e-post: ). esindajad Kostja: G.O (isikukood: XXX, registrijärgne elukoha aadress: XXX, xxxx, XXX; tegelik elukoht ei ole teada; menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi G.O vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 2-12, 64-76).
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 03.07.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub G.O-lt (kostja) välja mõista põhivõlg 1794,02 eurot, intress 292,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 169,14 eurot ja edaspidi põhivõlgnevuselt viivised võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.07.2025 kuni selle tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 27.11.2020 Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) (krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas laenutaotluse. Krediidiandja saatis läbi
iseteeninduskeskkonna taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas lepingu üldtingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 27.11.2020. Krediidilepingu kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 5000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Laenulimiit on korduvkasutatav ja selle suurust võib muuta. Krediidikulukuse määraks kujunes 61,51% aastas ja intressimääraks 48,91% aastas. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel, mis väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse laenu väljamaksmist. Arve miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a) maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) laen; c) intress; d) leppetrahvid, teenustasu ja muud kliendi poolt võlgnetavad summad. Kostja on kasutanud krediidiandja poolt võimaldatud laenulimiiti ajavahemikul 27.11.2020 kuni 03.12.2023 kokku summas 2166 eurot. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 1143,58 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 371,98 eurot, kulude katteks 55,98 eurot ja intressi katteks 715,62 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tagastamata osamaksed summas 97,11 eurot, maksetähtaeg 10.06.2024, summas 100,96 eurot, maksetähtaeg 10.07.2024, summas 104,68 eurot, maksetähtaeg 10.08.2024 ja summas 108,65 eurot, maksetähtaeg 10.09.2024 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest. Kostjale edastatud teatises märkis krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse leping üles ning leping lõpeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppes leping 08.09.2024 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Kostjat teavitati 07.10.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest hagejale. Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 2166 eurot ja kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 371,98 eurot. Kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on 1794,02 eurot. Tasumata intress on kostja poolt teostatud viimasest maksest, s.o alates 10.05.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 08.09.2024 kokku 292,49 eurot. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisumma jäägilt viimase makse järgnevast päevast 09.09.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.07.2025 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kostja võlgneb hagejale viivise 169,14 eurot. Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Hageja on saatnud kostjale võlateatised kostja kodusele aadressile ja e-posti aadressile. Lisaks tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Hageja on edastanud kostjale 07.10.2024 nõudekirja 25 eurot, 12.11.2024 nõude meeldetuletuse 5 eurot ja 26.11.2024 hagihoiatuse 5 eurot. Hageja palub lepingu alusel välja mõista kahjuhüvitis summas 35 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kontrollis krediidiandja kostja isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Kostja märkis 09.04.2022 krediidikonto avamise taotluses sissetuleku suuruseks 900 eurot ja igakuisteks kulutusteks 28 eurot, ülalpeetavaid ei ole. Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendiga läbi viidud telefonivestluse teel. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi kostja
kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Kostja kinnitas, et tal ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid ning krediidiandja kontrollis teabe õigsust. Lisaks lähtus krediidiandja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel kostja esitatud pangakonto väljavõttest.
9.Vastuseks kohtu ettepanekule tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist või esitada nõude ümberarvestus märgib hageja, et ei ole esitatud nõude raames algne võlausaldaja vaid on nõude omandanud loovutamise teel. Esialgne võlausaldaja on hagejale esitanud just sellised selgitused, alusdokumendid ja tõendid, mis on kohtu ette toodud, mistõttu täiendavaid dokumente ja tõendeid ei ole võimalik esitada.
10.Hageja lisab, et krediidiandja on teostanud kliendi krediidivõimelisuse hindamise lepingu sõlmimise ajal ehk aastal 2020 kehtinud krediidiandja sise-eeskirja ja regulatsioonide kohaselt. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale. Kostja on sõlminud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale arusaadavad. Võttes arvesse eeltoodud selgitusi ja tõendeid, on hageja arvates õigustatud järeldada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud piisavalt ning võlausaldaja on teinud mõistlike pingutusi krediidivõime hindamisel.
11.Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
13.Asja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud 27.11.2020 laenutaotluse (dtl 14) 300 euro saamiseks, mis on kinnitatud samal päeval ning Ferratum Bank Plc (krediidiandja) on laenu summas 300 eurot kostja kontole väljamaksnud (dtl 28). Hageja on selgitanud, et kostjaga sõlmiti tähtajatu krediidileping limiidiga 5000 eurot krediidiandja iseteeninduskeskkonnas ning kostjale saadeti laenulimiidi üldtingimused, hinnakiri ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mille hageja on kohtule esitanud. Ühelgi hageja esitatud dokumendil (dtl 15-26) kostja allkirja ei ole. Kuna tegemist on tarbijakrediidiga VÕS § 402 mõttes, peab tarbija lepingu sõlmimiseks esitatud tahteavalduses olema selgelt märgitud VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud teave.
14.VÕS § 408 lg 1 ja 2 kohaselt muutub tarbijakrediidileping, milles on puudu VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave, siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on Ferratum Bank Plc teinud lisaks 27.11.2020 ülekandele kostja pangakontole järgmised ülekanded: 23.08.2022 300 eurot (dtl 27) 09.08.2023 150 eurot (dtl 29), 21.08.2023 150 eurot (dtl 30), 06.09.2023 250 eurot (dtl 31), 27.09.2023 216 eurot (dtl 32), 10.10.2023 350 eurot (dtl 33), 24.10.2023 180 eurot (dtl 34), 19.11.2023 100 eurot (dtl 35) ja 03.12.2023 170 eurot (dtl 36). Kuna hageja on tõendanud, et kostja on saanud laenu kätte, saab lugeda lepingu VÕS § 408 lg 2 alusel sõlmituks.
15.Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
16.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
17.Hageja selgituste kohaselt kehtib kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes Euroopa tarbijakrediidi teabelehe (dtl 24) p 3 kohaselt krediidikulukuse määr 61,51% aastas. Krediidi saamise ajal s.o 27.11.2020 avaldatud krediidi kulukuse määr 3000 euro suuruse krediidi puhul oli 61,51% aastas ja jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse (viimane avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.07.2020 20,52%, kolmekordne määr seega 61,56%).
18.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
19.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.
20.Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
21.Hageja on hagi lisana esitanud kostja täidetud laenutaotluse (dtl 52), milles on avaldatud sissetuleku suuruseks 900 eurot ja igakuisteks väljaminekuteks 28 eurot. Andmeid tööandja kohta taotlusest ei nähtu. Hageja on hagi lisana 14 (dtl 53) esitanud kostjaga peetud telefonikõne salvestise, milles on täpsustanud kostja sissetuleku suurust, kohustusi ja andmeid tööandja kohta. Kostja on vestluses andnud oma isikuandmed ja avaldanud, et töötab xxxxxxxx-s, mis tegeleb põllumajandusega ning töötasu laekub pangakontole. Vastuseks krediidiandja küsimusele kohustuste kohta on kostja avaldanud, et tal ei ole laene ja liisinguid, taotluses märgitud 28 eurot on igakuine kommunaalmakse. 27.11.2020 on päring tehtud maksehäireregistrisse (dtl 54) ning creditinfo kohaselt kehtivad maksehäired puuduvad. Kuigi hageja on selgitanud, et krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel kostja esitatud pangakonto väljavõttest ei ole seda kohtule esitatud. Samuti ei
nähtu hageja selgitustest ega ka tõenditest, kas ja mis ulatuses võeti arvesse kostja majapidamiskulusid.
22.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku, finantskohustuste ja majandamiskulude suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms).
23.Kohus leiab, et hageja esitatud andmetele tuginedes ei ole võimalik järeldada, et kostja tegelik krediidivõime oleks enne lepingu sõlmimist kindlaks tehtud. Hageja on tuginenud üksnes kostja esitatud andmetele ning krediidiandja sisemistele protseduurireeglitele, mis määravad krediidi saamise tingimused. Samas ei ole hageja kontrollinud kostja esitatud andmete õigsust. Kohus leiab, et hageja ei ole kogunud piisavalt andmeid kostja krediidivõimelisuse teadasaamiseks ning kohus on sellele ka hageja tähelepanu juhtinud. Asjaolu, et hageja on nõude omandanud loovutamise teel ei oma krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmise seisukohalt tähendust, sest kohustuse täitmist hinnatakse krediiditaotluse esitamise aja seisuga ning nõude omandaja astub algse võlausaldaja asemele koos õiguste ja kohustustega.
24.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmete põhjal võimalik järeldada, et krediidiandja oleks piisaval määral täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust ning veendunud kostjale krediidi andmisel kostja krediidivõimelisuses.
25.Seega leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
26.Kostjale on tehtud ajavahemikul 27.11.2020 kuni 03.12.2023 väljamakseid kokku 2166 eurot. Lepingu üldtingimuste p 2.11 ja 2.15 järgi pidi kostja tegema krediidiandjale igakuiselt miinimumsummas makseid 15 päeva jooksul arvel näidatud kuupäevast.
27.Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja pidanud vajalikuks esitada VÕS § 4034 lg 7 järgset ümberarvestust viidates sellele, et tema hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud.
28.Riigikohus on sedastanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses. Kuna tegemist on tähtajatu krediidilepinguga siis ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu lugeda ka lepingut ülesöelduks.
29.Selleks, et hageja saaks nõuda kostjalt kohustuse täitmist, peab kostja kohustus olema muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). Kohus ei saa ise kontrollida põhinõude sissenõutavaks muutumist olukorras, kus hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille põhjal saaks kohus kontrollida nõude kujunemist. Hageja on küll hagis märkinud, et kostja on teinud tagasimakseid kuid ei ole hoolimata kohtu selgitustest täpsustanud, millal ja mis summas ning mille katteks on need arvestatud. Samas tuleb need summad vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu lugeda krediidi tagasimakseteks.
30.Kuna hageja ei ole esitanud kohtule ümberarvestust ega ka lepingu täitmise nõuet (VÕS § 108 lg 1) ning kohtul ei ole võimalik hagis väljatoodud asjaolude alusel võlgnetavat põhinõuet välja arvutada tuleb hagi jätta nõude ebaselguse tõttu täies ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
31.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
32.Kuna kostja ei ole hagile vastanud ei ole tal ka eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.