Aktiva Finance Group OÜ hagi Y vastu intressivõlgnevuse
Tsiviilasja hind
279,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja S.R. Kostja Y (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Y vastu intressivõlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega.
2.Mõista Raja Natiq Kamran Sattilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Swedbank AS ja Y vahel 28. märts 2022 sõlmitud laenulepingust nr 22-018725-VL tulenev intress 279,25 eurot.
3.Jätta menetluskulud 84,1% ulatuses Y kanda ning 15,9% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
4.Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1705 eurot.
Mõista Y Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1433,91 eurot.
6.Y peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada Y tagaseljaotsus kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Asjaolud ja kohtu seisukoht
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 5. detsembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y (kostja) võlgnevuse saamiseks. 3. märtsi 2023 määrusega andis Pärnu Maakohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 21. märtsil 2023 hagiavalduse (täpsustatud 3. aprill 2023, 19. aprill 2023), mille kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja kostja 28. märts 2022 laenulepingu nr 22018725-VL, mille alusel sai kostja laenu 4000 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimäär 18,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10. mai 2022 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 8. august 2022. Hageja palus mõista kostjalt välja tasumata põhiosa 3923,03 eurot, intressi 279,25 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 457,06 eurot ning edasiulatuva viivise lepingujärgses määras (18,90% aastas).
3.Kohus rahuldas 8. august 2024 kohtuotsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3923,03 eurot ja alates 9. august 2022 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Hageja esitas 9. september 2024 Harju Maakohtu kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21. veebruar 2025 otsusega osaliselt. Ringkonnakohus tühistas maakohtu 8. august 2024 otsuse osas, millega hageja hagi rahuldati üksnes osaliselt, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning saatis asja tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märkis, et maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu põhivõla 3923,03 euro ja viivise nõudes. Otsuses viidati sellele, et kohus on jätnud hageja taotlused tõendite kogumiseks ebaõigesti rahuldamata ning asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus uue tõendite kogumise taotluse esitamiseks.
5.Kohus selgitas hagejale 2. detsembril 2025, et intressinõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka selgitas kohus, et kuna hageja selgituste kohaselt analüüsiti enne laenu andmist kostja pangakonto väljavõtet, tuleb selline väljavõte kohtule ka esitada. Kohus andis hagejale ringkonnakohtu
21.veebruari 2025 otsuse juhiseid arvestades tähtaja tõendite kogumise taotluse esitamiseks. Samuti selgitas kohus, et hagejal tuleb täpsustada sissenõudmiskuludega seonduvat (millises lepingu punktis on sissenõudmiskulude hüvitamises kokku lepitud ning kas kohaldub ka hinnakiri).
6.Hageja teatas 10. detsember 2025, et krediidiandja edastas hagejale enne lepingu sõlmimist analüüsitud kostja pangakonto väljavõtted ning esitas väljavõtted ka kohtule. Samuti avaldas hageja, et loobub sissenõudmiskulude nõudest 50 eurot. Hageja esitas kohtule 25. märts 2026 täiendavad selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte osas.
7.22. aprill 2026 määrusega võttis kohus hageja nõudest loobumise vastu ning lõpetas menetluse 50 euro suuruse sissenõudmiskulude nõude osas.
8.Kohus määras kostjale 7. mai 2026 määrusega tähtaja hageja 25. märts 2026 vastuse ja menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks. Ühtlasi toimetas kohus juhindudes TsMS § 317 lg-test 1 ja 3 menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teadaanne avaldati 7. mai 2026 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 23. mai 2026. Kostjal tuli esitada omapoolne seisukoht hageja nõuete osas hiljemalt 1. juuni 2026, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
8.1.Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele kätte toimetada muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud.1 TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil.
1 Riigikohtu 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.3.
Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on eelnevalt toimetanud kostjale menetlusdokumendid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostjale on üritatud dokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, e-posti aadressitele ning mitmetele postiaadressitele. Kostjale dokumente kätte toimetada ei õnnestunud. Rahvastikuregistri kohaselt puudub kostjal kehtiv elukoha aadress ning menetlusökonoomikast tulenevalt ei edastanud kohus praegusel juhul kostjale dokumente erinevatele postiaadressitele, kuna seda on eelnevalt tehtud ning see ei andnud tulemusi (kostja aadressil ei ela/ei viibi). Kohus on edastanud dokumendid kostjale e-postiga, kuid kostja kohtule vastanud ei ole. Kohus on kontrollinud, et kostjal puudub kehtiv töösuhe ning kinnipidamisasutuses kostja ei viibi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada, mistõttu esines TsMS § 317 lg 1 p-s 1 märgitud alus menetlusdokumentide kostjale kätte toimetamiseks avalikult.
9.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hageja nõuded nende aluseks olevate asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. Seejuures on kohus kontrollinud, et krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on seadusega kooskõlas (VÕS § 406 2 lg 1). Samuti kontrollis kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidiandja poolt ja veendus selles, et laenuandja omandas teabe, mille alusel hindas kostja krediidivõimet (sh on läbi viidud kontoväljavõtte analüüs). Seega on krediidiandja kohtu hinnangul täitnud teabe kogumise ning krediidivõimelisuse hindamise kohustust nõuetekohase hoolsusega (VÕS § 4034 lg 1 ja 2). Toodule tuginedes on hageja intressinõue lepingujärgses määras põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
11.Tallinna Ringkonnakohus on 21. veebruar 2025 otsuses mh tühistanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus märkis, et menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Seega määrab kohus käesolevalt kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse nii algses kui ka praeguses maakohtu menetluses ja lisaks ka ringkonnakohtu menetluses.
11.1.Hageja nõudis kostjalt põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise (sh TsMS § 367 järgne viivis) tasumist kokku 5450,79 eurot. Harju Maakohtu 8. augusti 2024 otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 3923,03 eurot ja viivis alates 9. august 2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (selles osas on otsus jõustunud). Kohus arvestab praegusel juhul hagihinna tähenduses viivist sissenõutavana alates 9. august 2022 kuni 9. august 2023 lähtudes TsMS § 133 lg-st 2.
Alates 10. augustist 2023 on viivis endiselt TsMS § 367 järgne. Seega kujuneb viivis 380,54 eurot järgmiselt: -
9. august 2022 – 31. detsember 2022 määras 8%, kokku 124,68 eurot;
-
1. jaanuar 2023 – 30. juuni 2023 määras 10,50%, kokku 204,27 eurot;
-
1. juuli 2023 – 9. august 2023 määras 12%, kokku 51,59 eurot.
Käesoleva tagaseljaotsusega mõistab kohus kostjalt välja intressi 279,25 eurot. Seega on hageja nõue kokku põhjendatud 4582,82 euro ulatuses (põhiosa 3923,03 eurot, viivis 380,54 eurot, intress 279,25). Kuigi hageja on loobunud enda sissenõudmiskulude nõudest ning tulenevalt TsMS § 168 lg-st 4 jäävad selle nõude osas menetluskulud hageja kanda, ei ole vajalik selle nõude osas eraldi menetluskulude jaotust määrata, kuna kohus arvestab menetluskulude jaotusel sellega, et kostjalt sissenõudmiskulusid hageja kasuks välja ei mõisteta ning seega jäävad selles ulatuses menetluskulud hageja enda kanda. Nõude rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 84,1%, millises ulatuses jäävad menetluskulud kostja kanda ning ülejäänud 15,9% ulatuses hageja kanda.
11.2.Hageja on esitanud maakohtu menetluses menetluskulude nimekirjad 24. juuli 2024 (dtl 180-182) ning 6. mai 2026 (dtl 318-319). Selle kohaselt on hageja õigusabikulud kokku 1478,76 eurot. Hageja esindaja ajakulu kokku on 8 tundi ja 45 minutit ning tunnitasu on 169 eurot. Samuti on hageja tasunud riigilõivu 595 eurot ning kandnud kulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on olnud vajalikud, kuid kõikide menetlustoimingute ajakulu ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu arvestades esindaja aeg põhjendatud kokku 5 tunni ulatuses. Kuivõrd käesolev tsiviilasi on vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega, on hagiavalduse koostamisele, dokumentide komplekteerimisele, analüüsile ja nende esitamisele kulunud mõistlik aeg on 1 tund ning vastuste ja seisukohtade, sh menetluskulude nimekirja esitamisele kulunud aeg kokku 2,5 tundi (dtl 181-182). Kohus arvestab ajakulu hindamisel ka sellega, et hageja korduvad taotlused oli tingitud sellest, et kohus oli jätnud hageja taotlused tõendite kogumiseks rahuldamata, kuid arvestades ringkonnakohtu selgitusi oli selline kohtu otsustus ebaõige. Täiendavate tõendite ja seisukohtade, sh menetluskulude nimekirja esitamisele kulunud mõistlik aeg on kokku 2 tundi (dtl 319). Hageja esindaja tunnitasu on 169 eurot. Kohus selgitab, et esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasu põhjendatud 100 euro ulatuses arvestades asja vähest keerukust. Vaatamata asjaolule, et Riigikohus on uuemas praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena ka 170 eurot (lisandub käibemaks), ei saa üldjuhul pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.2 Arvestades käesoleva asja vähest keerukust ja mahukust ning hageja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 550 eurot (käibemaksuta). Hageja on tasunud asjas ka riigilõivu 595 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud 2 Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-7326, p 19.
hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Seega tuleb kohtu hinnangul hüvitada hagejale maksekäsu menetluskulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud maakohtu menetluses on kokku 1165 eurot, so riigilõiv 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 550 eurot.
12.Hageja on esitanud ringkonnakohtu menetluses menetluskulude nimekirja 20. jaanuar 2025 (dtl 225-226). Selle kohaselt on hageja õigusabikulud 633,75 eurot. Esindajal on kulunud 3 tundi ja 45 minutit tunnhinnaga 169 eurot. Samuti on hageja tasunud riigilõivu 315 eurot. Kohtu hinnangul on arvestades asja vähest keerukust ning apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu põhjendatud ajakulu maakohtu otsusega tutvumisele ja kaebuse koostamisele 2 tundi. Ülejäänud osas on ajakulu põhjendatud, so menetluskulude nimekirja koostamine. Esindaja tunnitasu on põhjendatud 100 euro ulatuses (vt p 13.2). Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 225 eurot (käibemaksuta). Lisaks on hageja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 315 eurot, mille kandmise kohustus tuleneb seadusest. Ka nimetatud kulu on olnud põhjendatud ja vajalik. Kokkuvõtvalt on hageja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtu menetluses 540 eurot.
13.Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku 1705 eurot, mis tuleb hagejale hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 84,1% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1433,91 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt ei tekkinud kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtu selgitused −
Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). − Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei
saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). − Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.