Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine (e-post xxx) Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi X vastu osaliselt.
2.Mõista Xlt B2 Impact OÜ kasuks välja Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja X vahel 20.05.2024 sõlmitud laenulimiidi lepingust tulenev põhivõlg 2237 eurot, intress 27,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 363,03 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Jätta maakohtu menetluskuludest 75,72% kostja kanda ja 24,28% hageja kanda.
4.Määrata B2 Impact OÜ menetluskulude suuruseks 475 eurot ja mõista vastavalt menetluskulude jaotusele Xlt B2 Impact OÜ kasuks välja 359,67 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,
kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu võla nõudes. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul talle kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.B2 Impact OÜ esitas hagiavalduse 22.08.2025 ning täpsustatud hagiavalduse tervikteksti 09.10.2025.
3.Täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) 20.05.2024 laenulimiidi lepingu, mille kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 2500 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud limiiti kokku 2500 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 42,66% aastas ehk 0,1168892% päevas, krediidikulukuse määraks oli 52,08% aastas, tagasimaksete kogusummaks 3077,75 eurot. Viivisemäär on võrdne intressimääraga, s.o 42,66% aastas ehk 0,1168892% päevas. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku 263 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 90,84 eurot, kulude katteks 32 eurot ja intressi katteks 140,16 eurot.
4.Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed - augustikuu osamakse 135,65 eurot (maksetähtaeg 20.08.2024), septembrikuu osamakse 127,05 eurot (maksetähtaeg 20.09.2024), oktoobrikuu osamakse 131,83 eurot (maksetähtaeg 20.10.2024), novembrikuu osamakse 136,15 eurot (maksetähtaeg 20.11.2024). 03.11.2024 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest. Kostjale edastatud teatises märkis krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval ja kogu võlgnevus muutub sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, lõppeski leping 18.11.2024 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Kostjat teavitati 10.12.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale.
5.Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 2500 eurot ja kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 90,84 eurot.
6.Kokku nõuab hageja hagis võlgnevust summas 3515,83 eurot, millest põhivõlgnevus 2409,16 eurot, intress 292,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 779,63 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist põhinõudelt alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2/10
7.Juhuks, kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hageja 29.05.2026 menetlusdokumendis leidnud, et sellisel juhul on kostja hagejale võlgu põhinõude 2237 eurot (2500-263). Kostja sai krediiti kokku 2500 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi tagasimakseid kokku 263 eurot. Kostja tasus üksnes ühe osamakse, mistõttu on lepingu ülesütlemine kehtiv hagis märgitud asjaoludel ning nõue on täies ulatuses sissenõutavaks muutunud. Põhinõudele lisanduvad sissenõudmiskulud 35 eurot, intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses intressimääras summas 27,02 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni 29.05.2026 menetlusdokumendi koostamise seisuga summas 363,03 eurot.
8.Kohus toimetas 25.08.2025 ja 09.10.2025 hagiavaldused ning 17.10.2025 menetlusse võtmise määruse kostjale kätte 25.01.2026 väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel (teadaande avaldamise kuupäev 09.01.2026). Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2237 eurot, intressi 27,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 363,03 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
7.Hageja on 09.10.2025 esitanud täpsustatud hagiavalduse tervikteksti, mistõttu lähtub kohus 09.10.2025 esitatud täpsustatud hagiavaldusest.
9.Hageja nõude aluseks on kostja ja Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) vahel 20.05.2024 sõlmitud laenulimiidi leping, mille kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 2500 eurot (dtl 126, 138). Hageja nõuab hagis võlgnevust summas 3515,83 eurot, millest põhivõlgnevus 2409,16 eurot, intress 292,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 779,63 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist põhinõudelt alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (dtl 125).
10.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
11.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu (dtl 138-147). Hageja on hagis selgitanud, et laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja esitas 20.05.2024 laenutaotluse Multitude Bank p.l.c iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid. Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale lepingu üldtingimused ja eritingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja 3/10
logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 20.05.2024 (dtl 126). Hageja on kohtule esitanud kostja 19.05.2024 taotluse (dtl 137), laenulimiidi laenulepingu eritingimused (dtl 138-147) ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 148-151).
12.Menetluses vaidlustamata asjaoludel on krediidiandja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja andnud kostja kasutada krediiti. Hageja esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on Multitude Bank Plc. kostjale rahaülekandeid teinud järgmiselt: 1600 eurot 20.05.2024, selgitusega „Ferratum XXX“; 100 eurot 25.05.2024, selgitusega „Ferratum XXX“; 300 eurot 28.05.2024 selgitusega „Ferratum XXX“ ja 500 eurot 01.06.2024 selgitusega „Ferratum XXX“ (dtl 152-155). Kokku seega 2500 eurot.
13.Kostja on hageja väitel teinud tagasimakseid kokku summas 263 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 90,84 eurot, kulude katteks 32 eurot ja intressi katteks 140,16 eurot (dtl 128). Hageja on esitanud ka tagasimaksete kokkuvõtte, millelt nähtub 06.08.2024 tagasimakse 263 eurot (dtl 156).
14.Seega järeldab kohus eelmärgitu kokkuvõttes, et kostja on soovinud lepingut sõlmida, oli lepingu tingimustest teadlik, on laenu kätte saanud ja asunud krediiti kasutama, mis tähendab, et leping sõlmiti ja see oli kehtiv.
15.Kohtule nähtuvalt on taotluses märgitud taotlejana X ning isikukoodina XXX (dtl 137, 172). Sama nimi ja isikukood nähtub ka lepingust (dtl 138) ning väljamaksed on tehtud X nimelisele kontole (dtl 152-155). Rahvastikuregistri andmetel vastab isikukoodile XXX isik X (muu nimena välja toodud ka X). Kohtu hinnangul on tegemist nime erineva kirjutusviisiga ning isikukoodi alusel on kostja tuvastatav. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et leping on sõlmitud Multitude Bank Plc. ja kostja vahel.
16.Hageja väitel on kostjal tasumata põhinõue 2409,16 eurot (dtl 129). Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku 263 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 90,84 eurot, kulude katteks 32 eurot ja intressi katteks 140,16 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed: augustikuu osamakse 135,65 eurot (maksetähtaeg 20.08.2024); septembrikuu osamakse 127,05 eurot (maksetähtaeg 20.09.2024); oktoobrikuu osamakse 131,83 eurot (maksetähtaeg 20.10.2024) ja novembrikuu osamakse 136,15 eurot (maksetähtaeg 20.11.2024) (dtl 128). Hageja on esitanud ka väljavõtte nõude aluseks oleva lepingu tagasimaksetest, millest nähtub, et esimene ja viimane tagasimakse 263 eurot on tehtud 06.08.2024 (dtl 156). Esitatud väljavõttest nähtub ka 18.11.2024 makse 2717,44 eurot, mille arvelt on tasutuks loetud kogu nõue (põhiosa 2409,16 eurot, kulud 15 eurot, intress 293,28 eurot), kuid hageja on selgitanud, et viidatud väljavõtte rida näitab, et leping lõppes 18.11.2024 ning kostja kohustus tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse.
17.Kohus on tuvastanud, et vastavalt lepingule kohustus tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel (dtl 128, 140-144). Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet tagastamata osamaksete perioodi ja summade osas, siis puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks.
18.Hagiavalduse kohaselt teavitati kostjat 10.12.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale (dtl 129). Hageja on esitanud kostjale saadetud nõudekirja, milles on kostjat teavitatud, et vastavalt B2 Impact OÜ ja Multitude Bank plc vahel sõlmitud nõudeloovutuse lepingule on hageja omandanud nõude kostja vastu (dtl 163). Nõude loovutamise kokkulepet hageja esitanud ei ole. Samas nähtub kohtule esitatud kirjadest, mis on saadetud kostjale alates 10.12.2024, et hageja viitab selgelt asjaolule, et tegemist on laenuandja ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva võlaga, mis on hagejale 4/10
loovutatud. Kohus peab seega usutavaks, et nõue on loovutatud, kuna hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid. Samuti ei ole kohtule esitatud kostja vastuväidet nõude loovutamisele. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud.
19.Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 52,08% aastas (dtl 138). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2024 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 17,36% = 52,08%). Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
20.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
21.Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hageja selgituste kohaselt kogus krediidiandja Multitude Bank (endise ärinimega Ferratum Bank) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks teavet kostja kohta. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Taotluse kohaselt oli kostja sissetulek 1600 eurot, igakuised kulutused 250 eurot ning ülalpeetavaid 3+. Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi Swedbank AS konto väljavõtte alusel. Krediidiandja kontrollis, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret (dtl 132-133). Hageja on tõenditena esitanud kostja taotluse (dtl 172), pangakonto väljavõtte (dtl 173-202) ja eraisiku faktiraporti (dtl 203-206) ning hagis välja toonud rahvastikuregistri päringu väljavõtte (dtl 132). Hageja on selgitanud, et kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides (kostja taotlus + maksehäireregistri tõend + konto väljavõte) leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et kostja on võimeline oma kohustusi täitma (dtl 230).
22.Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
22.1.Hageja selgituste kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks esialgne krediidiandja kontrollinud isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal (dtl 132). Kuigi hagiavaldusse on lisatud väljavõte Rahvastikuregistri päringust, ei nähtu väljavõttest, millal päring tehtud on.
22.2.Hagiavalduses on märgitud, missugused andmed esitas kostja 19.05.2024 krediidikonto avamise taotluses. Ühtlasi on hageja märkinud, et krediidiandja on teostanud kostja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kostja Swedbank AS-i konto väljavõtte alusel (dtl 132). Hageja ei ole hagiavalduses ega 29.05.2026 vastuses kohtunõudele selgitanud krediidivõimelisuse hindamise analüüsi ehk mida on krediidivõimelisuse hindamisel tuvastatud ning milliste andmete alusel milline analüüs läbi viidud. 5/10
Krediidivõimelisuse hindamisel ei ole piisav kostja taotlusest lähtumine ning konto väljavõtte küsimine, ilma tegelikku krediidivõimelisuse analüüsi teostamata. Väidetavast krediidianalüüsist ei nähtu mingilgi määral kostja krediidivõime kontrolli läbiviimine, pigem on lähtutud vaid kostja esitatud andmetest.
22.3.Taotluse kohaselt oli kostja sissetulek 1600 eurot, igakuised kulutused 250 eurot ning ülalpeetavaid 3+ (dtl 132, 172). Ebaselge on, millest koosnevad igakuised kulutused 250 eurot, kas tegemist on finantskulutustega või majapidamiskuludega. Seejuures on ebausutav, et kostja igakuised kulutused on 250 eurot, kui kostjal on 3+ ülalpeetavat. Hageja selgitustest ei nähtu, kuidas on krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võetud ülalpeetavate arvu. Seejuures nähtub esitatud pangakonto väljavõttest, et kostjal oli mitmeid finantskohustusi ning kostja on saanud palka konto väljavõtte perioodil 3 korda (1500 + 1100 + 941,10) ning avanssi 2 korda (300 + 100) ehk kostja sissetulek ei olnud 1600 eurot kuus.
22.4.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja sissetuleku, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Piisav ei ole kostja taotlusest lähtumine ning konto väljavõtte küsimine ilma seda analüüsimata.
22.5.Ülaltoodut arvestades on lepingu sõlmimisel kogumata andmed kostja sissetulekute, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta, teostamata on kostja krediidivõime kontroll. Üksnes kostja laenutaotluse alusel kostja krediidivõime osas otsustuse tegemist ei saa pidada piisavaks.
23.Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
24.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
25.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb kostjal laenuks saadud rahasumma tagastada.
26.Hageja on 29.05.2026 menetlusdokumendis märkinud, et juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on kostja hagejale võlgu põhinõude summas 2237 eurot (2500-263). Kostja sai krediiti kokku summas 2500 6/10
eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi tagasimakseid kogusummas 263 eurot. Kostja tasus üksnes ühe osamakse, mistõttu on lepingu ülesütlemine kehtiv hagis märgitud asjaoludel ning nõue on täies ulatuses sissenõutavaks muutunud. Põhinõudele lisanduvad sissenõudmiskulud 35 eurot, intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses intressimääras summas 27,02 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni käesoleva menetlusdokumendi koostamise seisuga summas 363,03 eurot (dtl 232).
27.Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi kehtiv.
28.Ülesütlemine on kehtiv, kui: tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.
29.Kohus nõustub hagejaga, et ka nõude ümberarvestuse korral on lepingu ülesütlemine kehtiv. Kostja on teinud ühe tagasimakse summas 263 eurot 06.08.2024 (dtl 156). Kohtule on esitatud järgmised arved:
29.1.05.08.2024 arve, mille kohaselt oli kostjal võlgnevus eelmise arve eest 262,63 eurot ning minimaalne summa, mis tuli 20.08.2024 maksta oli 135,65 eurot (dtl 157);
29.2.05.09.2024 arve, mille kohaselt oli kostjal võlgnevus eelmise arve eest 135,28 eurot ning minimaalne summa, mis tuli 20.09.2024 maksta oli 127,05 eurot (dtl 158);
29.3.05.10.2024 arve, mille kohaselt oli kostjal võlgnevus eelmise arve eest 267,33 eurot ning minimaalne summa, mis tuli 20.10.2024 maksta oli 131,53 eurot (dtl 159);
29.4.05.11.2024 arve, mille kohaselt oli kostjal võlgnevus eelmise arve eest 403,86 eurot ning minimaalne summa, mis tuli 20.11.2024 maksta oli 136,15 eurot (dtl 160).
30.Eeltoodud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et kostja on tasunud 05.08.2024 arve osaliselt (06.08.2024 tasutud 263 euro arvelt on loetud tasutuks 05.08.2024 arvel märgitud võlgnevus eelmise arve eest 262,63 eurot ning 0,37 eurot 05.08.2024 arvest) ning 05.09.202405.11.2024 arved on täielikult tasumata.
31.03.11.2024 teatas krediidiandja kostjale võlgnevusest ning palus selle koheselt tasuda, hoiatades ka, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval ja kogu võlgnevus muutub sissenõutavaks (dtl 161-1629. Kuivõrd kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud, siis lõppes leping 18.11.2024.
32.Seega oli kostja 18.11.2024 seisuga võlgnevuses enam kui kolme osamaksega, kostjale oli antud piisav täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 161) ning lepingu ülesütlemine 18.11.2024 oli kehtiv. Kostjal tuleb tagastada sissenõutavaks muutunud põhivõlg.
33.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Kohus on tuvastanud, et kostja on lepingu katteks teinud makseid summas 263 eurot (dtl 156) ning kostjale on üle kantud 2500 eurot (dtl 152-155). Eelnevast tulenevalt on põhiosa võlgnevus 2237 (2500-263) eurot.
7/10
34.Põhiosa võlgnevus on seega 2237 eurot ning kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
35.Hageja nõuab ümberarvestatud nõude puhul intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses intressimääras summas 27,02 eurot (dtl 232). Hageja on esitanud ka intressi arvestuse, mille kohaselt on hageja arvestanud intressi summalt 2237 eurot perioodil 07.08.2024 kuni 18.11.2024 VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses intressimääras (dtl 233). Kohtule nähtuvalt on hageja arvestanud intressi võlgnetavalt põhiosalt järgmisest päevast alates viimasest maksest kuni lepingu ülesütlemiseni. Kohus mõistab intressi 27,02 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
36.Hageja nõuab ümberarvestatud nõude puhul viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni 29.05.2026 menetlusdokumendi koostamise seisuga summas 363,03 eurot (dtl 232). Hageja on esitanud ka viivise arvestuse, mille kohaselt on hageja arvestanud viivist summalt 2237 eurot perioodil 19.11.2024-29.05.2026 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras (dtl 234). Kohtule nähtuvalt on hageja arvestanud viivist võlgnetavalt põhiosalt lepingu ülesütlemisele kuni 29.05.2026. Kohus mõistab viivise 363,03 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
37.Hageja nõuab ümberarvestatud nõude puhul sissenõudmiskulusid 35 eurot (dtl 232).
38.Hageja on hagiavalduses selgitanud, et poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3 on selgitatud, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab 1000 eurot (dtl 131). Hageja on edastanud kostjale 10.12.2024 nõudekirja (dtl 163165), 18.12.2024 pretensiooni (dtl 166-168) ja 17.01.2025 hagihoiatuse (dtl 169-171). Kohus on tuvastanud, et Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda hüvitist krediidiandja poolt saadetud meeldetuletuskirjade eest. Pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma saadetud meeldetuletuskirjade eest 25 eurot juhul, kui nõue kliendi vastu on üle 1000 euro. Teise ja kolmanda meeldetuletuskirja eest kohustub klient tasuma 5 eurot (dtl 149).
39.Kohus on tuvastanud, et hageja on saatnud kostjale 3 meeldetuletuskirja pärast lepingu ülesütlemist, mistõttu on põhjendatud sissenõudmiskulude nõue summas 35 eurot (25 + 5 + 5) ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 35 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
40.Hageja esitas 09.10.2025 hagiavalduse terviktekstis menetluskulude nimekirja, mis on kostjale koos hagimaterjalidega kätte toimetatud. Kostja menetluskulude nimekirjale seisukohta esitanud ei ole.
41.Kohus andis 25.05.2026 kohtunõudega hagejale võimaluse esitada täiendatud menetluskulude nimekiri, kuid hageja täiendavat menetluskulude nimekirja ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus 09.10.2025 hagiavalduses märgitud menetluskulude nimekirjast.
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 8/10
43.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
44.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.
45.Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
46.Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 455 euro ja menetluskulust maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot (dtl 135).
47.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (455 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
48.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
49.Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 475 eurot, millest 455 eurot on riigilõiv ja 20 eurot on lepingulise esindaja kulu.
50.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.
51.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 3515,83 euro tasumist (põhivõlg 2409,16 eurot, intress 292,04 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 779,63 eurot). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja 2662,05 eurot (põhivõlg 2237 eurot, intress 27,02 eurot, viivis 363,03 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot). Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 75,72% (arvestuse aluseks olev tehe: 2662,05 / 3515,83 * 100% = 75,72%). Seega jäävad menetluskulud 75,72% ulatuses kostja kanda ning 24,28% ulatuses hageja kanda.
52.Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 475 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 75,72% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 475 * 75,72% = 359,67 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.
53.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
54.Kostjale on hagiavaldus, hageja puuduste kõrvaldamine ja menetlusse võtmise kätte toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressidel ning helistas kohtule teadaolevale telefoninumbrile, kuid tulemusteta.
55.Rahvastikuregistris on kostjal käesoleval ajal märgitud 2 lisa-aadressi, kuid kohus ei ole üritanud nendel aadressidel dokumente kätte toimetada. Valgevenes asuva aadressi puhul 9/10
on tegemist 2020. aastal registrisse lisatud aadressiga, millest hiljem on registrisse veel mitu aadressi märgitud. Ühtlasi on Valgevenes asuv aadress xxx märgitud rahvastikuregistris mitmel korral ka kehtetuks. xxx vallas asuva aadressi osas on kostja varasemas menetluses kinnitanud, et ei ela aadressil xxx (dtl 2). Kuigi kostja on soovinud dokumentide kättetoimetamist aadressile xxx (dtl 2), oli eelnimetatud aadress rahvastikuregistris kehtiv kuni 15.12.2024. Rahvastikuregistris kohtu poolt muud läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.
56.Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.