lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-102975/11

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 27.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-24-102975/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2339
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 4034 lg 2, 3VÕS § 406Täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamiselKAVS § 50 lg 4Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimineVÕS § 416Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangudKAVS § 49 lg 1Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kordTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 317 lg 1Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-102975

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ) hagi K.C vastu põhivõla 1998 euro 62 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks

Tsiviilasja hind

2314 eurot 61 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ; registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anu Volmer Kostja: K.C (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Mõista K.C-lt B2 Impact OÜ kasuks välja 2314 eurot 61 senti (s.o põhinõue 1998 eurot 62 senti, intress 124 eurot 74 senti, viivis 156 eurot 25 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot).
3.Jätta menetluskulud K.C kanda.
4.Mõista E. K.C-lt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 350 eurot.
5.Mõista K.C-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-15924/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
VÕS § 1 lg 5Seaduse kohaldamine
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 397 lg 1Laenuintress
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 4062 lg 1
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada otsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ; hageja) esitas 23. jaanuaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. K.C-lt (kostjalt) 2329 euro sendi saamiseks. Kuivõrd kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 12. märtsil 2024 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg 1998 eurot 62 senti, intress 124 eurot 74 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 156 eurot 25 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 22 detsembril 2022 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu 2-086980-RK/23-052587-KX, millega kostjale võimaldati 1000 euro suurust limiiti. 2. jaanuari 2023 lepinguga suurendati limiiti 2000 euroni. Kostja on kasutanud limiiti 3322 eurot 74 senti ning maksnud tagasi 1403 eurot 45 senti. Kostja oli kohustatud tagama, et tema kontol oleks olemas piisavalt raha lepingu alusel tasumisele kuuluvate tasude debiteerimiseks. Kostja on seda kohustust rikkunud (osaliselt
19.aprilli 2023 ja 19. mai 2023 maksete ning täielikult 19. juuni 2023 makse puhul). Esialgne võlausaldaja andis 26. juuni 2023 teatises kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 21. juulil 2023 üles. Esialgne võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.
3.Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 22. detsembril 2022 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust 2-086980-RK/23-052587-KX, mille alusel sai kostja 1000 euro suurust limiiti (dtl 37 – 38; lepingu I), samuti 3. jaanuaril 2023 sõlmitud lepingust, mille alusel suurendati limiiti 2000 euroni (dtl 58 – 59; leping II). Kostja kohustus tasuma intressi kasutatud

krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid. Esialgne võlausaldaja debiteeris intressi kostja kontolt. Kostja oli kohustatud tagama, et tema kontol oleks olemas piisavalt raha lepingu alusel tasumisele kuuluvate tasude debiteerimiseks.

6.Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes võimaldas krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
7.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu I kohaselt oli esialgne krediidi kulukuse määr 37,460% ja lepingu II kohaselt oli selleks 29,50%. Lepingute sõlmimise ajal (22. detsembril 2022 ja 2. jaanuaril 2023) oli oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 15,31% (kolmekordne määr seega 45,93%). Seega ei ületa lepingute järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
8.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).

9.Hageja on hagi p-s 1.1 selgitanud, et lepingu I puhul hindas esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimelisust krediitkaardi taotluse ja taotlusele eelnenud kuue kuu konto laekumiste põhjal. Kostjale laekus sissetulek tööandjalt xxxxxxxxxxxxxxxxx (keskmine töötasu suurus 650 eurot 20 senti). Kostjal puudusid muud krediidikohustused ja aktiivsed maksehäired. Lepingust tuleneva igakuine maksimaalne intressi kohustus oli 15 eurot 83 senti (kui kasutuses oli kogu krediidilimiit). Lepingu II puhul hindas esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimelisust krediitkaardi taotluse ja taotlusele eelnenud kuue kuu konto laekumiste põhjal. Kostjale laekus sissetulek tööandjalt xxxxxxxxxxxxxxxxx (keskmine töötasu suurus 565 eurot 71 senti). Kostjal puudusid muud krediidikohustused ja aktiivsed maksehäired. Lepingust tuleneva igakuine maksimaalne intressi kohustus oli 36 eurot 67 senti (kui kasutuses oli kogu krediidilimiit).
10.Kohus on rahuldanud hageja tõendite kogumise taotluse ning nõudnud esialgselt võlausaldajalt kostja konto väljavõtted. Esialgne võlausaldaja on vastavad tõendid kohtule esitanud (dtl 92 – 94). Hageja on 26. septembri 2024 menetlusdokumendis selgitanud, et kostja keskmine sissetulek oli 565 eurot 71 senti kuus. Esialgne võlausaldaja lähtus konservatiivsuse põhimõttest ega arvestanud keskmise töötasu hulka päevarahasid. Esialgne võlausaldaja võttis majapidamiskuludena arvesse eluasemekulud 341 eurot ja sidekulud 32 eurot 82 senti. Konti väljavõttest nähtub, et kostja on teinud makseid teisele kontole, mis on aga nõude aluseks oleva lepinguga seotud limiidikonto. Kohus märgib, et krediiditaotlustes (dtl 32 – 35) on kostja märkinud enda sissetulekuks 1000 eurot. Esialgne võlausaldaja on arvestanud kostja keskmise sissetulekuna 650 eurot 20 senti (lepingu I puhul) ja 565 eurot 70 senti (lepingu II puhul). Kostja tööandjaks on xxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtule esitatud konto väljavõtetest (dtl 92 – 94) nähtuvalt saab kostja ka päevarahasid, mida esialgne võlausaldaja ei ole sissetulekuna arvestanud. Töötasu koos päevarahadega on keskmiselt 860 eurot kuus. Kostja kulud on eluasemekulud 341 eurot ja sidekulud 32 eurot 82 senti. Muid finantskohustusi kostja konto väljavõtetest ei nähtu. Arvestades lepingutest tulenevaid intressi kohustusi (algselt 15 eurot 83 senti ning seejärel 36 eurot 20 senti) oli kostjal võimalik neid ka täita. Seega ei ole esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
11.Järgnevalt käsitleb kohus lepingu ülesütlemist. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele

kehtivad piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2). Kostja oli kohustatud tagama, et tema kontol oleks olemas piisavalt raha lepingu alusel tasumisele kuuluvate tasude debiteerimiseks. Kostja on seda kohustust rikkunud (osaliselt 19. aprilli 2023 ja 19. mai 2023 maksete ning täielikult 19. juuni 2023 makse puhul). Esialgne võlausaldaja andis 26. juuni 2023 teatises kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 21. juulil 2023 üles (dtl 63 – 65). Kohus leiab, et praegusel juhul on VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Seega on leping kehtivalt üles öeldud.

12.VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on hagi p-s 2.1 toonud välja põhivõla arvestuse (saadud krediit 3322 eurot 74 senti – tagasimaksed põhivõla käteks 1324 eurot 12 senti). Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 1998 eurot 62 senti.
13.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu II kohaselt on intressimääraks 19% aastas. Hageja on hagi p-s 2.2 toonud välja intressi arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja esitatud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja intress 124 eurot 74 senti.
14.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on hagi p-s 2.3 toonud välja viivise arvestuse (hageja on lähtunud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast). Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja esitatud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis 156 eurot 25 senti.
15.Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist. Hageja nõuab kostjalt 35 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist. VÕS 113 2 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja tugineb sellele, et ta on saatnud kostjale kolm nõudekirja (15. novembril 2023,
22.detsembril 2023 ja 5. jaanuaril 2024). Need kirjad on kohtule ka esitatud (dtl 68 – 73). Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 35 eurot (25+5+5).
16.Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2314 eurot 61

senti (s.o põhinõue 1998 eurot 62 senti, intress 124 eurot 74 senti, viivis 156 eurot 25 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot).

17.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
18.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 350 euro suurune riigilõiv. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuludega. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 350 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
19.Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2). /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-7120/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja