lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-4635/7

Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 23.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-4635/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1111
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 23. aprill 2026, Tartu 3-25-4635 X.X.-i kaebus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2025. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X.

RESOLUTSIOON

Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2025. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava juriidilise fakti kindlakstegemiseks ja palub kohtul tuvastada, et 28. septembril 1979. aastal võeti Põlva Rajooni TSN Täitevkomitee korraldusega kinnitatud riikliku vastuvõtukomisjoni poolt ekspluatatsiooni Põlva, XXX korterelamu koos välisvõrkude, tee ja haljastusega. Seda saab kinnitada riikliku vastuvõtukomisjoni esimees ja vande all ka kaebaja ise. Kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, kuna riigiametnikud on alates 22. juulist 2005 kuni kaebuse esitamiseni 18. detsembril 2025 väitnud, et ehitamisel on jäetud üks juurdepääs (maja põhjapoolsest otsast) XXX majale tegemata. Kaebaja on kandnud aastate jooksul suuri rahalisi väljaminekuid XXX 6 krundil asuva kahe tee korrashoiuks, et pääseda XXX elamu õuealalt avalikule teele Piiri tänavale. Samuti on XXX elamu põhjapoolsesse otsa projekteeritud ühesuunaline tee, mille on korteriomanikud kinni maksnud, kuid mille projekteerimiseks puudus vajadus. Tee ehitamine on jäänud kaebaja vastuseisu tõttu ära. Kaebaja õiguste riive on väga intensiivne ja faktilise asjaolu väljaselgitamine aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kaebajal on kavatsus esitada kohtule riigivastutuse seaduse (RVastS) §-le 4 tuginedes toimingu lõpetamise nõue. Kaebajal on korteriomanikuna õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike toimingute hüvitamist.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 18.08.20263-25-4480/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-793/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 04.08.20263-26-2226/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.08.20263-26-2055/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 30.07.20263-24-1970/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1828/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
2.Tartu Halduskohus tagastas 22. detsembri 2025. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb kindlaks teha avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu, et 1979. aastal anti Põlvas XXX asuv korterelamu ekspluatatsiooni koos välisvõrkude, teede ja platsidega ning eeltoodud asjaolu kindlakstegemine on kaebajale vajalik selleks, et muudetaks XXX katastriüksuse piiri, ning kaebaja viitab ka talle tekitatud kahjule, mis tuleneb katastriüksusele juurdepääsu tagamiseks tema tehtud töödest. Halduskohtule jääb ebaselgeks, milles seisneb kaebaja õiguste riive. Kaebaja on varasemalt pöördunud kohtu poole mitmete kaebustega (kohtuasjad nr 3-24-3247, nr 2-23-17969, nr 324-1010, nr 3-25-2261). Kaebaja probleemiks on olnud XXX krundilt juurdepääsutee puudumine avalikule teele. Kohtumenetlustes on tuvastatud, et kaebajal ei ole takistusi XXX kortermaja elanikuna juurdepääsuks avalikule teele, sõidukiga XXX 6 kaudu ja jalgsi XXX 2 kaudu. Samuti on 2025. a juulikuus XXX algatanud sundvalduse seadmise menetluse, millele XXX 6 korteriühistu vastu ei olnud. Kaebaja soovitud asjaolu tuvastamisega ei saaks kaasneda XXX krundi piiri muutmine ega muu kaebajale kasulik tagajärg. Kaebaja õiguse kaitseks on tõhusamad õiguskaitsevõimalused kehtiva õiguse järgi olemas. Muuhulgas on selliseks abinõuks kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluv sundvalduse seadmise menetlus. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada asja sisulise läbivaatamisega seotud taotlusi (kohtuistungil tunnistaja ja kaebaja ülekuulamine).
3.X.X. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega saata asi halduskohtule arutamiseks avalikul kohtuistungil kohtu uues koosseisus. Kaebajal jäi õigusliku kogenematuse tõttu märkimata, et tuvastamiskaebuse esitamiseks esineb tal rehabiliteeriv huvi. Käesoleva ajani Põlva ametnikud väidavad, et XXX elamule jäeti ehitaja poolt teadmata põhjustel tee õuealalt avalikule teele Piiri tänavale välja ehitamata ja see on ränk süüdistus nii ehitajale kui ka kaebajale endale, kes oli XXX majavanem. Kohatu on viidata sundvalduse seadmise menetlusele, kuna sellega ei saa kindlaks teha kaebuse eesmärki. Kaebaja soovitud faktilise asjaolu tuvastamine on kaebaja kui ehitaja ja ehitusjuhi jaoks siduv ning nii praegu kui ka tulevikus rehabiliteeriva mõjuva, au ja väärikuse kaitseks. XXX elamu ehitati põllumaale, selle kõrval teisi ehitisi ei olnud. Halduskohus kuritarvitas kaalutlusõigust, ei rakendanud uurimisprintsiipi ja jättis olulised tõendid tähelepanuta, andes hinnanguid kaebuses mitte toodud asjadele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Tartu Ringkonnakohus asub seisukohale, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
6.Ringkonnakohus mõistab, et kaebaja soovib rehabiliteerival eesmärgil lasta kohtul tuvastada, et 1979. aastal võeti XXX korterelamu kasutusele koos välisvõrkude, ümberkaudsete teede, platside ja haljastusega. Sellise faktilise asjaolu kindlakstegemine lükkaks ümber Põlva Linnavalitsuse 22. juuli 2005. a vastuses nr 16-1-1/4 kaebaja teabenõudele kirjutatu, et detailplaneeringust lähtudes on ehitamisel jäetud üks juurdepääs XXX majale tegemata.
7.Ringkonnakohus nõustub siinkohal halduskohtu seisukohaga, et kaebaja õiguste riive ei ole äratuntav. Viidatud Põlva Linnavalitsuse 22. juuli 2005. a vastusest selgub, et algselt ei olnud maa-alal, kus XXX elamu asub, kehtestatud krundi piire ega detailplaneeringut. Aja möödudes määrati XXX ja ümberkaudsete elamute, sealhulgas XXX 2 ja XXX 6 kruntide

piirid ja kanti kinnistusraamatusse. Kaebaja märkis ise määruskaebuses, et XXX elamu ehitati põllumaa peale ja teisi ehitisi seal ei olnud. Kohus ei kahtle, et algselt võis olla ligipääs XXX eramu juurest otse avalikult kasutatavale teele, s.t Piiri tänavale, kuid lähedalasuvate kruntide piiride ja detailplaneeringu kehtestamisega, ei jäänud otse kasutatav tee XXX krundi koosseisu.

8.Halduskohus viitas, et varasemates kohtumenetlustes (nt 3-24-1010) on tuvastatud, et X.X.-ile ei ole tehtud takistusi ega keelatud pääseda ligi XXX kinnistule mööda XXX 2 ega ka XXX 6 kinnistul olevaid teid, st kaebajal on soovi korral võimalus pääseda XXX kinnistule mööda eelviidatud kinnistutel asuvaid teid. Seega ei saa kaebaja esitatud tuvastamiskaebuse rehabiliteeriv eesmärk seisneda selles, et oleks tagatud ligipääs XXX kinnistule.
9.Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on isikul vaid juhul, kui kaebuse esitamine on vajalik tema õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1 ja § 38 lg 4) ning kaebeõigus ei ole muude normidega täiendavalt piiratud. HKMS § 38 lg-st 4 ja § 44 lg-st 1 tulenevalt eeldab tuvastamiskaebuse esitamine põhjendatud huvi, mis Riigikohtu praktika kohaselt võib seisneda ennekõike preventiivses või rehabiliteerivas huvis (Riigikohtu otsus nr 3-21-1366/45, p 15). Kaebaja tuvastamiskaebuse esitamise aluseks on rehabiliteeriv huvi, kuid selle äramärkimine ei anna veel kaebajale õigust esitada tuvastamiskaebus kohtule, kui asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja õigusi rikutud. Ainuüksi see, et kaebaja soovib tuvastada faktilise asjaolu, ei ole piisav tuvastamiskaebuse esitamise õiguse tekkimiseks.
10.Kaebaja tunneb, et on kunagistel ametikohtadel töötamise tõttu vaidlusega seotud isik, kes vastutab ka järgmiste põlvkondade ees tee rajamata jätmises. Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et avaliku võimu, meediaväljaannete või muude isikute poolt oleks väidetava XXX elamu juurdepäästee rajamata jätmises süüdistatud kaebajat. See, et kaebaja soovitud faktilise asjaolu tuvastamine, oleks tema kui endise ehitusjuhi jaoks siduv ning au ja väärikust kaitsev, on kaebaja enda arusaam olukorrast. Kuna kohtule ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada kaebaja süüdistamist või au ja väärikuse alandamist, siis puudub kaebajal rehabiliteeriv huvi faktilise asjaolu kindlakstegemiseks tuvastamiskaebuse esitamiseks.
11.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2025. a määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.07.20263-25-1619/75Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-26-1845/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium