lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-2408/21

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 10.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-2408/21
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1181
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 10.04.2026, Tartu 3-24-2408 OÜ Kalda tee 32 kaebus Tartu linna kohustamiseks anda ehitusluba hoone püstitamiseks Kalda tee 32 kinnistule Tartu Halduskohtu 30.10.2025. a otsus OÜ Kalda tee 32 apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – OÜ Kalda tee 32, seaduslik esindaja Irene Artma Vastustaja – Tartu linn

RESOLUTSIOON

1.Võtta OÜ Kalda tee 32 apellatsioonkaebus ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 30.10.2025. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 10.04.2026, arvates (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu linn ja OÜ Kalda tee 32 sõlmisid 08.11.2019 kokkuleppe avalikult kasutatavate rajatiste väljaehitamiseks (nr 21.3-5/5596). Kokkuleppe p 1.1 kohaselt sõlmiti kokkulepe eesmärgiga tagada avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja tehnorajatiste, sh sademeveekanalisatsiooni, väljaehitamine. Kokkuleppe p-s 2.2.3 leppisid pooled kokku järgnevas: „Kalda tee 32 kinnistule kavandatud hoone ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste rajatiste väljaehitamine. Rajatiste väljaehitamise kohustuse mittetäitmise korral on Tartu linnal õigus keelduda mistahes planeeringukohase hoone ehitusloa andmisest. Ehitusloa võib anda enne rajatiste väljaehitamist juhul, kui kinnistu igakordne omanik on sõlminud Tartu linnaga lepingu, millega garanteeritakse rajatiste väljaehitamine hiljemalt planeeritud esimese hoone valmimise ajaks.“

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 18.08.20263-25-4480/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-793/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 04.08.20263-26-2226/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.08.20263-26-2055/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 30.07.20263-24-1970/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1828/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
2.Tartu Linnavalitsus kehtestas 20.11.2019. a korraldusega nr 1283 Kalda tee 32 detailplaneeringu.
3.OÜ Kalda tee 32 esitas 30.08.2022 Tartu Linnavalitsusele ehitusloa taotluse nr 2211271/26212 kaubandushoone ja korterelamu ehitamiseks (EHR kood 121388893). Ehitusloa taotluse hilisema muudatuse alusel taotletakse ehitusluba äri- ja eluhoone ehitamiseks.
4.OÜ Kalda tee 32 esitas 23.08.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus kohustaks Tartu linna väljastama talle ehitusloa hoone püstitamiseks aadressil Kalda tee 32. Kaebuse kohaselt on hoone püstitamiseks kõik kooskõlastused saadud, kuid Tartu linn on keeldunud ehitusluba väljastamast enne, kui ei ole saanud tagatist planeeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. Koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja kohustada Tartu linna sõlmima kaebajaga garantiileping ja väljastama kaebajale ehitusluba.
5.Tartu Halduskohus võttis 26.08.2024. a määrusega kaebuse menetlusse. Määruse põhjendustest nähtub, et halduskohus pidas seejuures silmas kaebaja nõuet kohustada Tartu linna andma ehitusluba Tartu linnas Kalda tee 32 asuvale kinnistule hoone püstitamiseks.
6.Tartu Halduskohus jättis 30.08.2024. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
7.Tartu Halduskohus jättis 30.10.2025. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et viivitus, mida kaebaja vastustajale Kalda tee 32 kinnistule kavandatava hoone ehitusloa andmise menetluses ette heidab, ei ole tingitud vastustajast, ning kuna vastustaja pole õigusvastaselt viivitanud, puudub kohustamisnõude rahuldamiseks alus.
8.Kaebaja esitas 30.11.2025 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohus andis 05.01.2026. a määrusega kaebajale 14-päevase tähtaja riigilõivu 20 eurot tasumiseks. Kaebaja tasus riigilõivu tähtaegselt (06.01.2026). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse.
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Halduskohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu.
11.HKMS § 192 näeb ette, et ringkonnakohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et halduskohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, mis vastavalt HKMS §-le 199 toob kaasa halduskohtu otsuse tühistamise. Sel juhul halduskohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse halduskohtusse uueks läbivaatamiseks. HKMS § 199 lg 2 p 3 alusel võib ringkonnakohus kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohtumenetluse normide muid (s.o samas lõikes nimetamata) olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus õigesti kindlaks teinud vaidluse eset ning on seetõttu jätnud kaebuse osaliselt lahendamata.
13.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt on kaebuse saamisel kohtu esmane ülesanne teha kindlaks vaidluse ese. HKMS § 2 lg 4 viimase lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lisaks on ebapiisavate juriidiliste teadmiste ja kogemustega menetlusosalise õiguste kaitseks halduskohtumenetluses sätestatud kohtu uurimis- ning selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), mis peavad tagama selle, et kaebaja ei jääks üksnes kaebuse sõnastamise tõttu ilma enda põhiseaduslikust õigusest kohtulikule kaitsele (RKHKo 30.11.2023, 3-22-1679, p 14). Kuigi ainuüksi kaebajal on õigus määrata vaidluse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui valiku tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse, on oluline, et kohus oleks kaebajale selgitanud tema valiku tagajärgi (RKHKm 27.11.2013, nr 3-3-1-62-13, p 14).
14.Halduskohus märkis vaidlustatud otsuse p-s 11 järgmist: „Kohus mõistab kaebaja väidete põhjal, et kaebaja hinnangul on vastustaja ehitusloa andmise menetluses õigusvastases viivituses, nõudes temalt enne ehitusloa andmist lubamatult tagatise andmist. Vastustaja väitel sõltub ehitusloa andmine kaebaja tegevusest: ehitusloa saab anda pärast seda, kui kaebaja on planeeringukohased rajatised välja ehitanud või sõlminud vastustajaga kohase tagatise andmise kohta lepingu. Seega sõltub kaebuse rahuldamine sellest, kas viivitus on tingitud vastustajast.“ Kaebaja taotles kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluses, et kohus kohustaks Tartu linna sõlmima kaebajaga garantiileping ja väljastama kaebajale ehitusluba. Halduskohus märkis 30.08.2024. a määruse p-s 6.1., et kuna ehitusloa väljastamiseks kohustamist nõuab kaebaja ka kaebuses, kattub esialgse õiguskaitse taotlus ühe abinõu osas menetlusse võetud kaebuse nõudega. Määruse p-s 5 märkis kohus, et muude abinõude hulgas võib kohus esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit halduslepingut sõlmima, kuid jättis selles osas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt lahendamata, viidates sellele, et garantiilepingu sõlmimiseks kohustamise taotluse osas ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse kohta eraldi põhjendusi esitanud (HKMS § 250 lg 2). Ringkonnakohus märgib, et eeltoodu ei õigusta taotletava esialgse õiguskaitse abinõu põhinõudele vastavuse hindamata jätmist. Lisaks oli tegemist puudusega, mis oleks olnud kõrvaldatav.
15.Ringkonnakohtu hinnangul nähtus kaebuse asjaoludest ja esialgse õiguskaitse taotluse sõnastusest, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleks esitada nõue, mis aitab lahendada ehitusloa väljastamise eelduseks oleva halduslepingu sõlmimise küsimust. Seega tuli halduskohtul selles olukorras kaebajale selgitada kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama nõude esitamise võimalust. Halduskohus ei saanud jätta võimalikku nõuet kõrvale üksnes seetõttu, et kaebaja väljendas seda esialgse õiguskaitse taotluses (seda enam, et praeguses asjas sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus kaebuse tekstis).
16.See, et praeguses asjas on selgitamiskohustuse täitmata jätmine viinud ebaõigele tulemusele, väljendub selgelt ka apellatsioonkaebuse tekstis. Kaebaja märkis apellatsioonkaebuses, et ta jääb kõigi oma varem nimetatud seisukohtade juurde, kuid lähtuvalt halduskohtu otsusest selgitab ja täpsustab kaebust. Kaebaja palus: 1) kohustada vastustajat sõlmima kaebajaga garantiileping ilma tagatisteta ja kohustada pärast seda vastustajat väljastama ehitusluba; 2) alternatiivselt, kui kohus ei nõustu p-s 1 nimetatud võimalusega, siis kohustada vastustajat väljastama ehitusluba piisava tagatise saamisel (kohtul kirjeldada piisavat tagatist).
17.Kuna HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt on kaebuse saanud kohtul kohustus selgitada asjas välja vaidluse ese ning HKMS § 122 lg 2 p 1 kohaselt peab kohus eelmenetluses kontrollima,

kas vaidluse ese on õigesti välja selgitatud, siis on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohtu poolt vaidluse eseme ebaõige kindlaksmääramise korral ei ole ringkonnakohtul võimalik nimetatud rikkumist apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kui asuda vaidluse eset kindlaks määrama alles apellatsiooniastmes, siis asuks ringkonnakohus sellega kaebust lahendama esimese astme kohtuna. See piiraks omakorda menetlusosaliste edasikaebeõigust ja ei oleks seetõttu kooskõlas kohtusüsteemi kolmeastmelisuse põhimõttega.

18.Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse HKMS § 199 lg 2 p 3 alusel olulise menetlusnormi rikkumise tõttu ja saadab asja HKMS § 200 p 2 alusel halduskohtule uueks läbivaatamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.07.20263-25-1619/75Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-26-1845/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium