Hageja: E. M. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: J. M. (e-post XXX) Kostja: V. M. (isikukood XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista V. M.lt elatisvõlgnevus perioodi 01.01.2025 - 24.06.2025 eest 1 558,03 eurot E. M. kasuks.
3.Välja mõista V. M.lt elatis perioodi 25.06.2025 - 31.08.2026 eest 3 804,37 eurot E. M. kasuks.
4.Välja mõista V. M.lt XXX sündinud alaealise lapse E. M. kasuks alates 01.09.2026 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni XXX, igakuine elatis 303,62 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2 092 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 15 (vahetult saadava ülalpidamise väärtus)), mis muutub iga aasta
aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.
5.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 5. kuupäevaks J. M.i kontole nr XXX.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Kostja on hageja ema. Lapsevanemate kooselu lõppes 2018. aastal, hageja elab isaga. Kostja ei anna hagejale ülalpidamist. Lapsevanemate vahel ei ole olnud kokkuleppeid seoses ülalpidamisega. Hageja igakuised vajadused on eluasemele 100 eurot, toidule 300-400 eurot, riietele-jalanõudele 50-100 eurot. Alates 2026.a. algusest käib hageja trennis, mis maksab 50 eurot kuus. Kulutused tekivad ka seoses võistlustel osalemisega. Hagejal on nahaprobleeme, kosmeetikakomplekt maksab 80 eurot ja sellest jätkub kaheks kuuks, hageja kasutab ka aknevastaseid retseptiravimeid hinnaga 5-10 eurot kuus. Erivajadusi seoses tervise, toitumise vm kategooriaga ei ole. Regulaarseid transpordikulusid ei ole, sõitude eest kostja juurde on maksnud kumbki lapsevanem. Sideteenuse eest maksab kostja. Alates uue õppeaasta algusest tekivad kulud seoses XXX valmistumisega, vaja on eesti keele ja matemaatika järeleaitamistunde. Hageja eest saab alates 2025.a. juulist lapsetoetust hageja isa 80 eurot kuus, lasterikka pere toetust seoses hagejaga ei maksta. Rahaülekanded, mida ema tegi kuni juulini 2025, olid lasterahad, mida ta sai ebaseaduslikult, kuigi lapsed ei elanud temaga. Isiklikest vahenditest kandis kostja hagejale aasta jooksul üle vaid 46 eurot, ülejäänu oli igakuine lapsetoetus. Hageja külastab kostjat harva, kord paari-kolme kuu jooksul. Kostja väljatoodud asjaolud seoses temal sündinud uue lapsega ei oma asjas tähendust. Lapsel on ka isa, laps käib lasteaias ja ei takista kostjal töötamist. Väikelapse olemasolu ei vabasta kohustusest ülal pidada oma vanemaid lapsi. Krooniline haigus ei tähenda, et kostja oleks töövõimetu. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks: -
elatisvõlgnevuse perioodi 01.01.2025 – 31.07.2025 eest 2 070,12 eurot;
-
igakuine elatis alates 01.08.2025 PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis hagi esitamise seisuga oli 301,74 eurot kuus.
Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Lapsevanemad leppisid lahkuminekul kokku, et olenemata sellest, kellega lapsed tulevikus elama hakkavad, ei nõua kumbki vanem elatist. Vanem, kelle juures lapsed elavad, hooldab lapsi ise, samas kui teine vanem osaleb laste ülalpidamises vastavalt võimalustele ja vajadusele. Suured ostud tehakse vanemate kokkuleppel ning kumbki osaleb nendes võrdselt. Hoolimata sellest, et hageja elab XXX ja kostja XXX, külastab hageja tihti kostjat ja viibib seal paar päeva. Kostja ostab hagejale riideid, jalatseid, sidevahendeid, maksab mobiilside eest ning korraldab igal aastal vaba aja veetmise ja reisid oma kuludega. Lisaks sellele kannab ta võimalusel hageja kontole raha. Kostja uuest abielust on XXX sündinud uus laps, kellel on diagnoositud XXX. Lapse haigus nõuab vanematelt suurt tähelepanu ja aega ning väljendub täiendavates rahalistes kuludes. Kostja abikaasa töötab vahetustega väljaspool Eestit, mistõttu kogu lapse tervisega tegelemise koormus langeb kostjale. Kostja on töötu. XXX on tööpuudus. Samuti takistab töötamist kostja enda tervislik seisund. Ta põeb XXX. Kui kostjal on õnnestunud vahel tööd leida, ei ole haigus võimaldanud tal töötamist jätkata. Seetõttu on kostja oma abikaasa ülalpidamisel. Kostja ei ole tulenevalt oma majanduslikust seisundist võimeline tasuma elatist enam kui 100 eurot kuus. Kostja on maksnud hageja sideteenuse eest, arved on ca 15 eurot kuus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostja on hageja ema, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.
4.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab koos isaga.
5.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (RKTKo 17.05.2011, 3-2-1-33-11, p 18).
6.PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot, alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot ning alates 01.04.2026.a. 295,86 eurot.
7.PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). Hageja tõi välja ja nähtuvalt SKA vastusest (dtl 34) makstakse hageja lapsetoetus alates 01.07.2025 hageja isale.
8.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohtuistungil selgitatu kohaselt pooled ei vaidle, et hageja ei viibi kostja juures aasta keskmisena vähemalt seitse ööpäeva kuus.
9.PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud tasuma elatist sama pere mitmele lapsele.
10.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: - alates 01.01.2025 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2026.a. 318,62 eurot kuus (295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2 092 x 3%) - 40).
11.Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas
vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
12.Kostja on välja toonud, et tema majanduslik seisund ei võimalda nõutud ulatuses ülalpidamist anda, sissetuleku suurendamist takistab kostja enda tervislik seisund ning asjaolu, et kostja peab hoolitsema 2020.a-l. sündinud uue lapse eest. Kohtuistungil selgitatu kohaselt töötas kostja viimati koristajate juhatajana umbes seitse aastat tagasi, tema netosissetulek oli siis 1 000 - 1 200 eurot kuus. Hetkel kostjal sissetulek ja vara puudub ning ta on oma abikaasa täielikul ülalpidamisel. Abikaasa töötab välismaal ning maksab kõikide pere kulutuste eest, kandes selleks kostja arvele raha. Sh tasub abikaasa kõik uue lapse kulud. Kostja ühegi kulutuse kandmises ei osale.
13.Kohus leiab, et kostja esitatud tõenditest tervisliku seisundi kohta ei nähtu, et tema tervislik seisund töötamist ei võimaldaks. Esitatu kohaselt viibis kostja 06.10.2024-09.10.2024 ravil seoses XXXga, tegemist oli korduva XXX haigestumisega, kostja on saanud ravi ka 2019. ja 2021. aastal, näidustatud on eluaegne XXX (dtl 61). Kostja sai ravi ka 04.06.2025-11.07.2025 (dtl 209). Kohus leiab, et ainuüksi kroonilise terviseprobleemi olemasolust, isegi kui sellega kaasneb vajadus võtta pidevalt ravimeid, ei saa teha järeldusi töövõime kohta. Kostja selgitas kohtuistungil, et ta on taotlenud töövõime hindamist, kuid osalist või puuduvat töövõimet talle ei antud.
14.Esitatu kohaselt sündis kostjal XXX poeg A. M. (sünnitõend dtl 54), kellel on tuvastatud keskmine puue (dtl 207), so keskmise puude raskusastmele vastav XXX funktsiooni kõrvalekalle. Esitatust ei nähtu aga, et poja hooldusvajadus oleks selline, mis välistaks kostjal töötamise. Kostja selgitas kohtuistungil, et lapsel on viis päeva nädalas igasugused logopeedid ja pedagoogid, kes temaga tegelevad ning kuhu tuleb teda viia. Terviseportaali väljavõtete kohaselt 21.02.2025 seisuga käib laps lasteaia tavarühmas ning saab lasteaias logopeedi teenust kaks korda nädalas, lisaks veel eralogopeedi teenust väljaspool lasteaeda (dtl 55). Kõne arendamiseks on vaja regulaarseid logopeedilisi seansse, seansse eripedagoogiga, psühholoogi abi ja logopeedilises grupis käimist (dtl 203); igapäevast logopeedilist abi, eripedagoogilist tuge, individuaalset juhendamist rühmategevustes, peenmotoorika arendamist, regulaarset arengujälgimist (dtl 205); logopeedilist tuge nii tasandusrühma tingimustes kui ka rehabilitatsiooniplaani põhiselt (dtl 206). Rehabilitatsiooniplaani kohaselt on iganädalaselt vajalikud füsioterapeudi, eripedagoogi, psühholoogi ja logopeedi teenused (dtl 210-222). Alates 01.08.2025 käib laps lasteaia väikerühmas (lasteaia tõend dtl 66), lasteaias osutatakse lapsele logopeedilist ja eripedagoogilist tuge vastavalt Rajaleidja otsusele (lasteaia tõend dtl 208, otsus dtl 62-64). Kohus tuvastab, et peamine osa lapsele vajalike tugiteenuste osutamisest toimub seega lasteaias. Et laps käis 2025.a. veebruarist oktoobrini täiendavalt eralogopeedi vastuvõttudel (dtl 65) või võib hakata käima täiendavatel vastuvõttudel seoses rehabilitatsiooniplaanis tooduga, ei välista kohtu hinnangul lapsevanemal igasugust töötamist. Töötada on võimalik mh osakoormusega, vahetustega tööl, paindliku tööajaga, teha hooajalist tööd, tööampse vms.
15.Kohus leiab, et mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla PKS § 101-järgse määra ei saa olla ainuüksi sissetuleku või vara puudumine. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215/85, p 20). Kohus leiab, et kui kostja oli varasemalt võimeline teenima sissetulekut 1 000 - 1 200 eurot kuus, enda esmavajaduste täitmiseks saab kostja täies ulatuses ülalpidamist oma abikaasalt, töötamist välistavaid asjaolusid ei esine, siis on kostja ka käesoleval ajal võimeline teenima sissetulekut, millest piisaks vähemalt ülalpidamise andmiseks hagejale PKS § 101-järgses ulatuses. Kuivõrd kostja XXX sündinud uuele lapsele ülalpidamise andmises ei osale, ei saa uus laps ka hagejale elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuda võrreldes hagejaga varaliselt vähem kindlustatuks.
16.Kohus leiab täiendavalt, et kostja väited temal igasuguse vara puudumise kohta ei ole tõendatud. Kohus selgitas kostjale kohtuistungil, et oma majandusliku seisundi tõendamiseks tuleb kostjal esitada kohtule oma kontode väljavõtted alates 01.01.2025. Kostja avaldas istungil, et tal on ainult XXX ja XXX konto. Kostja esitas XXX väljavõtte 12.06.2025 - 12.06.2026 ja XXX väljavõtte 01.06.2025-24.06.2026 perioodi kohta (dtl 161-196 ja dtl 197-200). XXX konto väljavõttelt nähtub 2026.a. veebruaris ja märtsis laekumisi Apple pay kaudu kogusummas 4 150 eurot, samal ajal on tehtud makseid kogusummas 3 950 eurot selgitusega „Purchase of BTC“. Kostja selgitas 09.07.2026 vastusena kohtu päringule, et ta ostis märtsis bitcoine, et proovida krüptovaraga kauplemist, aga kauplemisplatvorm osutus pettuseks, mistõttu kostja kaotas kogu investeeringu, käesoleval ajal kostjale krüptovara ei kuulu. Bitcoinide ostmiseks kasutatud raha pärines 3 500 euro-suurusest summast, mille kostja oli kõrvale pannud oma kogumispensioni välja võtmisest. XXX kontolt nähtuvad veel alates 2026.a. märtsist laekumised N. M. kogusummas 1 185 eurot, so keskmiselt 296,25 eurot kuus. Samuti laekus H. M. 2026.a. juunis kokku 210,48 eurot. Kostja selgitas 09.07.2026, et N. M. on tema endine töökaaslane, kes laenas kostjalt 2020. aastal raha, kuid ei saanud raske majandusliku olukorra tõttu õigeaegselt tagasi maksta, vaid alustas tagasimaksetega sel aastal. Kostja esitas 20.01.2020 võlatunnistuse (dtl 232), mille kohaselt N. M. laenab kostjalt 1 500 eurot, mille lubab aasta jooksul tagastada. Kostja selgitas veel, et H. M. on tema täisealine tütar, ülekantud summad on mõeldud H. M. arvete ja laenukohustuste tasumiseks, ta ei saa seda ise teha, sest tema pangakonto on arestitud ning sellelt ei ole võimalik makseid ega muid tehinguid teha. Kohus märgib, et kui H. M.l oli võimalik teha ülekandeid kostjale, olnuks võimalik teha ka ülekandeid oma arvete tasumiseks.
17.Kohus leiab, et bitcoinide ostmine ja laenu andmine kostja kirjeldatud majanduslikule seisundile ei vasta. Bitcoinide ostmiseks kasutatud vahendite arvelt oleks saanud anda ülalpidamist hagejale, tasuda oleks saanud näiteks kogu nõude perioodi eest kuni hagi esitamiseni. Kostja XXX väljavõttelt väljaminekuid, mis vastaksid XXX kontole Apple pay kaudu sissemakstule, ei nähtu. Seega kui on õige selgitus, et kostja ostis bitcoine oma enda kõrvale pandud vahendite arvelt, peab kostjal olema täiendav konto, mille väljavõtet kohtule esitatud ei ole. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seisund ei võimalda anda hagejale ülalpidamist vähemalt PKS § 101-järgses määras.
18.PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi esitati kohtule 25.06.2025, hageja on esitanud nõude elatisevõlgnevuse välja mõistmiseks alates 01.01.2025. Kostja väitel olid lapsevanemad leppinud kokku, et elatisenõuet ei esitata, kuid vastava kokkuleppe kohta tõendeid ei esitanud. Tulenevalt PKS § 100 lg 3 vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.
19.Kostja tõi välja, et on teinud makseid hageja kontole. Kostja esitatud väljavõtte (dtl 52-53) kohaselt tasus kostja 2025.a. jaanuarist juunini hageja kontole kokku 540 eurot, so keskmiselt 90 eurot kuus. Kohus tuvastas eelnevalt, kuni 2025.a. juulini laekus hageja lapsetoetus (so 80 eurot kuus) kostja arvele. Kohus leiab, et 80 euro ulatuses kuus ei ole tegemist kostjapoolse ülalpidamise andmisega. Vastasel korral tuleks PKS § 101-järgne summa selle perioodi eest ümber arvestada jättes välja lapsetoetuse arvel kaetud osa.
20.Kostja saab olla andnud ülalpidamist viidatud maksetega 10 eurot kuus. Pooled vaidlevad, kas ülalpidamiskohustust saab lugeda täidetuks maksetega otse lapse arvele. Riigikohus on selgitanud, et lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Lisaks kokkuleppele on eeltoodu kohaselt siiski õigustatud vanemal võimalik anda ka ühepoolne nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapsele või ka hiljem selline täitmine heaks kiita (RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-3-07, p 13). Kostja ei ole välja toonud, et lapsevanemad oleksid kokku leppinud, et kostja tasub elatise otse hageja arvele, või et hageja isa oleks sellise täitmise viisi heaks kiitnud.
Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 23.09.2025. Kohus leiab, et vähemalt alates sellest ajast pidi kostjale olema arusaadav, et hageja nõuab ülalpidamise andmist täies ulatuses rahas, so elatise tasumisega oma isa kontole. Kuna isa ei ole andnud nõusolekut elatise tasumiseks hageja kontole ega sellist täitmist menetluses avaldatu kohaselt ka hilisemalt heaks kiitnud, leiab kohus, et hilisemalt kui 23.09.2025 otse lapse arvele tasutud makseid ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Varasemalt tasutud vahendite suurusjärk on väike, vastates ulatusele, mis antakse lastele tavapäraselt taskurahana vabaks kasutamiseks. Seetõttu leiab kohus, et kuni 23.09.2025 saab lugeda vastavas ulatuses ülalpidamise antuks vahetult.
21.Pooled selgitasid istungil, et kostja on tasunud kogu aeg hageja sideteenuse arveid suurusjärgus 15 eurot kuus. Muud kostja poolt väidetavalt tehtud kulutused puudutavad varasemat perioodi kui alates 01.01.2025, telefoni ostmine oli kolm aastat tagasi, riiete ostmine viis aastat tagasi. Kostja märkis ka, et ta on kandnud kulutusi hagejale ajal, kui nad on veetnud aega koos. Samas ei nähtu poolte esitatust, et kostja veedaks hagejaga regulaarselt igakuiselt koos aega märkimisväärses ulatuses. Kostja selgitas, et kohtumised on tavaliselt ühel nädalavahetusel kuus, koolivaheaegadel rohkem; eelmisel suvel oli hageja kostja juures 2-3 nädalat, jõuluvaheajal 2-3 päeva. Hageja isa kirjeldas, et kohtumised on tegelikult veelgi harvemad, igakuiselt neid ei toimu, sagedus on üks kord 2-3 kuu jooksul, eelmisel suvevaheajal oli emaga umbes 2 nädalat, sügisvaheajal kohtumisi ei olnud, talvevaheajal oli mõned päevad. Ainus pikem periood kui hageja viibis kostja juures oli seega 2025.a. suvel. Kohus leiab, et 2025.a. juuli eest saab lugeda, et kostja on täitnud ülalpidamiskohustuse endale langevas osas vahetult.
22.Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Perioodil 01.01.2025 24.06.2025 pidi kostja andma hagejale ülalpidamist kokku 1 708,03 eurot ((287,72 x 3k) + (301,74 x 2k) + (301,74 : 30 x 24p)). Samal perioodil andis kostja ülalpidamist kokku 150 eurot (so ülekanded 08.01.2025-09.06.2025.a. 10 eurot kuus = 60 eur + vahetu ülalpidamise väärtus seoses sideteenuse eest tasumisega ((15 x 5 k) + (15 : 30 x 24p) = 90 eur). Kohus asub seisukohale, et kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud, andes ülalpidamist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodi 01.01.2025 24.06.2025 eest elatisevõlgnevuse 1 558,03 eurot (1708,03 - 150).
23.Perioodi 25.06.2025 - 31.08.2026 eest pidi kostja andma hagejale ülalpidamist kokku 4 369,11 eurot ((301,74 : 30 x 6p) + (301,74 x 9 k) + (318,62 x 1 593,10 k)). Kostja tasus 04.08.2025 08.09.2025 otse hageja arvele kokku 41 eurot (dtl 53) ning andis vahetut ülalpidamist 523,74 euro ulatuses ((sideteenus (15 x 14 k) + (15 : 30 x 6p) = 222 eur + 301,74 eur juuli 2025). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 25.06.2025 - 31.08.2026 eest 3 804,37 eurot (4369,11 - 41 - 523,74).
24.Tulenevalt PKS § 101 lg 2 kohus võib elatise välja mõista mh muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
25.Alates 01.09.2026 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatise välja kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas summas, millest arvestatakse maha vahetult saadava ülalpidamise väärtus (seoses sideteenusega) 15 eurot kuus, so kohtuotsuse tegemise seisuga 303,62 eurot (318,62-15) kuus.
26.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
27.Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja isa kontole hiljemalt vastava kuu 5. kuupäevaks.
28.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.