Võlaõigus

Hagi asjaolud ja kostja seisukohad 1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-i (X, kostja) vastu. 24.04.2025 määrusega anti asi üle Harju Maakohtu menetlusse. Hageja esitas 30.04.2025 hagiavalduse, 22.05.2026 vastuse kohtunõudele ning 12.06.2026 vastuse kohtunõudele koos hagiavalduse terviktekstiga. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS (krediidiandja) 13.09.2024 krediidilepingu nr 512225367281, mille alusel on kostja saanud laenu 1491,93 eurot. Laenu summa oli krediidiandja poolt kantud müüja Frog.ee kontole. Lepinguga lepiti kokku esialgses intressimääras 23,80% aastas. Lepinguperiood oli 60 kuud, igakuise osamaksega 58,82 eurot, sh viimane osamakse 58,57 eurot. Tulenevalt lepingu tingimustest on viivisemääraks on intressimäär või Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit pluss 8% (sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem). Kõrgem on lepingust tulenev viivisemäär, seega hageja lähtub sellest. Krediidikontolepingu nr 512225367281 krediidi kulukuse määr on 49,67 % aastas. Krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on 3528,95 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega 16.01.2025 seisuga (01.11.2024 arve summas 58,82 eurot, 01.12.2024 arve summas 58,82 eurot ja 01.01.2025 arve summas 250,28 eurot). Krediidiandja saatis 30.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13.01.2025. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks. Krediidiandja saatis 15.01.2025 kostjale lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 16.01.2025. 31.01.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale. Hageja nõuab hagis lepingust nr 512225367281 tulenevat põhivõlgnevust 1491,93 eurot, intressi 121,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 47,40 eurot, haldustasu 15,60 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist põhinõudelt, s.o 1491,93 eurolt alates 01.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. 2.Kohus toimetas hagiavalduse ja 03.06.2025 menetlusse võtmise kohtumääruse kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teadaande avaldamise alguskuupäev 20.10.2025, kättetoimetatuks lugemise kuupäev 05.11.2025). Kostja hagile vastanud ei ole. Maakohtu otsus 3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et krediidi andmisel oleks järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevat vastavat nõuete ümberarvestust, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, millises ulatuses on laenu tagastamise nõue sissenõutavaks muutunud. Apellatsioonkaebus 4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, apellant palub tühistada Harju Maakohtu 20.07.2026 otsus tsiviilasjas nr 2-25-110681, millega jäeti rahuldamata B2 Impact OÜ hagi X-i vastu võla nõudes ning jäeti menetluskulud hageja kanda ning teha asjas uus otsus ja rahuldada B2 Impact OÜ hagi täies ulatuses, mõistes kostjalt X-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks krediidilepingust nr 512225367281 tulenevalt välja: põhivõlgnevus 1491,93 eurot; intress 121,31 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 47,40 eurot; haldustasu 15,60 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1491,93 eurot alates 01.05.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Alternatiivselt tühistada Harju Maakohtu 20.07.2026 otsus ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leiab määkohus on hinnänud tõendeid valikuliselt ning jõudnud ebaõigele järeldusele, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Määruse põhjendused 5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega. 6.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. 7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust.

ei ole. Intressinõue arvestati samalt summalt perioodi 14.09.2024-16.01.2025 eest ja viivis arvestati põhinõudelt 1491,93 eurot alates 17.01.2025 kuni 12.06.2026. 11.Hageja jättis tähelepanuta, et maakohus nõudis seisukohta ka nõude kujunemise kohta, juhul kui krediidiandja poolt lepingu ülesütlemine ei omanud toimet. Hageja oma seisukohta ei esitanud, jäädes selle juurde, et tal on õigus nõuda kogu krediidisummat, sellelt arvestatud intressi ja viivist. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohtu selgitused ei olnud arusaadavad või, et maakohus oleks pidanud veelkord hagejalt nõude täpsustust küsima. Hagejat esindas menetluses õigusteadmistega lepinguline esindaja. 12.Maakohus tuvastas, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 13.Asjast nähtuvalt olid krediidiandja ja kostja kokku leppinud krediidi tagastamise selliselt, et 9 esimest osamakset moodustusid vaid intressidest ning haldustasust. Krediidiandja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles peale kolme esimese maksegraafikujärgse osamakse tasumata jätmist. Maakohus tuvastas, et tõendamata on nimetatud osamaksete sissenõutavus. Sellest saab järeldada, et maakohtu arvates ei omanud lepingu ülesütlemine toimet. Kostjaga sõlmitud krediidileping on kehtiv, seega ei ole muutunud hageja väidetud kogu põhinõue (kostjale antud krediit) sissenõutavaks. Maakohtus ei toonud hageja esile, millises ulatuses on hageja põhinõue sissenõutav, juhul, kui leping kehtib. Ringkonnakohus osutab, et hagiavalduse esitamisel ei olnud ükski põhinõuet puudutav osamakse (põhinõue alates 10st osamaksest) sissenõutavaks muutunud. Kuna hageja ei esitanud kohtule nõude ümberarvestust juhuks, kui kohus leiab, et lepingu ülesütlemine ei omanud toimet, ei olnud võimalik maakohtul hagi ka osaliselt rahuldada. 14.Käesolevas asjas selgitab ringkonnakohus, et kostjalt edukalt vaidlusaluse laenuga seotud nõuete rahuldamiseks peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära vähenemist ja muude kulude nõudeõiguse äralangemist ning need kostjale teatavaks tegema ning juhul, kui kostja kohustusi ei täida, siis on krediidiandjal (või isikul, kellele ta nõude loovutab) õigus esitada hagi kohtusse, kuivõrd hagi aluseks olevad asjaolud on sel juhul muutunud. 15.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Apellatsioonkaebust ei edastatud vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses apellandilt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.