Jaanus Tali kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebajale saabunud õiguskantsleri kirja avamisega ja selle kättetoimetamisega viivitamisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Jaanus Tali kaebus.
2.Jätta läbi vaatamata Jaanus Tali taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.Jaanus Tali (edaspidi ka kaebaja) esitas 30.04.2026 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses sellega, et 30.04.2026 kella 18.10 paiku avas valvur ebaseaduslikult kaebajale saabunud õiguskantsleri kirja, millega rikkus vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-tes 1 ja 4 ning justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 50 lg-s 2 sätestatut. Samuti viivitas vangla kirja kättetoimetamisega, kuivõrd kiri saabus vanglasse 28.04.2026, aga anti kaebajale üle 30.04.2026. Vangla rikkus õigust kaebaja eraelu puutumatusele ja sõnumisaladusele. Kaebaja taotleb hüvitist 5000 eurot.
2.Viru Vangla rahuldas 01.07.2026. a otsusega nr 1-9/3-26/78-2 kaebaja taotluse osaliselt, s.o tunnistas 30.04.2026 õiguskantsleri kirja avamise õigusvastaseks ning vabandas J. Tali ees. Vangla jättis kahju hüvitamise taotluse rahalise hüvitamise nõude osas kirja avamise eest ja selle kättetoimetamisega viivitamise eest rahuldamata. Vangla selgitas, et toimunu kohta säilinud videosalvestiselt nähtuvalt avas ametnik kirja ümbriku ning kontrollis üle selle sisu. Antud protseduur võttis aega ca 15 sekundit ning ametnik kirja ei lugenud. 30.04.2026 kirja avamine oli tingitud vangla julgeolekukaalutlustest. Kõik vanglasse saabuvad kirjad valgustatakse läbi x-ray seadmega ja nuusutatakse üle koera poolt ning selle käigus markeeriti kõnealune kiri templiga „kontrollida“, kuivõrd esines kahtlus, et kirjas võivad sisalduda keelatud esemed või ained ja see ei pruugi olla saabunud õiguskantslerilt. Kuivõrd piirangut kirjade kontrollimise osas kuritarvitatakse ning varasemalt on esinenud juhtumeid, kus vanglasse on proovitud saata keelatud esemeid advokaadi nime alt, siis pidas vangla kirja
3-26-2095 avamist julgeolekukaalutlustel põhjendatuks. Siiski leidis vangla, et 30.04.2026 õiguskantsleri kirja avamist sai konkreetsel juhul pidada õigusvastaseks, kuid kaebajale tekkinud kahju ei olnud niivõrd suur, et oleks põhjendatud selle rahaline hüvitamine. Põhjendamatu on J. Tali väide, et kirja kättetoimetamisega viivitati ebamõistlikult kaua. Vangla toimetas kirja kätte esimesel võimalusel ning kirja kättetoimetamist kaks päeva pärast selle vanglasse saabumist ei saa pidada ebamõistlikuks viivituseks. J. Tali ei ole peale kirja avamise fakti toonud välja ühtegi kahjulikku tagajärge, mis oleks talle kirja avamisega tekkinud. Vangla tunnistas enda tegevuse õigusvastasust 30.04.2026 kirja avades, kuid leidis, et kaebaja kannatused ei olnud niivõrd märkimisväärsed, et oleks põhjendatud nende rahaline hüvitamine kinnipeetava poolt nõutavas summas.
3.J. Tali esitas 13.07.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses valvuri poolt 30.04.2026 kaebajale saabunud õiguskantsleri kirja avamisega. Kaebuse kohaselt on rikutud kaebaja sõnumisaladust. Kaebaja jääb kohtueelses menetluses kahju hüvitamise taotluses esitatu juurde. Kaebaja palub veel tunnistada vangla poolt 30.04.2026 õiguskantsleri kirjaga tutvumine vastuolus olevaks Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduse Kaitse konventsiooni artikliga 8.
4.J. Tali esitas 16.08.2026 kohtule taotluse, milles palub kohustada vanglat või vangla valvurit A. Korikovi avalikult vabandama õiguskantsleri ees ebaseaduslikult kirja avamise ja sisuliselt kontrollimise ja sõnumisaladuse rikkumise eest.
5.Viru Vangla esitas 17.08.2026 vastusega kohtule asjaga seonduvad kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kaebaja on esitanud kohtule kohustamiskaebuse ja mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (HKMS § 37 lg 2 p-d 2 ja 4).
7.Kohus on seisukohal, et kaebus vangla kohustamise nõudes kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajal ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebuse võib esitada isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Antud juhul nõuab kaebaja vabandamist õiguskantsleri kui ametiisiku ees. Kaebajal puudub seadusest tulenev õigus nõuda teise isiku, isegi kui see on institutsioon või riigiasutus, au või maine kaitsmist või talle tekitatud võimaliku ülekohtu heastamist vabanduse palumise vormis. Nõue, et haldusorgan vabandaks õiguskantsleri ees, ei puuduta seega kaebaja subjektiivseid õigusi ega ole suunatud tema õiguste kaitsele.
8.Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja Viru Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest, mille vangla tekitas talle õiguskantsleri saadetud kirja avamisega 30.04.2026 ja selle kirja viivitusega kätteandmisega. Kohus tagastab kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.Kaebaja on kaebuses ja vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses tuginenud sellele, et vangla on kirja avamisega rikkunud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-i 43 (õigus sõnumisaladusele) ja §-i 26 (õigus eraelu puutumatusele) ning alandanud kaebaja inimväärikust.
10.Viru Vangla on 01.07.2026. a vastuses kaebaja kahju hüvitamise taotlusele tunnistanud, et kaebajale õiguskantslerilt saadetud kirja avamisega 30.04.2026 on vangla käitunud õigusvastaselt. Seega ei ole vaidlust asjaolus, et vangla tegevus kirja avamisel oli õigusvastane. Küll aga eeldab mittevaralise kahju hüvitamine lisaks avaliku võimu esindaja
3-26-2095 õigusvastasele tegevusele ka kahju tekkimist. Kohtu toimikus olevatest materjalidest nähtub järgnev. - Kaebajale saabunud kiri valgustati läbi x-ray seadmega ja nuusutati üle koera poolt ning selle käigus markeeriti vaidlusalune kiri templiga „kontrollida“, kuivõrd esines kahtlus, et kirjas võivad sisalduda keelatud esemed või ained ja see ei pruugi olla saabunud õiguskantslerilt. - Toimunu kohta säilinud videosalvestisest nähtuvalt avas ametnik kirja ümbriku ning kontrollis üle selle sisu. Antud protseduur võttis aega ca 15 sekundit ning ametnik kirja ei lugenud.
11.Kohus nõustub, et õiguskantslerilt saadetud kirja avamisega tekitati oht kaebaja sõnumisaladuse rikkumiseks. Siiski ei saa tõsikindlalt väita, et kaebaja sõnumisaladust rikuti, kuna vangla sõnul ametnik küll avas kirja, kuid selle sisuga ei tutvunud. Kohtul puudub põhjus nende väidete tõelevastavuses kahtlemiseks. Kuna ei saa pidada tõenäoliseks, et vangla oleks vaidlusaluse kirja sisuga tutvunud, riivab kirja ümbriku avamine üksnes kaebaja eraelu puutumatust, kuid mitte tema sõnumi saladust. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis osutaksid, et valvurile võisid ümbriku avamisel teatavaks saada kaebaja delikaatsed eraelulised andmed. Seepärast ei pea kohus tõenäoliseks, et vangla vaidlusalune tegevus riivas kaebaja eraelu puutumatust või muud subjektiivset õigust märkimisväärselt.
12.Kohtu hinnangul ei riivanud kaebaja õigusi intensiivselt ka see, et 28.04.2026 vanglasse saabunud õiguskantsleri kiri anti kaebajale üle 30.04.2026. Kaebaja ei ole toonud ühtegi põhjendust selle kohta, millised negatiivsed tagajärjed talle saabusid, kui ta ei saanud õiguskantsleri kirja kätte selle vanglasse saabumise päeval. Vangla tegevus kirja kaebajale üleandmisel selle saabumisest kahe päeva jooksul sai kohtu hinnangul põhjustada kaebajale pelgalt ebamugavusi, kuid ei saanud kaebajale kaasa tuua ülemääraseid kannatusi.
13.Kohtu hinnangul ei ole kaebajale tekitatud sellist mittevaralist kahju, mille eest tal on võimalik nõuda rahalist hüvitist. Kirja avamiseks oli objektiivne põhjus – kahtlus, et kirjas võivad sisalduda keelatud esemed või ained. Avamise eesmärk ei olnud tutvuda sõnumisaladusega ja kaebaja ei ole toonud välja, millist kahju ta sellega sai (nt millised eraelulised asjaolud vastustajale teatavaks said). Seega ei saa väidetav kahju kaebajale olla märkimisväärne. Vangla on 01.07.2026. a otsuses kaebaja ees vabandanud. Vabandamine on Riigikohtu praktika kohaselt üks riigivastutuse seaduse §-s 11 sätestatud tagajärgede kõrvaldamise viisidest (vt Riigikohtu 10.06.2005. a otsus asjas nr 3-3-1-30-05, p 18). Kuna vastustaja on kaebaja ees vabandanud, puudub vajadus kaebaja õiguste kaitseks ka kohtu poolt täiendavalt tuvastada väidetavalt kahju põhjustanud toimingu õigusvastasust (HKMS § 41 lg 5). Ühtlasi ei saa pidada õigusvastaseks vangla tegevust õiguskantsleri kirja üleandmisel selle saabumisest ülejärgmisel päeval. VSkE § 50 lg 2 järgi antakse VangS § 29 lg-s 4 ja §-s 107 sätestatud isikutelt ja ametiasutustelt kinnipeetavale saabunud kiri kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus. Kohtule ei ilmne, et vangla oleks kaebaja kirja õigusvastaselt kinni hoidnud, vaid on väljastanud selle kaebajale mõistliku aja jooksul, mida võib pidada eelnimetatud sättega kooskõlas olevaks. Arvestades vanglasse saabuvate kirjade hulka, ei ole põhjendatud eeldada, et vangla toimetab kirjad igakordselt kätte nende saabumisega samal või isegi järgmisel päeval. Kohtule ei ilmne, et vangla oleks kaebaja õigust kirjavahetusele ebamõistlikult piiranud ning kirjade kätteandmisega õigusvastaselt ja põhjendamatult viivitanud. Seega ei ole kaebuse rahuldamine ka selles osas tõenäoline.
14.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline ja kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne. Seetõttu võib kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastada.
3-26-2095
15.Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, jääb ka kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.