lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-2398/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 14.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-2398/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1170
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-2398

Määruse kuupäev

14.08.2026

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Andrus Liivandi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebaja ja kaaskinnipeetava vahel toimunud vestluse pealtkuulamisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Andrus Liivandi kaebus.
2.Jätta läbi vaatamata Andrus Liivandi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Andrus Liivandi esitas 11.05.2026 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse. Taotluse kohaselt kuulas pesumaja töötaja E. Allikas 09.05.2026 pealt kaebaja ja teise kinnipeetava vahel toimunud vestlust. Pealtkuulamine häiris kaebajat ja ta tegi töötajale korduvalt märkuse vestlust mitte pealt kuulata. Töötaja sekkus ebaseaduslikult kaebaja eraellu, rikkus sõnumisaladust ja tegeles eraviisilise jälitustegevusega. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist summas 5000 eurot.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Viru Vangla jättis 13.07.2026. a otsusega nr 1-9/3-26/87-2 kahju hüvitamise taotluse järgmistel põhjendustel rahuldamata. Eraelu puutumatuse ja sõnumi saladuse kaitse ei tähenda, et isikul oleks õigus eeldada vestluse konfidentsiaalsust olukorras, kus ta peab vestlust kõva häälega kõrvaliste isikute kuuldeulatuses. A. Liivandi viibis vestluse ajal tööl pesumaja ruumides, kus olid ka teised tööülesandeid täitnud kinnipeetavad ja vanglateenistuse ettevõtluskeskuse töötajad. Isiklike vestluste pidamine tööajal ei ole teretulnud, selle jaoks on olemas sobivamad kohad ja ajahetked. Kui isiklikke vestluseid siiski peetakse, toimuvad need kinnipeetava omal vastutusel. Nii nagu on A. Liivandi töökohustuseks täita talle määratud pesumaja toimimiseks vajalikke ülesandeid, on ka vanglateenistuse ettevõtluskeskuse töötajatel omad tööhõive korraldamisega seotud kohustused, näiteks pesumajas toimuva töö hõlbustamine ja kinnipeetavate jälgimine. Ka väljaspool vanglat töötades tuleb arvestada olukorraga, et tööandja võib hinnata tööülesannete täitmist ning viibida selleks pikemat aega töötaja vahetus läheduses. Ei ole kuidagi realistlik, et vanglateenistuse ettevõtluskeskuse

3-26-2398 töötaja peaks arvestama oma tööpäeva ja tegevuste korraldamisel kinnipeetavate sooviga pidada häirimatult omavahelisi vestluseid. Seetõttu puudub vangla poolt toime pandud õigusvastane tegu, sest vanglateenistuse ettevõtluskeskuse töötaja tegutses oma tööülesannete piires ja töökohustusi täites. Asjaolu, et töötaja sattus olema kahjunõude esitaja läheduses ning võis hüpoteetiliselt vestlust juhuslikult kuulda, ei anna alust rääkida eraviisilisest jälitustegevusest ning eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumisest.

3.A. Liivandi esitas 05.08.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada vastustaja tegevuse põhiseadusevastaseks ning lugeda, et vastustaja rikkus töölepingu seadust koosmõjus vangistusseadusega (VangS). Kaebaja jääb kohtueelses menetluses väljendatud põhjenduste juurde. Kaebaja palub tunnistada vastustajaks Viru Vangla või Tallinna Vangla vanglate ettevõtluskeskus ning mõista vastustajalt välja mittevaralise kahju hüvitis 5000 eurot. Kaebaja palub vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus märgib esmalt, et vastavalt HKMS § 18 lg-le 1 teeb vastustaja vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus. HKMS § 17 lg 1 sätestab, et vastustaja on Vabariigi Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse. Kaebaja kahju hüvitamise nõue tugineb vanglateenistuse ettevõtluskeskuse töötaja väidetavalt õigusvastasele tegevusele. Vastavalt justiitsministri 06.12.2001. a määruse nr 92 „Tallina Vangla põhimäärus“ (määrus nr 92) § 6 lg 2 p-le 11 on vanglateenistuse ettevõtluskeskus Tallinna Vangla osakond ning justiitsministri 13.06.2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 3 lg 2 kohaselt täidab Tallinna Vangla vanglateenistuse ettevõtluskeskus määruses nr 92 talle ette nähtud ülesandeid ja muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid ka Viru Vanglas (vt ka määruse nr 92 § 6 4 lg 4). Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 12 lg 2 järgi loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Seega on praegusel juhul asjas vastustajaks Tallinna Vangla (HKMS § 17 lg 1).
5.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et 09.05.2026 kuulas pesumaja töötaja pealt kaebaja ja kaaskinnipeetava vahelist vestlust. Kaebaja taotlusi tunnistada vastustaja tegevus põhiseadusevastaseks ja lugeda, et tööandja rikkus töölepingu seadust, tuleb tõlgendada vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise taotlusena. Kahju hüvitamise nõudest eraldiseisva õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemiseks puudub aga vajadus, kuivõrd kohus hindab kahju hüvitamise nõude lahendamise raames ka vastustaja vaidlusaluse tegevuse õiguspärasust.
6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kuigi praegusel juhul on kaebaja läbinud HKMS § 47 lg-s 1 ja VangS § 1 1 lg-s 8 ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse Viru Vanglas, ei anna see kohtu hinnangul alust kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Viru Vanglal oli võimalik edastada kaebaja kahjunõue Tallinna Vanglale või selgitada kaebajale selle Tallinna Vanglale esitamise vajadust.

3-26-2398 HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebus kuulub nimetatud alusel tagastamisele.

7.Kaebaja õiguste riivet tuleb pidada väheintensiivseks. Viru Vangla 13.07.2026. a kahjunõude rahuldamata jätmise otsusest nähtub, et vaidlusaluses olukorras täitis kaebaja tööülesandeid vangla pesumaja ruumides, kus olid ka teised tööülesandeid täitnud kinnipeetavad ja vanglateenistuse ettevõtluskeskuse töötajad. Kohus leiab, et erinevalt näiteks elukambrist või advokaadiga kohtumiseks kasutatavast ruumist on tööruum vanglas avalikum paik ning kinnipeetava ootus privaatsusele on tööruumides oluliselt madalam. Kohtu hinnangul ei ole juhuslik või töökohustuste täitmisest tulenev võimalik pealtkuulamine tööruumides suunatud kinnipeetava privaatsusesse sekkumisele määral, mille osas saaks asuda seisukohale, et riive oleks intensiivne. Kaebaja ei ole ka kaebuses välja toonud, et tegemist oleks olnud väga delikaatse vestlusega, mistõttu võib järeldada, et tegemist oli tavapärase suhtlusega kaaskinnipeetavaga töö käigus ning kaebaja ei olnud rahul ettevõtluskeskuse töötaja vahetu lähedusega. Kohus leiab, et isegi juhul, kui kaebaja ja kaaskinnipeetava vaheline vestlus oli väga isiklik, pidi kaebaja arvestama, et viibib vangla tööruumides, kus on ka teised kinnipeetavad ja ettevõtluskeskuse töötajad, kes võivad toimuvat vestlust kuulda.
8.Kohtu hinnangul on hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline. RVastS kohaselt ei too igasugune õiguste riive automaatselt kaasa rahalist hüvitist. Rahalise hüvitise saamiseks peavad olema täidetud erinevad tingimused. Näiteks peab riive olema piisavalt raske ja tekitama isikule märkimisväärseid kannatusi. Tavapärase vestluse võimalik pealtkuulamine vangla tööruumides ei ületa kohtu hinnangul läve, mis õigustaks rahalise kompensatsiooni väljamõistmist. Asjaolu, et vanglateenistuse ettevõtluskeskuse töötaja sattus olema kaebaja läheduses ning võis hüpoteetiliselt vestlust juhuslikult kuulda, ei anna alust rääkida eraviisilisest jälitustegevusest ning eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumisest. Samuti on kaebaja 5000 euro suurune nõue ilmselgelt ebaproportsionaalne. Isegi oluliselt raskemate rikkumiste puhul (nt ebainimlikud kinnipidamistingimused kuude kaupa) jäävad hüvitised tavaliselt vahemikku paarsada kuni tuhat eurot. Kohus on seisukohal, et ühe vestluse võimaliku pealtkuulamise eest sellise hüvitise väljamõistmine ei ole tõenäoline.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium