Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margit Pärn Anatoli Saveljev isikukood 36804132232; elukoht XXX; XXX; emakeel XXX; XXX; töökoht puudub; eelnevalt kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole (kahtlustatavana kinni peetud 24.02.2025–25.02.2025)
Süüdistatav
Kaitsja
KOHUS OTSUSTAB
Anatoli Saveljevi süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi, lühimenetluses
vandeadvokaadi abi Igor Belugin (riigi õigusabi korras)
1.Tunnistada Anatoli Saveljev süüdi KarS § 118 lg 1 p-de 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 4 aastat 9 kuud vangistust.
2.KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Anatoli Saveljevile karistuseks 3 aastat 2 kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 24.02.2025 kuni 25.02.2025, s.o 2 päeva. Kandmata karistus on 3 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust.
4.KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistuse kandmata osa täitmisele pööramata, kui Anatoli Saveljev ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
5.KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
13.augustist 2026.
1 (11)
1-26-1878
6.TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada menetlus kannatanu O G hagiavalduses süüdistatava Anatoli Saveljevi vastu varalise kahju hüvitise 10 062,72 euro ja mittevaralise kahju hüvitise 20 000 euro nõudes.
7.TsMS § 430 alusel kinnitada kannatanu O G ning süüdistatava Anatoli Saveljevi vahel 30.06.2026 sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised: - Anatoli Saveljev (isikukood 36804132232) võtab endale kohustuse tasuda O G (isikukood XXX) kahju hüvitamiseks 20 000 eurot. - Anatoli Saveljev kohustub tasuma kahjuhüvitise O G arveldusarvele nr XXX selliselt, et hiljemalt 13.11.2026 (s.t kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast) tuleb tasuda 835 eurot ja sellele järgneva 22 kuu jooksul tuleb iga kuu tasuda hiljemalt kuu viimasel päeval vähemalt 835 eurot ning viimane osamakse summas 795 eurot tuleb tasuda hiljemalt 31.10.2028. - Anatoli Saveljev ja O G kinnitavad, et neil ei ole muid rahalisi nõudeid seonduvalt 23.02.2025 toimunud kuriteo sündmusega.
Määrata Osaühingule Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus vandeadvokaadi abi Igor Belugini poolt Anatoli Saveljevile kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 248 eurot (sh käibemaks 48 eurot).
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 478,64 eurot Eesti Vabariigi kanda.
10.Mõista Anatoli Saveljevilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast pool, s.o 1182,50 eurot; - ekspertiisikulu 155 eurot; - kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku summas 486,52 eurot, s.o kokku menetluskulud 1824,02 eurot.
11.KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Anatoli Saveljev kohustub temalt välja mõistetud menetluskulud 1824,02 eurot tasuma ositi kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 AS-is SEB Pank, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, nr EE957700771001523585 AS-is LHV Pank või nr EE774204278607566704 Coop Pank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700026259 ning selgitus „Anatoli Saveljev, 1-26-1878, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
12.Kööginuga (pakend nr 1, asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 25ATH35454) konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.
13.Puuteproovid (3 karpi) paberpakendis kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse 2 (11)
1-26-1878 kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
15.peatüki kohaselt.
SÜÜDISTUS
Anatoli Saveljevit süüdistatakse selles, et tema 23.02.2025 kella 23.45-23.50 paiku XXX korteris lõi tahtlikult kannatanule O G üks kord kööginoaga kõhu piirkonda. A. Saveljev tekitas kannatanule O. G füüsilist valu ja eluohtliku tervisekahjustuse – kõhuõõnde ulatuva peensoole linge vigastava torke-lõikehaava keskkõhul. Lisaks eluohtlikule tervisekahjustusele põhjustas A. Saveljev oma tegevusega kannatanule O. G tervisehäire – mõõduka depressiooni (F32.1) ja paanikahäire (F41.0), millega kaasnes osaline töövõime - 17.06.2025 Eesti Töötukassa otsusega nr TVH/25/021312 määrati O. G osaline töövõime 1 aastaks, s.o ajaperioodil 08.06.202507.06.2026. Sellega pani A. Saveljev toime KarS § 118 lg 1 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule ja tervisehäire, millega kaasnes osaline töövõime.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
1.KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 233 lg 1 järgi saab kohus kriminaalasja lühimenetluses lahendada kriminaaltoimiku materjali põhjal ilma tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata. Kontrollinud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
2.Kannatanu O. G ütlustest nähtuvalt (KrTo lk 1-7) mindi 23.02.2025 õhtusel ajal uute tuttavate, V ja A juurde, kellega tutvuti samal õhtul Narva-Jõesuus kohvikus Lemmik. Lisaks kannatanu sõbrannale V ning korteriomanikele V ja A tuli korterisse ka viimaste tuttav meesterahvas, kelle nime kannatanu ei tea. See meesterahvas oli ka kohvikus Lemmik, kannatanu tantsis temaga korra. V korteris kannatanu meesterahvaga ei suhelnud, ta /meesterahvas/ käis kord köögist välja, kord tuli tagasi. Mingil hetkel läks kannatanu tualetti ja kui ta esikus oli, siis kuulis V telefoni helisemas. Esikus oli pime, riidenagis rippusid joped, need kõik olid tumedad, kuid telefon helendas ning kannatanu nägi ühe jope taskus telefoni valgust. Kannatanu võttis telefoni välja ja viis kööki, andis V. Kannatanu väljus uuesti köögist ja läks esikusse, kuna tahtis oma jopest sigarette võtta, kuid kuna pimedas, siis ei suutnud käsikaudu kindlaks määrata, kus on tema jope, ta ei hakanud jopet otsima ja läks tualetti. Kui ta jopede juurest tagasi pöördus, tundis lööki kõhu alaosasse. Ta ei saanud aru, mis toimub, kuna oli pime, kuid köögist tuli valgust ja nõrgas valguses nägi ta seda meesterahvast, tema käes oli pikk kööginuga. Kannatanu hakkas karjuma, aga meesterahvas ütles talle: „Sina, mustlane, mida sa taskutes tuhnid!“. Kannatanu läks tualetti ja seal nägi, et tal tuleb kõhust verd. Pärast hakkas tal halb, ta läks kööki ja ütles, et tema arust löödi teda noaga. Mis edasi juhtus, seda kannatanu enam ei mäleta, ärkas juba haiglas. Arst ütles talle, et tal on noahaav ja soolestik on vigastatud kolmest kohast.
3.Kannatanu ütlused riimuvad tunnistaja V P ütlustega (KrTo lk 39-42), kes samuti selgitab, et alguses viibis ta koos kannatanuga enda korteris Narva-Jõesuus, seejärel otsustati minna kohvikusse Lemmik. Õhtu vältel tarvitati kergeid alkohoolseid jooke. Kohvikust lahkudes tutvuti naabrite A ja V, kellega koos liiguti kohvikust kodu poole. Nendega koos liikus ka mõnda aega meesterahvas kohvikust, kellega O tantsis. Meesterahvas oli joobes. A ütles, et saadab meesterahva koduni. Lõpuks mindi külla A ja V juurde. Ühel hetkel helistas fonolukku sama 3 (11)
1-26-1878 meesterahvas ja V lasi ta külla. Meesterahvas oli veelgi tugevamalt joobes. Seltskond istus köögis, meesterahvas istus ka taburetile kööginurka. Tema kõrval kraanikausi juures seisis lõikelaud lõigatud vorstiga ja nuga. Ühel hetkel läks O koridori, kus oli pime. Ta läks sinna, sest tunnistaja telefon hakkas helisema ja kuna O kavatses minna vetsu, ütles ta, et toob ka telefoni. O tuli koridorist, kuid läks koheselt tagasi, kuna oli tarvis võtta oma mantlist suitsud. V ja A soovisid suitsu teha. Sel hetkel, kui O naases koridori, läks sinna ka see mees, kuid tunnistaja ei näinud, kas ta läks sinna noaga või mitte. Mõni hetk hiljem tuli O kööki tagasi, istus laua taha ning hakkas suitsu tegema. Ta hoidis ühe käega oma kõhu piirkonnast kinni. Kui ta pani suitsu endale ette, siis tunnistaja märkas, et tema käsi on verine. Seejärel võttis kannatanu korraks käe kõhu piirkonnast ära ja tunnistaja nägi, et tema kõht on haavatud. Kannatanu ütles, et teda pussitati. Seejärel helistas tunnistaja oma tütrele, kes tuli samuti sinna korterisse ja hakkas osutama kannatanule esmaabi.
4.Tunnistaja A B ütlused (KrTo lk 43-48) kinnitavad samuti seda, et ta käis kõnealusel õhtul koos abikaasa V ja sõbra A baaris Lemmik. Koju minnes tutvuti V, O ja noorema neiuga, kes oli V tütar. Selgus, et V elab samas majas kõrvaltrepikojas. Majale lähenedes saatis tunnistaja A ristmikuni J. Poska 51 maja lähedal, lehvitas talle ning tuli ise naiste juurde tagasi. V ja O tulid kutse peale külla, V tütar läks koju. Neljakesi mindi korterisse ja istuti kööki. Umbes 20 minuti pärast tuli nende juurde A, tunnistaja abikaasa lasi ta sisse. A riietus vaikselt lahti ja läks kööki, ta ei suhelnud kellegagi, oli vaikne. Mingil hetkel ütles O, et ta peab minema võtma telefonid. Kus A sel ajal oli, tunnistaja öelda ei osanud, ta ei näinud. Kui O tagasi tuli, hoidis ta käega endal kõhust kinni ja ütles: „Ta pussitas mind, andke suitsu.“ Tunnistaja oli juhtunut šokis, kuna sai aru, et seda sai teha ainult A, kuna peale nende viie ei olnud korteris rohkem mitte kedagi. Tunnistaja jooksis esikusse, A seisis seina ääres, tunnistaja haaras tal rinnust ja hüüdis: „Mida sa korda saatsid?“, kuid A ei vastanud midagi, oli vait. Esikus kummutil nägi tunnistaja nende kööginuga. V kutsus välja kiirabi.
5.Tunnistaja V B ütlused (KrTo lk 52-54) riimuvad nii kannatanu kui teiste tunnistajate ütlustega selles, kuidas kõnealusel õhtul tutvuti ning kutsuti O. G ja V. P enda juurde külla. Tunnistaja sõnul läks A oma koju, kuid natuke hiljem tuli tunnistaja ja tema abikaasa korterisse ning oli väga purjus. Istuti köögis, kui ühel hetkel läks O koridori, et võtta telefon. Kus sel hetkel oli A, tunnistaja ei näinud. Mäletab, et kui O tuli kööki tagasi, istus toolile ja ütles: „Ta on mind lõiganud,“ ja palus suitsu. Veronika andis temale suitsu ja tunnistaja märkas, et O käsi ja suits on verised. O hoidis oma kätt kõhul, kleit oli märg ja jalgadel oli veri. Tunnistaja helistas kohe 112 numbrile ja teatas, et naisel on noahaav. Tunnistaja nägi, et A seisab koridoris vastu seina toetudes. Tunnistaja jooksis tema juurde ja küsis: „Miks sa niimoodi tegid?“. Ta vastas, et O soris taskutes. Tunnistaja ütles selle peale: „Ta läks telefoni järele“, millele vastas A: „Ma ei teadnudki.“ Samuti nägi tunnistaja koridoris kummuti peal oma kööginuga, mille politsei hiljem kaasa võttis.
6.Süüdistatav A. Saveljev tunnistab ka ise noaga löömist (KrTo lk 60-65), kuid selgitas, et tundis end korteris viibides seltskonnas ebamugavalt ja läks elutuppa, heitis diivanile ja jäi veidi tukkuma. Hiljem avanes toa uks, näha oli varju, kuidas keegi sorib peeglikapis asjades. Ta arvas, et neid röövitakse ja ehmus. Ta tõusis, läks võttis, mis kätte sattus, selgus, et noa, kust see oli, seda ei mäleta. Kõik oli pimeduses. Nuga oli tal paremas käes, vari seisis ettepoole kummargil ning A. Saveljev lõi ühel korral selle varju suunas. Löögi hetkel ta ei teadnud, mida oodata ning arvas, et korteris asub kõrvaline isik. Ta eeldas, et keegi võis korterisse hiilida, kuna valgus ei olnud sisse lülitatud ning ei osanud arvata, kes see olla võib ja ei kujutanud ette, mida oodata võib. Selgus, et noaga sai pihta brünett, ta karjatas ja jäi sinna samasse istuma. A. Saveljev pani enda sõnul tule põlema, siis nägi, et see brünett naisterahvas on nende seltskonnast. 4 (11)
1-26-1878
7.Isikuliste tõendiallikate ütluste usaldusväärsust kinnitab 27.02.2025 koostatud Häirekeskuse kõne vaatlusprotokoll (KrTo lk 25-28), mille kohaselt helistas 23.02.2025 kell 23:50:34 Häirekeskusele naisterahvas (V), kes teatas, et naisterahvast nimega O pussitati kõhtu, seda tegi tuttav meesterahvas Anatoli. Nii kannatanu kui pussitaja on teataja kodus aadressil XXX. Ta /meesterahvas/ lihtsalt lõi noaga, meesterahvas on purjus.
8.Sündmuskohale saabunud patrullpolitseiniku V V ütlustest (KrTo lk 49-51) nähtub, et väljakutse saadi 23.52 paiku aadressile XXX. Väljakutse sisuks oli, et naisterahvast torgati noaga kõhtu, tuttav, kes seda tegi, on kohapeal. Jõudes korterisse, läks tunnistaja kööki, kus nägi tooli peal istuvat naisterahvast. Korteris viibinud isikud ütlesid, et see naisterahvas on kannatanu ning sai löögi noaga kõhtu. Naisterahval oli kõhupiirkonnas paremal pool umbes 2,5 cm haav. Kannatanuna tuvastati O. G. V. B rääkis kohapeal tunnistajale, et kas O läks esimesena koridori ning siis Anatoli järele või oli see vastupidi, kuid mõni hetk hiljem tuli O seltskonna juurde kööki ning ütles, et Anatoli oli teda noaga löönud. V ütles veel, et Anatoli sõnul temale tundus, et O läheb koridori seal olevate jopede taskutesse sorima ning ilmselt selle pärast oli nii juhtunud. Korteri koridoris nägi tunnistaja parempoolse kapi peal nuga, mis oli verine. Samuti oli koridor vereplekke täis.
9.Vaadeldud on ka politseinike vormikaamerate videoid (KrTo lk 29-39), millest nähtub, et sündmuskohale saabunud politseinikud liiguvad korterisse number 48, edasi liiguvad korteri kööki, kus maas istub kannatanu O. G. Tema kõhu piirkonnas olevat torkehaava verejooksu hoiab kinni sündmuskohale varem reageerinud patrullpolitseinik. Sündmuskohal peeti trepikojas kahtlustatavana kinni A. Saveljev. Politseiniku küsimusele, kuhu panite noa, millega lõite, vastas A. Saveljev, et lamab seal laua peal. Sündmuskohal viibinud isikutena tuvastati lisaks kannatanule ja süüdistatavale V. Bi, A. B, V. P ja L S.
10.24.02.2025. a sündmuskoha vaatlusprotokollist (KrTo lk 17-20) nähtub, et korterisse aadressil XXX sisenedes avardub koridor, kus põrandal on tuvastatavad veretaolise vedeliku tilgad. Liikudes edasi mööda koridori asub paremat kätt kummut, mille peal on tuvastatud veretaolise määrdumisega kööginuga, musta värvi käepidemega. Nuga pakendati ja võeti asitõendina kaasa. 13.05.2025 on vaadeldud kõnealust nuga (KrTo lk 21-24). Vaatlusega on tuvastatud, et noatera on mõlemalt poolt määrdunud, sellel esineb kuivanud veretaolist ainet. Vaatlusele lisatud fotodelt on tuvastatav, et noatera on 20 cm pikkune.
11.18.03.2025. a ekspertiisiakti nr 25E-AOI00068-01 (KrTo lk 14-16) kohaselt on kannatanul Tervishoiu infosüsteemis olevates ravidokumentides 23.02.2025 kell 23.5024.02.2025 kell 01.45 fikseeritud järgnevad tervisekahjustused: 2 cm pikkune sügav lõikehaav keskkõhul paremal naba juures ja kolm 1 cm pikkust peensoole seina vigastust. Lähtudes neist vigastustest (sh haavakanali pikkuse domineerimisest nahaava pikkuse üle), nii ravidokumentide ja lähteandmetega kinnitatud nende tervisekahjustuste tekitamiseks kasutatavast vahendist (nuga), siis esines kannatanul tervisekahjustusena kõhuõõnde ulatuv peensoole linge vigastav torke-lõikehaav keskkõhul. Kõhuõõnde ulatuv peensoole linge vigastav torke-lõikehaav keskkõhul põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. Tervisekahjustus on tekitatud lähteandmetes näidatud ajal 23.02.2025 ja viisil – löögist noaga.
12.Eesti Töötukassa 17.06.2025. a otsuse kohaselt (KrTo lk 97-100) on O. G tuvastatud vähenenud töövõime perioodil 08.06.2025-07.06.2026, kuivõrd töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemisepiiranguid arvestades, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. 17.06.2025. a dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangust nähtuvalt (KrTo lk 133-147) vaevavad patsienti kontrollimatud paanikahood ja mäluprobleemid, millele lisandub meeleolu langus ja apaatsus. Sümptomid ilmnesid ootamatult umbes poolteist kuud pärast eluohtlikku füüsilist 5 (11)
1-26-1878 rünnakut, mil teda löödi noaga kõhtu. Varem sarnaseid vaimse tervise probleeme ei ole esinenud, diagnoose ega ravi pole varem saanud.
13.Eeltoodud tõenditega on üheselt tõendatud, et 23.02.2025 õhtusel ajal XXX korteris lõi A. Saveljev O. G üks kord kööginoaga kõhu piirkonda, millega tekitas kannatanule O. G füüsilist valu ja eluohtliku tervisekahjustuse – kõhuõõnde ulatuva peensoole linge vigastava torkelõikehaava keskkõhul. Lisaks eluohtlikule tervisekahjustusele põhjustas A. Saveljev oma tegevusega kannatanule O. G tervisehäire – mõõduka depressiooni ja paanikahäire, millega kaasnes osaline töövõime, mis määrati 1 aastaks.
14.Seega asub kohus seisukohale, et KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 objektiivne koosseis on täidetud. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava tegevus oli saabunud tagajärjega naturalistliku kausaalsuse (põhjuslikkuse) kaudu seotud ehk noaga löömine kõhu piirkonda põhjustas O. G eluohtliku vigastuse ja tervisehäire, millega kaasneb osaline töövõime. Ei ole tuvastatud, et kannatanul esinenud elule ohtlik tervisekahjustus ja sellega kaasnenud osaline töövõime oleks tekitatud kellegi teise poolt, samuti ei ole tuvastatud, et eluohtlik tervisekahjustus ja osaline töövõimekaotus oleks tekkinud mingil muul põhjusel kui A. Saveljevi noalöögist.
15.Järgnevalt selgitab kohus, et A. Saveljevi tegevus saab vastata KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgsele kuriteokoosseisule vaid juhul, kui ta põhjustas just sellise tervisekahjustuse, mis lõppastmes tõi kaasa ohu kannatanu elule ja töövõime vähenemise, vähemalt kaudse tahtlusega. Kannatanu eluohtliku seisundi ja osalise töövõime põhjustamise kui enamohtliku tagajärje suhtes peab esinema ettevaatamatus.
16.Asjas on tuvastatud, et eluohtlik tervisekahjustus seisnes peensoole linge vigastavas torkelõikehaavas keskkõhul. Tahtluse hindamisel saab muu hulgas arvestada teo välist avaldumist, sh noalöögi suunda, sellesse rakendatud jõudu, löögijälgede olemasolu või puudumist, ründevahendi omadusi jms (vt RKKKo 1-17-105/35, p 15). A. Saveljevi ütlustest nähtub üheselt, et ta nägi esikus varju, võttis paremasse kätte noa, vari seisis ettepoole kummargil ning ta lõi ühel korral selle varju suunas. Seega on A. Saveljev siiski teadlikult löönud inimest keha piirkonda. Kohus leiab, et eluohtliku tervisekahjustuse tekitas süüdistatav otsese tahtlusega, sest teist inimest ca 20 cm pikkuse teraga noaga keha piirkonda lüües, teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja vähemalt möönis seda. Ka keskmise elukogemusega isik teab, et lüües teist isikut noaga keha, iseäranis kõhupiirkonda võib kindel olla selles, et löök võib tabada elutähtsaid organeid ning tekitada eluohtliku vigastuse. Seejuures ei saa vähemalt keskmise elukogemusega isik eeldada, et teist inimest noaga lüües tervisekahjustusi ei teki ja seda sõltumata lööja joobeastmest. Lüües aga teist inimest ca 20 cm pikkuse teraga kööginoaga kõhtu on ka elutähtsate organite tabamine ja ohtliku tervisekahjustuse tekitamine ettenähtav. Samuti kinnitab tahtlust tekitada ohtlik tervisekahjustus löögi intensiivsus, kuivõrd sündmuskoha vaatlusprotokollile ja asitõendi vaatluse protokollile lisatud fotosid kõrvutades on võimalik tuvastada, et noatera on määrdunud verega enam kui poole ulatuses. Ka ekspertiis kinnitab, et haavakanali pikkus domineerib nahaava pikkuse üle. Eeltoodu viitab sellele, et löök oli sooritatud jõuliselt ja selliselt, et noatera sisenes kannatanu kõhuõõnde vähemalt 10 cm ulatuses. Seda kinnitab ühtlasi ka kõhuõõneelundi – peensoole – vigastus.
17.Kohtu hinnangul oli süüdistatava tahtlus suunatud seega eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisele ning arvestades asjaolu, et kõhupiirkonnas on üldteadaolevalt elutähtsad organid ulatub süüdistatava tahtlus lisaks tervisekahjustuse tekitamisele ka eluohtliku seisundi põhjustamiseni (KarS § 118 lg 1 p 1). Samas töövõime osalist kaotust süüdistatav ilmselgelt ei soovinud ega saanud seda ka ette näha. Küll saab aga öelda, et A. Saveljev pidas sellise ohtliku löögi sooritamisel O. G eluohtliku seisundi tekitamisega kaasuvalt ka töövõime vähenemist 6 (11)
1-26-1878 võimalikuks, ent lootis, et see tagajärjed ei saabu. Selliseks lootuseks puudus A. Saveljevil adekvaatne alus, mistõttu põhjustas ta töövõime vähenemise kergemeelsusest (KarS § 18 lg 2).
18.A. Saveljev oli teo toimepanemise ajal süüdiv täisealine, kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid. A. Saveljevi ütlustest nähtuvalt on ta ise selgitanud, et arvas, et korteris viibib kõrvaline isik, kes neid röövib. KarS § 31 lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Kui isik arvab ekslikult, et tegutseb õigustava asjaolu tingimustes, siis on tegemist lubatavuseksimusega – ta arvab ekslikult, et viibib olukorras, mis koosseisupärast tegu õigustaks (nt on hädakaitseseisundis). Seejuures on nõutav reaalne eksimus – konkreetsetel asjaoludel põhinev arusaam, et on vaja kaitsta või päästa õigushüve. Selline eksimus puudub, kui esines üksnes kartus, et võib realiseeruda määratlemata oht (RKKKo nr 3-1-1-25-13, p 7). Kuigi A. Saveljev on ise öelnud, et arvas, et korterisse on tunginud võõras isik, siis tema enda ütlustest nähtub seegi, et ta avaldas juba varasemalt umbusaldust just kannatanu ja tema sõbranna suhtes. Nimelt selgitas ta, et kui nad restoranist koju läksid, siis ta rääkis korteri pererahvale, et võibolla ei ole vaja võõraid naisterahvaid korterisse kutsuda. Samuti on ta ülekuulamisel avaldanud, et pärast mõtles, et võibolla üks naisterahvas juhib tähelepanu kõrvale ja teine varastab. Asjaolu, et A. Saveljev oli juba varaseamalt noa endale käepärasesse kohta pannud, viitab samuti sellele, et tema kahtlused olid suunatud just võõraste naisterahvaste vastu, mitte ei arvanud ta ekslikult, et korterisse on sisenenud võõras isik. Seega on tuvastatav, et A. Saveljevi arusaam, et külla kutsutud naisterahvad võivad olla vargad, ei põhinenud mitte konkreetsetel asjaoludel, vaid üksnes tema kartusel, mida ilmselgelt võimendas alkoholijoove. Asjaolu, et kannatanul ei olnud mingit kavatsust õigusvastast tegu toime panna, oli A. Saveljevile ka vajaliku hoole ülesnäitamise korral äratuntav ja väidetav kaitsetegu seega välditav. Ühtlasi märgib kohus, et varguse kahtluse korral oleks piisanud korteriomanike teavitamisest, selle asemel, et rünnata isikut noaga eluohtlikku piirkonda. Seega leiab kohus, et A. Saveljevi teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Puuduvad ka süüd välistavad asjaolud.
19.Seega kokkuvõtlikult leiab kohus, et A. Saveljevi tegu vastab KarS § 118 lg 1 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsetele kui subjektiivsetele koosseisuelementidele ning ta tuleb KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi süüdi tunnistada. Karistus
20.Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
21.KarS § 118 lg 1 näeb karistusena ette vangistuse pikkusega 4-12 aastat. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejuures on aga oluline tähele panna, et eripreventiivsed kaalutlused ega õiguskorra kaitsmise huvid ei anna mitte kunagi alust mõista karistust, mis ületab isiku süü suurust. Just süü suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri. Nii eripreventiivseid kaalutlusi kui ka õiguskorra kaitsmise huve saab ja peab arvestama karistuse liigi ja määra valikul süü suurusega piiritletud raamides. 7 (11)
1-26-1878
22.Hinnates A. Saveljevi süü suurust KarS § 118 lg 1 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et A. Saveljev lõi kannatanule ühe korra noaga kõhupiirkonda. Löögi tagajärjel sai kannatanu eluohtliku tervisekahjustuse, millega kaasnes ka osaline töövõime. Samas on kuriteo asjaoludest selge seegi, et olukord eskaleerus põhjusel, et tarvitatud olid üsna suures koguses alkoholi. A. Saveljevi käitumises ei ole tuvastatavad otseselt mingid madalad motiivid. Samuti ei viita ka tema varasem käitumine mingile vägivallale, mida kinnitab nii karistusregister kui ka A. B ja V. B ütlused. A. B tunneb süüdistatavat juba lapsepõlvest ning on kinnitanud, et tegemist on väga rahuliku inimesega, kellega pole temal mitte kunagi konflikte olnud. Juhtunust oli A. B šokis ja tema jaoks oli see ootamatu, sest Anatolist ta ei osanud üldse midagi sellist oodata. Niisamuti on V. B selgitanud, et tunneb A. Saveljevi juba ammu, Anatoli ei kasutanud kunagi vägivalda kellegi suhtes. Süüdistuses etteheidetud õigusvastane käitumine on esmakordne ja pigem erandlik episood süüdistatava elus. Seega arvestades sündmuse asjaolusid ja süüdistatava isikut, leiab kohus, et A. Saveljevi süüd ei saa hinnata suureks.
Süüd vähendavaks asjaoluks on asjaolu, et A. Saveljev sõlmis kannatanuga kompromisskokkuleppe ning on valmis hüvitama vabatahtlikult kannatanule kuriteoga kaasnenud kahju (KarS § 57 lg 1 p 2). Samuti leiab kohus, et A. Saveljevi puhul esineb karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes puhtsüdamlik kahetsus toimepandu osas. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.
24.Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmetel (KrTo lk 73, 102) süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, samuti ei ole kehtivaid väärteokaristusi. Kõike eeltoodut kogumis arvestades mõistab kohus A. Saveljevile KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi vangistuse 4 aastat 9 kuud. Menetluse esemeks oleva kriminaalasja lahendas kohus lühimenetluses. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes, pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist, süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega tuleb A. Saveljevile mõistetavat karistust vähendada 3 aasta 2 kuu vangistuseni. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb A. Saveljevi karistusaja hulka arvata tema eelvangistuses viibitud aeg. A. Saveljev oli kahtlustatavana kinni peetud 24.02.25.02.2025 (KrTo lk 55-59). Kandmata karistuseks on seega 3 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust.
25.Kohus on seisukohal, et A. Saveljevi suhtes võib temale mõistetud karistuse jätta tingimisi täitmisele pööramata. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise üle otsustades tuleb KarS § 73 ja 74 kohaselt arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Kuriteo toimepanemise asjaolud tähendavad eeskätt seda, et suure süü korral isiku vabadusse jätmine võimalik ei ole. Tulenevalt ülalöeldust ei ole A. Saveljevi süü suur, mistõttu kuriteo asjaolud vangistusest tingimisi vabastamist ei väära. Süüdlase isikut silmas pidades eeldab vangistuse täitmisele pööramata jätmine eeskätt piisavalt suurt tõenäosust selle osas, et süüdistatav ei pane edaspidi kuritegusid toime (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 74/5.3 ja § 73/3.3.1). A. Saveljevi senine käitumine väljaspool kõnesolevat juhtumit on olnud õiguskuulekas, tal puuduvad kehtivad karistused. Kõike arvesse võttes esineb reaalne alus lootmaks, et A. Saveljev enam kuritegusid toime ei pane, mistõttu jätab kohus karistuse tingimisi täitmisele pööramata. Karistuse kandmisest tingimisi vabastamine võimaldab A. Saveljevil ühtlasi asuda tööle, mis soodustab kannatanule kahju hüvitamiseks rahaliste vahendite hankimist.
26.Vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise korral tuleb isikule määrata katseaeg. Katseaeg peab olema mõistetud (mitte KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud) vangistusest pikem. Nimelt puuduks loogika väites, et isik lunastab oma süü ühtmoodi nii vanglas olles väga rangeid 8 (11)
1-26-1878 piiranguid taludes kui ka tohutult leebemas vormis katseajal käitumiskontrollile alludes – viimasel juhul peab katseaeg kestma kauem kui esimesel juhul. Seetõttu määrab kohus A. Saveljevile katseaja pikkusega 5 aasta. Tsiviilhagi
27.Kannatanu O. G esitas 05.12.2025 A. Saveljevi vastu hagi, milles palus A. Saveljevilt välja mõista kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitis 10 062,72 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis 20 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt hõlmab varaline kahju rikutud esemeid (kahjustatud kleit ja aluspesu), ravikulusid (kulutused ravimitele ja statsionaarsele ravile, arsti soovitusel ravi sanatooriumis, õmbluste eemaldamise konsultatsioon, armide eemaldamine laseriga, psühhiaatri visiit/aasta pikkune ravikuur, psühholoogi visiit 2 korda kuus) ning saamata jäänud tulu haiguslehel viibimise tõttu. Mittevaraline kahju hõlmab kuriteoga tekitatud tervisekahjustusega kaasnenud füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. O. G kannatab jätkuvalt füüsilisi valusid ning tema vaimne tervis halveneb. Tervisekahjustuse tagajärjel on kannatanu immuunsussüsteem nõrgenenud, mis on viinud selleni, et kannatanu on põdenud viirusinfektsiooni kahel korral. Selle tõttu on kannatanu sunnitud manustama immuunmodulaatoreid. Arst on soovitanud taastusravi sanatooriumis, kuid hetkel ei ole kannatanul selleks võimalusi tingitult vaimsest- ja terviseseisundist. Kannatanul on tekkinud paanikahood teravate esemetega kokku puutudes ja pimedates kohtades viibides, samuti hirm tumedate ruumide ees. Kannatanu on sunnitud pöörduma kliinilise psühholoogi poole. Tervise halvenemise tõttu ei saa kannatanu osaleda treeningutel ja tantsudes, mis mõjub negatiivselt tema emotsionaalsele seisundile. Kannatanu ei saa täielikult osaleda tööprotsessis ega osaleda tööga seotud üritustel, mis on samuti mõjutanud tema sissetulekut. Sissetuleku muutus on sundinud kannatanut võtma võlgu, et tasuda korteri ja teiste teenuste eest, mis tekitab kannatanule suurt ebamugavust. Varem ei ole ta kunagi selliste finantsraskustega kokku puutunud. Kannatanu on hakanud kogema mäluprobleeme, mis süvendab tema ärevust ja hirmu töökoha kaotamise ees. Kannatanul on tekkinud ka hirm külastada Narva- Jõesuud, mis on tema jaoks oluline piirang, kuna see on olnud kannatanu lemmik puhkuse- ja jõukoht.
28.30.06.2026. a istungil saavutasid pooled tsiviilhagi osas kokkuleppe. Kokkuleppe järgi maksab A. Saveljev O. G seoses 23.02.2025 kuriteoga varalise- ja mittevaralise hüvitisena 20 000 eurot osamaksetena selliselt, et esimene osamakse kuulub tasumisele kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.08.2026. See tähendab, et esimene osamakse kuulub tasumisele hiljemalt 13.11.2026. Edasi toimub osamaksete tasumine 22 kuu jooksul igakuiste maksetena vähemalt 835 eurot kuus ning viimasel 24 kuul kuulub tasumisele nõude jääk 795 eurot. Osamakse tuleb tasuda hiljemalt kuu viimasel päeval.
29.Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse otsust tegemata. Kohtu hinnangul ei välista seadus vastavat otsustust ka kohtuotsuse tegemisel, s.o kohtuotsusega võib lahendada ka küsimusi, mille puhul näeb seadust võimalust lahendada neid määrusega (kuid mitte vastupidi). Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
30.Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 9 (11)
1-26-1878 alusel tsiviilhagi menetluse. A. Saveljevile jääb ühtlasi võimalus maksta kogu summa kannatanule varem.
31.Kui tsiviilhagi menetlus on lõpetatud, ei saa kannatanu uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (vt TsMS § 432). Menetluskulud
32.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
33.Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava A. Saveljevi menetluskuluks esmalt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1). Sundraha väljamõistmisel tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti (vt RKKKo nr 3-1-1-83-10, p 28). KrMS § 179 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära (alates 01.04.2026 summas 946 eurot), s.o 2365 eurot.
34.Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses on määratud kaitsja kulud õigusabi osutamise eest olnud kokku 486,52 eurot (124,44 eurot + 317,44 eurot + 44,64 eurot). Kohtumenetluses on kohus varasemalt juba 28.04.2026. a määrusega määranud OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus süüdistatavale A. Saveljevile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 230,64 eurot (sh käibemaks 44,64 eurot) ning arvas selle menetluskulude hulka. Lisaks on kaitsja vandeadvokaadi abi I. Belugin esitanud 30.06.2026 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 248 eurot (sh käibemaks 48 eurot). Kohus leiab, et 30.06.2026 esitatud taotlus on põhjendatud ja tasu suurus kooskõlas justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg tega 1, 4 ja § 6 lg-ga 3 ning nimetatud summa kuulub kaitsjale hüvitamisele. Seega käesolevas kriminaalasjas on määratud kaitsjale määratud tasu olnud kokku 965,16 eurot (kohtueelses menetluses 486,52 eurot ja kohtumenetluses 478,64 eurot).
35.Ühtlasi on KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on läbi viidud isiku kohtuarstlik ekspertiis (isiku kohtuarstlik ekspertiis terviseseisundi või tervisekahjustuse kindlaks tegemiseks, ekspertiisiakt nr 25E-AOI00068-01) summas 155 eurot.
36.KrMS § 180 lg 3 võimaldab kohtul menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätta osa neist riigi kanda. Antud menetluses on kriminaalmenetluse kulud kokku 3485,16 eurot (sundraha 2365 eurot, kaitsjatasu 965,16 eurot, ekspertiisikulu 155 eurot). Samas ei saa kohus mööda vaadata, et lisaks menetluskuludele tuleks süüdistataval asuda samal ajal tasuma kannatanule osade kaupa kahjuhüvitist (kahjuhüvitis kogusummas 20 000 eurot peab olema tasutud hiljemalt 31.10.2028). Arvestades, et süüdimõistetu 30.06.2026 seisuga ei töötanud ning tal tuleb lisaks käesoleva kriminaalasja menetluskuludele hakata samaaegselt hüvitama ka kannatanule tekitatud kahju kogusummas 20 000 eurot, ei oleks realistlik arvata, et ta suudaks menetluskulud kogusummas 3485,16 eurot tasuda ära isegi maksimaalse võimaliku üheaastase perioodi jooksul. Samuti ei jäta kohus tähelepanuta, et süüdistatav ei ole käesoleva kriminaalmenetluse jooksul kuidagi menetlust takistanud ning on ühtlasi kaasa aidanud asja 10 (11)
1-26-1878 kiirele lahendamisele. Jättes osa menetluskuludest riigi kanda, jääkski süüdistatavale rohkem rahalisi vahendeid, millest oleks võimalik kannatanule kahju heastada. Küll aga peab kohus arvestama, et KrMS § 180 lg 3 teine lause võimaldab jätta ainult osa menetluskuludest riigi kanda.
37.Kõike eeltoodut arvesse võttes määrab kohus, et A. Saveljevilt tuleb välja mõista pool sundrahast, s.o 1182,50 eurot ning kaitsjatasu kohtumenetluses kogusummas 478,64 eurot tuleb jätta riigi kanda. Seega kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele sundraha 1182,50 eurot, ekspertiisitasu 155 eurot ning kaitsjatasu kohtueelses menetluses 486,52 eurot, s.o kokku menetluskulud 1824,02 eurot. Kohus annab A. Saveljevile menetluskulude ositi tasumiseks aega maksimaalse võimaliku perioodi ehk ühe aasta alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid
38.KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.
39.Sündmuskoha vaatluse raames aadressilt Narva-Jõesuu, Sepa tn 14-48 ära võetud kööginuga (pakend nr 1), mis on asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 25ATH35454 alusel hoiul Politsei- ja Piirivalveameti logistikabüroo Ida majandustalituse hoiukohas, tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.
40.Politsei- ja Piirivalveameti logistikabüroo Ida majandustalituse hoiukohas on hoiul ka puuteproovid (3 karpi) paberpakendis (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 25ATH35454). Nimetatud asitõendi osas leiab kohus, et kuivõrd kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad proovid tõendusliku tähenduse, on tegemist väärtuseta asjadega ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.