Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatavad
Kaitsja
Harju Maakohus 06.07.2026, Tallinn 1-25-6333 (25231551928) kohtunik Katrin Mikenberg, rahvakohtunikud Malle Hipponen ja Anne Kaarjärv Jane Põldoja Natalja Mehh Daniel Kiudsoo süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 2 järgi üldmenetluses Toomas Tomberg Daniel Kiudsoo – isikukood 50107030881; Eesti kodanik; emakeel vene keel; xxxharidusega; xxx; viibib vahi all XXX, vabaduses elukoht xxx; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 15.05.2025 otsusega KarS § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega 2 aastat, millest 1 aasta 11 kuud 28 päeva jäeti KarS § 74 alusel täitmisele pööramata 3 aasta 1 kuu pikkuse katseajaga; kahtlustatavana kinni peetud ja seejärel vahistatud alates 28.07.2025 Kadi Sitska
RESOLUTSIOON
1.Süüdi tunnistada Daniel Kiudsoo KarS § 118 lg 1 p 2 järgi, kohaldada KarS § 61 lg 1 alusel karistust alla seaduses sätestatud alammäära ja mõista karistuseks 2 aastat 10 kuud vangistust.
2.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust (2 aastat 10 kuud vangistust) Daniel Kiudsoole Harju Maakohtu 15.05.2025 otsusega nr 1-24-7469 mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 11 kuu 28 päeva vangistuse) võrra ja mõista liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust.
3.KarS § 74 lg-te 1-4 alusel määrata, et koheselt kuulub Daniel Kiudsool mõistetud liitkaristusest kandmisele 11 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks 28.07.2025. Ülejäänud 3 aastat 10 kuud 18 päeva vangistust jätta täitmisele pööramata, kui Daniel Kiudsoo ei pane 5 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 alusel nimetatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxx;
2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; ning täidab KarS § 75 lg 2 p-de 2, 8, 9 ja § 751 lg 3 alusel määratud kohustusi: 1) ei tarbi alkoholi; 2) osaleb käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogrammis; 3) allub elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud oma elukohas Tallinnas aadressil xxx. Elektroonilise valve tähtaega loetakse ajast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse Daniel Kiudsoo külge.
4.Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 06.07.2026.
5.Tõkend vahistamine tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist või mõistetud reaalse vangistuse osa ärakandmist, olenevalt kumb tähtaeg saabub varem.
6.Võtta vastu kannatanu Xi tsiviilhagist loobumine varalise kahju hüvitamise nõudes 1241,77 eurot ning lõpetada viidatud nõudes hagimenetlus Daniel Kiudsoo suhtes.
7.Rahuldada Xi hagi Daniel Kiudsoo vastu mittevaralise kahju nõudes osaliselt, s.o summas 50 eurot. Nimetatud hüvitis 50 eurot jääb Daniel Kiudsoolt välja mõistmata, sest ta on vabatahtlikult täitnud haginõude rahuldatud osas.
8.Mõista välja Daniel Kiudsoolt menetluskulud riigieelarve tuludesse 2615,07 eurot, sealhulgas: a. isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 155 eurot; b. pool riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasust kohtueelses menetluses, s.o 632,40 eurot; c. pool riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasust kohtumenetluses, s.o 645,17 eurot; d. pool I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast, s.o 1182,50 eurot. Väljamõistetud menetluskulusid on võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuumaksetena, tasudes üheteistkümnel kuul igakuiselt 217 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 228,07 eurot. Maksed tuleb teha Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (EE351010052031000004 SEB Pank AS, EE522200221013264447 Swedbank AS, EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS). Viitenumber on 99926700001083. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
9.Pool määratud kaitsjale makstud tasudest kohtueelses ja kohtumenetluses, vastavalt 632,40 eurot ja 645,17 eurot, kokku 1277,57 eurot ning pool sundrahast 1182,50 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
10.Kohtuotsuse koopia edastada pooletele ning Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada apellatsiooni ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest (KrMS § 318 lg 1, 319 lg 2). Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiv süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse kättetoimetamisest (KrMS 319 lg 3). Kui isikule on menetlusdokument KrMS § 10 sätete alusel tõlgitud, siis arvestatakse selle menetlusdokumendi peale kaebamisel kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates (KrMS § 10). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt (KrMS § 189 lg 3). Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus Daniel Kiudsood süüdistatakse selles, et ta astus 17.07.2025 kell 22.16 Tallinnas Aia tn 7 juures ette temast mööduvale Xile ja takistas tema liikumist. Kui X lükkas Daniel Kiudsoo endast eemale ja hakkas edasi kõndima, lõi Daniel Kiudsoo teda koheselt ühe korra parema käe rusikaga vasaku silma piirkonda. Seejärel lõi Daniel Kiudsoo Xit veel vähemalt kolmel korral rusikaga näo piirkonda, tekitades Xile ninaluude nihkumisega murru, vasaku silmamuna põrutuse silma võrkkesta rebendi ja osalise irdumisega, haava vasaku silma alalaul, nahaalused verevalumid vasaku silma laugudel, nahamarrastuse paremal põlvel. Vasaku silma nägemisfunktsiooni languse tõttu põhjustati tervisehäire kestusega üle nelja kuu. Sellega pani Daniel Kiudsoo toime tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas tervisehäire kestusega vähemalt neli kuud, s.o KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
PÕHIOSA
Tuvastatud asjaolud ja tõendite analüüs
1.KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades tõendatuks või üldtuntuks tunnistatud asjaoludele. KrMS § 61 lg 1 ja 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.
2.Kohtuistungil kuulati ära kannatanu X, tunnistajad A, B ja C ning süüdistatav Daniel Kiudsoo. Niisamuti uuris kohus dokumentaalseid tõendeid ja teabetalletusi.
3.Kohus peab tõendite hindamisel esmalt lahendama küsimused, kas kohtule esitatud tõendid on lubatavad ja usaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda rikutud ning kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks. Ülekuulatud isikute nagu ka KrMS § 2911 alusel uuritud isikute ütlused on valdavalt usaldusväärsed. Siiski esineb osade isikute ütlustes mõningaid vasturääkivusi muu tõendikogumiga (eeskätt turvakaamerate salvestistega toimunust) toimunu üksikasjades või ajalises järjestuses. Need erisused on seletatavad peamiselt juhtumist möödunud ajaga, mistõttu ütluste andja mälupilt toimunust on ekslik. Teiseks võivad mõningad eksimused ütlustes olla seletatavad sellega, et juhtunu toimus turvakaamera salvestist arvestades kiiresti, samuti oli mõni tunnistaja oli tarbinud alkoholi.
Need vasturääkivused toob kohus otsuses allpool esile ega tugine isikute ütlustele osas, milles need ei vasta tegelikkusele.
4.Järgnevalt toob kohus esile tuvastamist leidnud süüdistuse seisukohast olulised asjaolud ning hindab nende vastavust süüdistuses tehtud etteheitele.
5.Daniel Kiudsoole heidetakse ette KarS § 118 lg 1 p 2 järgset kuritegu, s.o raske tervisekahjustuse tekitamist, millega põhjustati tervisehäire kestusega vähemalt neli kuud. Objektiivne süüteokoosseis eeldab teo tuvastamist, mis põhjustas tagajärjena kannatanule raske tervisekahjustuse - tervisehäire kestusega vähemalt neli kuud. Subjektiivsest küljest peab tegu olema tahtlik, tagajärje (tervisekahjustuse tekitamise) osas peab süüdlasel olema tahtlus, kuid selles, et tegemist on just raske tervisekahjustusega piisab ka ettevaatamatusest (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 1-16-5213/61, p 10-17)
6.Tõendatuks saab lugeda asjaolud, et 17.07.2025 kell 22.16 viibis süüdistatav Daniel Kiudsoo Tallinnas Aia tn 7 juures, astus ette temast mööduvale Xile ning takistas nii viimase edasiliikumist. Samuti selle, et X lükkas Daniel Kiudsoo enesest eemale ning hakkas edasi kõndima, misjärel Daniel Kiudsoo lõi teda koheselt ühe korra parema käe rusikaga vasaku silma piirkonda.
6.1.Esmalt tõendab eelnevat 29.07.2025 asitõendi vaatlusprotokoll, millega vaadeldud Aia tn 10 paiknevate turvakaamerate salvestisi 17.07.2025 hilisõhtusest ajast. Ilmneb, et salvestise (fail D7_S20250717211242_E20250717211859) 27 sekundil ilmub Aia tänavale viieliikmeline noorte seltskond: kaks neidu ja kolm noormeest. Nende seas heledajuukseline jässakama kehaehituse ning palja ülakehaga roosades põlvpükstes noormees, kes kannab tumedat õlakotti ja musti plätusid. Salvestise 48 sekundil on näha, et roosade pükstega noormehel on kummalgi pool rindkerel, rangluu ja õla vahelisel alal, tumedamad laigud. 28.07.2025 isiku läbivaatuse protokolli järgi on Daniel Kiudsoo heledapäine ning jässakama kehaehitusega. Ta kandis läbivaatusel samasuguse tegumoe ja pikkusega roosasid pükse ning jalas samasuguseid musti plätusid nagu eelnevalt viidatud protokollist ja salvestistelt näha. Samuti sedastati läbivaatusel Daniel Kiudsool linnutätoveeringud. Need paiknesid kehal õlapiirkonnas, mis kattub eelnevalt viidatud salvestiselt nähtuvate tumedate laikude asukohaga. Süüdistatavana andis Daniel Kiudsoo ütlusi, et viibis süüdistuses näidatud ajal koos sõpradega Aia tänaval. Süüdistatava sõnul käidi suplemas ja siis mindi vanalinna. Süüdistatav kinnitas, et salvestise (fail D7_S20250717211242_E20250717211859) 01.42 minutil näha olev roosades pükstes isik on tema ise. Seega saab eelneva põhjal tõdeda, et turvakaamera salvestistel näha olev roosades pükstes noormees on Daniel Kiudsoo, kes viibis 17.07.2025 hilisõhtusel ajal Tallinnas Aia tn 7 juures.
6.2.Süüdistatav Daniel Kiudsoo selgitas salvestise (fail D7_S20250717211242_E20250717211859) 01.42 minutil nähtuva põhjal temaga sel õhtul ühises seltskonnas viibijaid. Süüdistatava sõnul on salvestisel heledate juuste, hallikas pluusis ja valgete tossudega neiu tema toonane elukaaslane ja nüüdne abikaasa D. Dst vasakule jääv tumeda T-särgi ning lühikeste pükstega noormees on süüdistatava tuttav A. Salvestiselt ilmneb, et Al on seljas tume seljakott. Süüdistatava sõnul jäävad neist (s.o Dst ja Ast) veelgi vasemale valge T-särgiga noormees, kes on süüdistatava klassivend B ja sinistes teksades neiu, kes on B tüdruksõber E. Salvestiselt paistab, et Bl on seljas tumehall seljakott ning Annal on seljas roosa särk ja õlal tume kott.
6.3.Salvestise (fail D7_S20250717211242_E20250717211859) 01.38 minutil suundub Daniel Kiudsoo ja tema järel ülejäänud seltskond üle sõidutee Aia tn 7 asuva kaupluse Rimi ette. Süüdistatava sõnul tarbis ta sel õhtul alkoholivaba õlut ja siidrit. Salvestise 01.38 minutil ongi näha, et Daniel Kiudsool on vasakus käes helesinine plekkpurk ning paremas käes tumedamast klaasist pudel. Salvestise järgi peatub Daniel Kiudsoo poe ees pingil ja
pingpongilaual istuva seitsmeliikmelise noorteseltskonna juures, suhtleb kahe pingil istuva noormehega, asetab purgi ja pudeli pingile ning suundub alates 01.58 minutist ühe pingil istunud musta tooni T-särgiga noormehega kaelakuti Rimi poeesisele kõnniteele rääkima. Süüdistatava sõnul oli tegemist poe juures juhtumisi kohatud tuttava Dmitriga, kelle perekonnanime ta ei tea. Küll kinnitas süüdistatav, et nimetatud Dmitri käis kohtuistungil tunnistajana ütlusi andmas. Kuna 24.04.2026 kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi C, kes ühtlasi kinnitas salvestise (fail D7_S20250717211242_E20250717211859) põhjal, et 02.43 minutil Rimi ees kõnniteel viibiv roosade pükstega isik on Danik (Daniel Kiudsoo – kohtu märkus), temast paremale jääv noormees musta tooni T-särgi ja tumedate pükstega on tunnistaja ise ja vasakule jääv valge T-särgiga noormehe nimi on vist B, siis on tuvastatud, et Daniel Kiudsoo vestles Rimi ees Cga.
6.4.Daniel Kiudsoo ja C juurde astuvad salvestise (fail D7_S20250717211242_E20250717211859) 02.11 minutil veel kaks noormeest samast seltskonnast Daniel Kiudsooga. Ühel neist on valge T-särk (tuvastatud kui B) ja teisel tume Tsärk ning seljakott (tuvastatud kui A). A uurib alates salvestise 02.32 minutist kaupluse seinal oleva silti, B jälgib Daniel Kiudsoo suhtlust Cga, seistes nende kõrval. Kuna tunnistaja B kinnitas selle juhtumi ajal Aia tänaval viibimist ja enne kannatanu lähenemist koos sõbra Daniku ning Dimaga omavahel rääkimist, on tuvastatud, et salvestise 02.43 minutil viibib koos Daniel Kiudsoo ja Cga Rimi ees kõnniteel B (valge T-särgiga noormees). Samal ajal jäi Daniel Kiudsooga samas seltskonnas olnud halli pluusiga neiu (tuvastatud kui D) pingile istuma ja roosa särgiga neiu (tuvastatud kui Anna) pingi juurde seisma.
6.5.Süüdistatava Daniel Kiudsoo sõnul oli õhkkond seltskonnas linna minnes hea, kõik oli korras, kõigil oli hea tuju. Salvestise (fail D7_S20250717211242_E20250717211859) põhjal suhtlebki Daniel Kiudsoo kuni 02.41 minutini Cga, kallistab ja patsutab teda aeg-ajalt õlgadele. Salvestiselt näha olev Daniel Kiudsoo kehakeel kinnitab tema ütlusi sellest, ta suhtles Rimi ees meeldivalt Dmitriga.
6.6.Edasi väitis süüdistatav, et mingi moment Dmitriga Rimi ees suheldes märkas ta enda poole kõndimas üht tuttavat firmast ABB, kus ta oli mingi aeg tööl. Süüdistatav märkis salvestise (fail D7_S20250717211242_E20250717211859) põhjal, et 02.46 minutil tahtis ta lähenevat tuttavat tervitada, tegi žesti, et tuttav pööraks talle tähelepanu. Süüdistatav kinnitas, et salvestise 02.47 minutil jõuti kohakuti. Süüdistatava ütlused haakuvad salvestiselt (fail D7_S20250717211242_E20250717211859) nähtuvaga, kuna sellelt on näha, et 02.41 minutil vaatab Daniel Kiudsoo Kalev SPA suunas, lõpetab C embamise, lükkab ta kergelt eemale. Salvestise 02.42-02.45 minutil teeb Daniel Kiudsoo kolm sammu Kalev SPA suunas, vastu mehele, kes läheneb neile piki kõnniteed tõtaka sammuga. Lähenejal on seljas pikavarrukaline tume jope ja hall seljakott, üle pea tõmmatud hall kapuuts, jalas helesinised põlvpüksid. 17.07.2025 isiku läbivaatuse protokolli ja selle fototabeli järgi oli Xil seljas samasuguse tegumoega tume jope, selle all hall kapuutsiga dressipluus, jalas helesinised põlvini teksased ning kaasas ka hall seljakott. Samuti sedastati läbivaatusel Xil näos vigastused, sh paistes vasaku silma ümbrus ja selle all haav. Kannatanuna X andis ütlusi, et viibis süüdistuses näidatud ajal Aia tänaval ning kinnitas seal kokkupõrke toimumist süüdistatavaga. Seega saab eelneva põhjal tõdeda, et turvakaamera salvestistel näha olev tumedas jopes, helesinistes põlvpükstes ja halli seljakotiga mees on X.
6.7.Kannatanu Xi ütluste kohaselt kõndis ta 17. juuli õhtul Aia tänaval. Ta oli bussile hiljaks jäämas ja kõndis väga kiiresti. Seal oli pood ja seisid inimesed. Kui ta kauplusele lähenes, hakkas inimene tema poole liikuma. Kannatanu nägi teda esimest korda ja kinnitas, et tegemist on istungisaalis viibiva Daniel Kiudsooga. Kannatanu sõnul astus see isik talle ette ja tegi ähvardava liigutuse. Juba eespool on kohus salvestise põhjal tõdenud, et salvestise (fail D7_S20250717211242_E20250717211859) 02.42-02.45 minutil astus Aia tänaval Rimile
lähenevale Xile ette Daniel Kiudsoo. Salvestise järgi Daniel Kiudsoo lihtsalt astus kannatanule paar sammu vastu. Kannatanule vastu astudes oli Daniel Kiudsoo rindkere kergelt ette kallutatud, käed veidi kõverdatud, kuid keha kõrval, labakäed puusade kõrgusel. Kohus tõdeb, et kannatanule vastu astumisega Daniel Kiudsoo takistas Xi otsejoones edasiliikumist. Teise inimese edasiliikumise takistamine on avalikus linnaruumis teist isikut häiriv käitumine. Samas salvestiselt nähtuv Daniel Kiudsoo kehakeel ei viita, et ta oleks teinud kannatanule lähenedes ähvardava liigustuse. Salvestise pinnalt ei saa välistada süüdistatava versiooni sellest, et ta otsustas lähenejale vastu astuda, kuna pidas teda ekslikult enda tuttavaks. Seega on kannatanu mälupilt talle ette astunud isiku ähvardavast liigutusest ekslik ja võib olla seletatav sellega, et etteastumine toimus võrdlemisi kiiresti, 3-4 sekundi jooksul.
6.8.Edasise osas rääkis süüdistatav, et märkas lähenejaga kohakuti jõudes viimasel hetkel, et see ei ole tema tuttav. Süüdistatavale tundus, et mees lõi teda päris kõvasti õlaga keha piirkonda. Süüdistatav väitis, et tundis ohtu, rünnakut. Ta on pikalt tegelenud kickpoksiga ja automaatselt lendas tal löök välja. Süüdistatava sõnul muutus mees väga agressiivseks, ei rahunenud ja ronis temaga kaklema. Süüdistatav püüdis teda sõnadega rahustada. Kui mees kukkus maha astus süüdistatav tema juurest eemale, et konflikti mitte jäkata. Mingi hetk tulid teised inimesed, kes püüdsid samuti meest maha rahustada. Mees sõimas ebatsensuurselt. Lõpus nägi süüdistatav mehe silma all kriimu, millest veidi jooksis verd. Konflikti lõpetamiseks kõndis süüdistatav koos tüdruksõbraga selle mehe juurest minema. Mees sõimas ja kõndis neile järele. Pildistamise hetke süüdistatav ei mäletanud, kuid nägi, mil mees hakkas politseisse helistama, olles ka siis endast väga väljas ja agressiivne.
6.9.Kannatanu mäletas sündmuskohal olevat rattahoidjaid, mäletas, et tegemist oli piiratud vahemaaga. Kannatanu sõnul üritas ta ette astunud isikust mööduda. Kannatanu riivas teda ja astus siis edasi, kuna ei soovinud selle inimesega rääkida ega jääda paigale. Edasi sai kannatanu kõva löögi, mis pead pöörates sattus vasakusse silma. Kannatanu ütlustest ilmneb, et ta sai ette astunud mehelt löögi, tundis saadud löögist silmapiirkonnas valušokki ning tema nägemine muutus häguseks. Edasist mäletab kannatanu üksnes episooditi. Pärast lööki oli kannatanul ohutunne, ta viipas käega, hakkas lööjale lähenema, arvas, et veel võib löök tulla. Kannatanu sõnul ei tahtnud ta kakelda, sest tema paremas käes oli suur telefon. Edasi mäletas kannatanu kukkumist, jõudis toetuda kätele. Siis tõusis, mäletas, et kukkusid maha laudadele ja toolidele. Edasi mäletas kannatanu, et ta tahtis üles tõusta, aga tüdruk lõi teda jalaga. Ta kuulis kedagi ütlemas, et aitab. Kõik peatusid, teised ka liitusid. Kannatanu tõusis, läks lööja juurde selgitust küsima. Kannatanu sõnul hoiti teda mõlemalt poolt, arvates, et ta tahab rünnata, aga kannatanu ei tahtnud. Siis sai kannatanu veel löögi ja kukkus. Telefon lendas käest maha. Kannatanu korjas telefoni üles ja nägi, et lööja seisab natuke eemal. Kannatanu tegi lööjast pildi ja helistas politseisse. Kannatanu märkis, et ta ei kakelnud süüdistatavaga, vaid kaitses ennast aktiivselt.
6.10.Kõrvutades süüdistatava ja kannatanu ütluseid kokkupõrke alguse osas salvestiselt (fail D7_S20250717211242_E20250717211859) nähtuvaga, saab tõdeda, et nii süüdistatav kui kannatanu eksivad kokkupõrke alguse üksikasjades. Nimelt hetkel, mil 02.46 minutil jõuab Daniel Kiudsoo Xiga Aia tn 7 ees kohakuti ja takistab nii kannatanu edasiliikumist, tõstab X edasikõndimise ajal enda käed ette, tema paremas peos on mobiiltelefoni kujuline tume ese. Kannatanu asetab käed Daniel Kiudsoo parema õla piirkonda ja salvestise 02.46-02.47 minutil lükkab süüdistatava enda teelt kõrvale. Seega tuvastab kohus, et kannatanu lükkas kõnnakut aeglustamata endale ette astunud süüdistatava tee pealt eest, mitte ei löönud või riivanud teda juhuslikult. Kohus tõdeb, et isegi siis, kui teine isik astub meelega avalikus linnaruumis teisele ette, blokeerib tema edasiliikumist, on tavaarusaama järgi ebaviisakas etteastuja teelt ära lükata. Kokkuvõtvalt saab salvestise põhjal tõdeda, et paika ei pea süüdistatava ütlused
sellest, et kohakuti jõudes kannatanu teda õlaga keha piirkonda tugevasti lõi. Samuti ei pea paika kannatanu ütlused sellest, et ta möödumisel süüdistatavat riivas. Kuna teele ette astumine ja eemale lükkamine toimusid kiiresti, nelja sekundi kestel, siis kohtu hinnangul see on ka põhjus, miks süüdistatav ja kannatanu juhtunu algusmomenti tegelikust erinevalt mäletavad ja kajastavad.
6.11.Edasi on salvestise (fail D7_S20250717211242_E20250717211859) 02.47 minutil näha, et teelt kõrvale lükatud Daniel Kiudsoo lööb edasi liikuvat Xit parema käega näo piirkonda. Seega haakub salvestiselt nähtuv eespool kajastatud süüdistatava ütlustega selles, et tal lendas löök kannatanu suunas välja ja kannatanu ütlustega selles, et ta sai ette astunud mehelt löögi, tundis saadud löögist silmapiirkonnas valu ja tema nägemine muutus häguseks. 17.07.2025 isiku (kannatanu) läbivaatuse protokoll, millelt näha vigastused kannatanu vasaku silma piirkonnas ja nina kõverus vasakult paremale, võimaldavad koostoimes süüdistatava ja kannatanu ütlustega ja loomulikult salvestiselt nähtuvaga tõdemust, et löök tabas kannatanut vasaku silma piirkonda.
6.12.Seega loeb kohus tõendatuks, et Xi edasikõndi tõkestas tema teele astunud Daniel Kiudsoo. X lükkas edasikõndi jätkates Daniel Kiudsoo enda teelt eemale, misjärel Daniel Kiudsoo lõi koheselt rusikaga Xit näkku. Daniel Kiudsoo tehtud rusikalöök tabas kannatanut vasaku silma piirkonda. Nimetatud Daniel Kiudsoo tegu – rusikaga kannatanule näkku löömine – vastab KarS § 118 lg 1 p 2 koosseisu objektiivsele tunnusele, sest üldiselt teadaolevalt võib löök näkku põhjustada tervisekahjustusi.
6.13.Edasi on salvestise (fail D7_S20250717211242_E20250717211859) 02.47 minutil näha, et löögi saanud X kummardub, tõmbab pea eemale, pöördub, tõstab käe endale näo ette ja on hetkeks tahapoole tasakaalust väljas. Ka Daniel Daniel Kiudsoo astub tasakaalu kaotades paar sammu taha poole. Tasakaalu taastudes paneb X salvestise 02.49-02.50 minutil mobiiletelefoni kujulise eseme paremast käest vasakusse ja jookseb mõne sammu kaugusel oleva Daniel Kiudsoo suunas, teeb omakorda 02.51 minutil parema rusikas käega löögi Daniel Kiudsoo ülakeha piirkonda. Daniel Kiudsoo pareerib löögi, haarab vasaku käega Xil kapuutsist ja tõmbab teda 02.53 minutil selg ees Kalev SPA suunas liikudes endaga kaasa.
6.14.Tegevustik jätkub teisel salvestisel (fail D8_S20250717211447_E20250717211809), mille 45-48 sekundil on näha Daniel Kiudsood, kes tirib selg ees Kalev SPA poole liikudes enda järel kapuutsist hoides Xit. Salvestise 49 sekundil lükkab X omakorda temast kinnihoidvat Daniel Kiudsood. Salvestise 50 sekundil astub Daniel Kiudsoo kõnniteelt sõidutee äärsele parkimisalale, laseb Xist lahti, kes edasiliikudes kaotab 51 sekundil tasakaalu ja kukub käpuli. Daniel Kiudsoo suundub samal ajal kannatanust eemale, kõnniteele tagasi. X tõuseb ja jookseb 53-54 sekundil, parem käsi löögivalmis ülestõstetult, kõnniteele Daniel Kiudsoo suunas. Nende vahele üritab joosta tumeda T-särgiga ja seljakotiga noormees (tuvastatud kui A), kuid Daniel Kiudsoo ja X haaravad üksteisest, kaotavad tasakaalu ning kukuvad mõlemad kõnniteel oleva välikohviku alale.
6.15.Kõrvutades salvestiselt nähtuvat eelnevalt kirjeldatud konflikti algust tunnistajate ütlustega, tuleb tõdeda, et tunnistajatest keegi päris täpselt kokkupõrke algust ei märganud või ei mäleta, tunnistajad kirjeldavad enda ütlustes suuresti süüdistatava ja kannatanu vahelist edasist kaklust. Seejuures tunnistajate kirjeldused kakluse edasisest kulust üldjoontes haakuvad salvestistelt nähtuvaga.
1.1.1.Nii ilmneb tunnistaja A ütlustest, et ta oli 17.07.2025 koos Daniel Kiudsooga Aia tänaval, kuid ei näinud kakluse algust, sest oli rohkem pööratud kaupluse poole. Tunnistaja tõi esile, et ta täpselt ei mäleta kakluse algust, sest see oli ammu aega tagasi. Tunnistaja sõnul, kui tema pöördus olid kaklejad juba maas lamamas. Tunnistaja ütlustest saab järeldada ka seda, et Danik oli see, kes kannatanul silmaaluse katki tegi. Kõrvutades neid tunnistaja
ütluseid eelviidatud salvestisega, millelt näha Daniel Kiudsooga samas seltskonnas olnud tumedat tooni T-särgi ning seljakotiga noormees, kes uurib 02.43 kaupluse seinal oleva silti ja on Daniel Kiudsoo ja viimasele läheneva meesterahva poole seljaga, pöörab end nende poole alles siis kui meesterahvas lükkab teed blokeeriva Daniel Kiudsood endast eemale, saab tõdeda, et tegemist on Aga. Salvestise põhjal on ilmne, et tunnistaja A kokkupõrke algusmomenti näha ei saanud, sest vaatas teises suunas. Lisaks tuleb tunnistaja puhul arvestada seda, et ta oli sel õhtul enda sõnul tarbinud veini, mis võib selgitada seda, miks tunnistaja lisaks juhtunust möödunud ajale ei mäleta detaile. Arvestada tuleb ka seda, et salvestise (fail D8_S20250717211447_E20250717211809) järgi, pärast Xi 51 sekundil käpuli kukkumist, seejärel tõusmist ja 53-54 sekundil rusikas püsti Daniel Kiudsoo suunas tormamist, jooksis just A nende vahele, kuid Daniel Kiudsoo ja X haarasid üksteisest ning kukkusid kõnniteel oleva välikohviku alale. Seetõttu on usutav, et see hetk on tunnistajal paremini meeles ja paika peab see, et ta mäletab kakluse edasist kulgu paremini kui algust. Tunnistaja ütlustest ilmneb, et kaklus lõppes sellega, et Danik koos tüdruksõbraga jooksid ära Prisma poole. Kannatanut püüti kinni pidada, et ta neile ei järgneks.
1.1.2.Tunnistaja C oli oma sõnul napsune ja mäletab 17. juulil juhtunut aja möödumise tõttu häguselt, sedagi tänu kohtueelses menetluses uurija näidatud videole. Tunnistaja rääkis, et sai Aia tänaval juhuslikult kokku Daniel Kiudsooga. Nad tervitasid sõbralikult, kallistasid ja suhtlesid Rimi ees. Siis Danik tõukas tunnistajat ja viimane vaatas kuhu Danik kõnnib, nägi kokkupõrget. Tunnistaja C järgi oli Danikul ja kannatanul laupkokkupõrge, kannatanu kõndis kiirel sammul ning läks ilma rusikateta otse Daniku vastu. Alguses oli tõukamine, sõnade või solvangute vahetamine, siis lõi keegi kedagi ja algas kaklus, mingi hetk kukkusid kaklejad maha. Tunnistaja kinnitas istungil, et ei mäleta enam täpselt, kuidas kõik toimus, mäletab toimunut hetkedena. Küll mäletas tunnistaja seda, et tol õhtul oli Danikul tuju hea, oli positiivne, soovis kõigile head. Tunnistaja mäletas, et üritas kaklust peatada, öeldes Danikule, et rahune maha, aitab, minge lahku. Tunnistaja kuulis ka Danikut kannatanule ütlevat, et see maha rahuneks. Tunnistaja mäletas, et Danik peatus, läks teises suunas minema, samas hoiti kannatanut kinni, et ta peatuks ja rahuneks. Tunnistaja mäletas, et Prisma poole kõndima hakates rääkis kannatanu telefoniga.
1.1.3.Tunnistaja E 13.09.2025 ütlustest ilmneb, et tunnistaja viibis 17.07.2025 seltskonnaga Aia tänaval. Daniel suhtles pingist eemal kõnniteel Dmitriga. Kõnniteele läksid ka A ja B. Tunnistaja E rääkis Dga ja nägi mingi hetk, et Daniel lööb meesterahvast. Konflikti algust tunnistaja ei näinud, kuid Daniel jutustas hiljem, et mingi mees riivas teda õlaga ja seepärast Daniel teda ka lõi. Tunnistaja sõnul läks D toimuva ajal Danielile lähemale. Tunnistaja kutsus B enda juurde ja nad läksid veidi eemale. Nimetatu nähtub ka salvestiselt (fail D7_S20250717211242_E20250717211859), kus on näha Daniel Kiudsooga samas seltskonnas olnud pingil istunud halli pluusiga neiu (tuvastatud kui D) suhtlemas roosa särgiga neiuga (tuvastatud eespool otsuses kui E). Seega võib lugeda tuvastatuks, et süüdistatava poolt nimetatud E-nimeline neiu on tunnistaja E. Salvestise 02.48 minutil pöörab E pilgu Daniel Kiudsoo ja kannatanu suunas. Seda hetkel, mil Daniel Kiudsoo pärast teelt lükkamist lõi kannatanut näkku. Daniel Kiudsoo rusikalöögi ajal startis pingil istunud D joostes Daniel Kiudsoo suunas, järgnes talle ja kannatanule ka hiljem Kalev SPA suunas. Seevastu E ja B liikusid salvestise põhjal algul küll kaklevatele Daniel Kiudsoole ja kannatanule Kalev SPA suunas järele, kuid naasesid salvestise 03.30 minutiks pinkide juurde. Tunnistaja nägi, et Daniel lõi meest rusikatega mitu korda pähe või näkku. Tunnistaja arvates püüdis mees end kaitsta, kuid Daniel viskas mehe maha. Siis haarasid nad teineteisest kinni ja kukkusid restorani väliterassi mööblile. D ja A sekkusid konflikti, kuid kannatanut lõi tunnistaja mäletamist mööda ainult Daniel. Kui mees tõusis, märkas tunnistaja mehel silma all verd. Tunnistaja sõnul helistas mees politseisse, oli väga emotsionaalne. Tunnistaja
iseloomustas ka Daniel Kiudsood kui väga emotsionaalset ja kergesti süttivat noormeest, kes võib lüüa või midagi katki teha, kui talle miski ei meeldi.
1.1.4.Tunnistaja B ütlustest ilmneb, et ta viibis 17.07.2025 seltskonnaga Aia tänaval. Meeleolu oli kõigil hea. Tunnistaja rääkis Daniku ja Dimaga. Tunnistaja sõnul kõndis kannatanu sihikindlalt nende suunas. Tunnistaja arvates toimus enne seda veel üks kohtumine, mil kannatanu tõukas õlaga Danieli. Siis läksid nad lahku ja mõne aja pärast kõndis kannatanu uuesti nende poole, silmis karm pilk. Daniel hüüdis kannatanule bõdlo, mis tunnistaja sõnul tähendab igavene mats. Tõukamist tunnistaja ise ei näinud, sellest rääkis talle A. Tunnistaja rääkis Danieli tehtud löögist, pärast mida algas kaklus. Päris alguses tunnistaja kannatanul vigastust ei näinud, aga pärast seda, kui nad jälle kokku läksid, siis nägi tunnistaja kannatanu silma all lahtist haava. Kuigi tunnistaja B märgib ütlustes kannatanu ja Daniel Kiudsoo kahte kohtumist, on salvestiselt (fail D7_S20250717211242_E20250717211859) siiski näha, et tegemist ajaliselt ühe ja sama juhtumiga, milles kannatanu ja süüdistatav osalesid. Tunnistaja kinnitas, et oli tarbinud sel õhtul veini. Kuna konflikti algul, kohe pärast kannatanu poolset süüdistatava teelt eemale lükkamist ja sellele järgnenud süüdistatava rusikalööki kannatanule näkku, kannatanu ja süüdistatav mõneks hetkeks üksteisest eemaldusid (kannatanu kaotas tasakaalu ja süüdistatav taganes temast eemale), seejärel kannatanu jooksis käsi löögivalmis süüdistatava poole, siis selline mõnesekundiline lahkuminek võibki kohtu arvates seletada tunnistaja, kelle mälupilti võis mõjutada tarbitud alkohol, tajutud erinevaid kohtumisi. Tunnistaja B ütlustest ilmneb, et pärast Danieli tehtud esimest lööki algas kaklus. Tunnistaja mäletas, et teistkordselt algas kaklus kannatanu tõttu, kes sai kurjaks. Kakluse edasisi detaile tunnistaja ei mäletanud, sest toimunust on möödas palju aega. Tunnistaja mäletas, et keegi kukkus maha, võimalik, et Daniel ja kannatanu mõlemad kukkusid maha. Tunnistaja mäletamist mööda sekkus A sellesse olukorda, tahtis kaklejaid lahutada.
1.1.5.Tunnistaja D 28.07.2025 ütlustest ilmneb, et tunnistaja on Daniel Kiudsoo elukaaslane. Tunnistaja kinnitas 17.07.2025 seltskonnaga Aia tänaval viibimist. Tunnistaja sõnul märkas ta kiire ja veidra kõnnakuga meesterahvast vastu kõndimas. Tunnistaja ei pööranud mehe lähenedes tähelepanu, mis toimub. Kokkupõrget Danieliga ta ei näinud. Kui tunnistaja vaatas Danieli ja mehe poole, siis mees juba lõi Danieli lõua piirkonda. Tunnistaja kuulis Danieli ütlemas, et ei soovi kaklust, kuna tal on tingimisi peal. Tunnistaja arvates provotseeris kakluse kannatanu, tahtis kaklust jätkata. Kuna salvestiselt (fail D7_S20250717211242_E20250717211859) on näha, et hallis pluusis neiu (tuvastatud kui D) tõuseb pingilt ja jookseb Daniel Kiudsoo ja kannatanu suunas täpselt sel hetkel, 02.48 minutil, kui Daniel Kiudsoo lööb kannatanut rusikaga näkku, on temaga kokkupuutes ja kannatanu kaotab hetkeks tasakaalu, siis ei lähe tunnistaja D ütlused selles, et kannatanu provotseeris konflikti, lõi Daniel Kiudsood rusikaga näkku, kokku salvestiselt nähtuvaga. Kuna konflikti algus, mil süüdistatav astus ette kannatanule, kannatanu lükkas teele ette astunud süüdistatava eest, millele järgnes süüdistatava poolne rusikalöök kannatanule näkku ja seejärel kannatanu poolne löögivalmis käega jooksmine süüdistatava poole ja löögi tegemine süüdistatava suunas toimus võrdlemisi lühikese ajavahemiku jooksul (02.43-02.51 minutil), siis peab kohus võimalikuks, et ajal, mil tunnistaja märkas juhtunut ja jooksis toimuvale lähemale, jäi tal konflikti algus tähelepanuta, mistõttu ta tegelikkusest erinevalt mäletab, et esimese rusikalöögi tegi kannatanu. Seetõttu jätab kohus tunnistaja D ütlused kannatanu ja Daniel Kiudsoo vahelise konflikti alguse osas tõendikogumist kõrvale. Siiski ilmneb tunnistaja ütlustest kakluse edasise kulu osas, et Daniel lõi kakluse käigus meest rusikaga näkku. Tunnistaja polnud kindel mitu korda. Tunnistaja mäletas, et mees solvas verbaalselt Danieli ja tunnistajat ennast. Ta mäletas ka, et mees helistas politseisse. Tunnistaja lahkus koos Danieliga Aia tänavalt enne politsei saabumist.
7.Kohus loeb tuvastatuks, et Daniel Kiudsoo lõi edasiselt Xit veel vähemalt kolmel korral
rusikaga.
7.1.Salvestise (fail D8_S20250717211447_E20250717211809) järgi, pärast seda, kui Daniel Kiudsoo ja X kukkusid koos välikohviku alale, on näha, et mõlemad tõusevad. Kui X tõuseb, siis tõukab teda 57 sekundil jalaga hallis pluusis neiu (tuvastatud kui D). X kaotab tasakaalu ja kukub uuesti välikohviku alale. Ta tõuseb 59 sekundil ja suundub, parem käsi üles tõstetuna, paar sammu eemale astunud Daniel Kiudsoo suunas. Taas ollakse vastastikku haardes, kuniks 01.01 minutil tumedas T-särgis ja seljakotiga noormees (tuvastatud kui A) Xi Daniel Kiudsoo juurest selja tagant eemale tirib. X läheb uuesti Daniel Kiudsoo juurde, kes teda 01.04 minutil ülakeha piirkonda lööb ja X kukub taas välikohviku alale istuli. X tõuseb, tumeda T-särgi ja seljakotiga noormees (tuvastatud kui A) seisab tal kõrval. X tõstab 01.18 minutil mobiiltelefoni enda näo ette, suunaga Daniel Kiudsoo poole, astub seejärel paar sammu 01.29 minutil Daniel Kiudsoole lähemale, mispeale Daniel Kiudsoo lööb teda näo või ülakeha piirkonda, lööb ja tõukab teda eemale, järgneb talle, lööb ja tõukab veel teda, nii et 01.35 minutil X kukub ja mobiiltelefon pudeneb sõidutee äärsele parkimiskohale. X tõuseb, korjab 01.40 minutil üles telefoni, liigub Daniel Kiudsoo ja läheduses olnud noorte inimeste suunas. 01.38-01.46 minutil ollakse vastastiku, kuid teineteist puutumata tehakse ähvardavaid liigutusi käte ja ülakehaga. Daniel Kiudsoo kõnnib 01.51 koos hallis pluusis neiuga Rimi suunas minema, samasse suunduvad teisedki noored. 01.56-01.58 minutil takistavad tumeda T-särgi ja seljakotiga noormees (tuvastatud kui A) ning veel üks noormees Xit Daniel Kiudsoole järgnemast, hoides teda jope varrukatest.
1.2.Mis puudutab kannatanu ja süüdistatava eespool kajastatud kirjeldust konflikti edasisest kulust, siis on kannatanu eksitanud kohut väitega, et ta end üksnes aktiivselt kaitses. Nimelt on kohtu salvestistelt selgelt näha, et pärast Daniel Kiudsoolt saadud lööki näkku asus kannatanu omalt poolt süüdistatavat ründama ehk saadud löögi eest kätte maksma. Aga ka süüdistatav on enda osa edasises kakluses mõnevõrra pisendanud. Kuigi pärast Xi vasturünnet ja esmakordset käpuli kukkumist Daniel Kiudsoo paaril korral eemaldus kannatanust ning kohalolijad püüdsid just süüdistatava poole jooksvat kannatanut tõkestada, siis on siiski salvestiselt (fail D8_S20250717211447_E20250717211809) näha, et ka Daniel Kiudsoo jagab kannatanule lööke. Seejuures kõnealuse salvestise 01.29 minutil mitmel korral, tõugates ühtlasi kannatanu pikali. Osas, milles kannatanu on enda tegevust kakluses tegelikust erinevalt kajastanud ja süüdistatav enda osalust kakluses pisendanud, kohus neile ütlustele ei tugine.
7.3.Kohus loeb eelnevaga tõendatuks, et Daniel Kiudsoo lõi Xit veel ca kolmel korral näo või ülakeha piirkonda. Samas peab tõdema, et Daniel Kiudsoo initsieeritud konflikti algfaasis X ägestus, jooksis paaril-kolmel korral Daniel Kiudsoo suunas, et teda omalt poolt lüüa. Daniel Kiudsoo lahkumine piki Aia tänavat Kalev SPA-le vastupidises suunas ja kohalviibijate püüd takistada Xit temale järgnemast nähtub ka salvestiselt D7_S20250717211242_E20250717211859 alates 03.58 minutist. Ühtlasi nähtub 04.08 minutil, et Daniel Kiudsoo peatus pärast Rimi poe sissepääsust möödumist, vaatas tagasi ning samal ajal oli Xil mobiiltelefon parema kõrva ääres, mis viitab telefoniga rääkimisele. 04.15 minutil lähenes X telefoniga rääkides Daniel Kiudsoole, mispeale viimane nihkus Rimi poe sissepääsu juurest ja Daniel Kiudsoost mõnevõrra kaugemale ning alates 04.32 minutist lahkus koos neiuga kiirel sammul piki Aia tänavat talle järgneva Xi eest minema. Daniel Kiudsoo poolt algatatud konflikti kestel kannatanu edasine rusikaga löömine vastab taas KarS § 118 lg 1 p 2 koosseisu objektiivsele tunnusele.
7.4.Salvestiselt D7_S20250717211242_E20250717211859 nähtuvat Xi mobiiltelefonikõnet
minutil 04.08 kinnitab 26.07.2025 asitõendi vaatlusprotokoll, millega vaadeldud Häirekeskusesse 17.07.2025 kell 22.16 tehtud kõnet. Helistaja teatab kõnes oma isikukoodi, mis kattub Xi isikukoodiga. Kõnes annab helistaja Häirekeskusele teada, et teda ründas Aia tänaval Rimi läheduses üks noormees, kes talle ette hüppas ja teda ootamatult lõi. Helistaja annab teada, et tal löödi silm katki ja ta on verine. Helistaja märgib, et tegi ründajast foto, annab teada, et ründaja jooksis minema ning ka ülejäänud noorteseltskond lahkus. Seega Häirekeskusele tehtud Xi kõne toetab tema kannatanuna antud ütlusi sellest, et teda tänaval löödi.
8.Seda, et Daniel Kiudsoo rusikalöökidest tekkisid Xile näkku süüdistuses näidatud tervisekahjustused, tõendavad mitmed tõendid.
8.1.Esiteks ilmneb kannatanu Xi ütlustest, et ta sai ette astunud mehelt löögi, tundis saadud löögist silmapiirkonnas valu ning tema nägemine muutus häguseks. Sama nähtub Häirekeskusele tehtud kõnest, et X kurtis, et üks noormees teda ootamatult lõi, sai sellest silmavigastuse ning veritsuse. Teiseks on näha 17.07.2025 isiku läbivaatuse protokollist ja sellele lisatud fototabelist, et Xil tuvastati samal päeval kell 22.30 vasaku silma all veritsev haav, vasaku põse piirkonnas marrastus ning nina kerge kõverus. Kolmandaks tunnistaja F 25.07.2025 ütlused, kes politseiametnikuna reageeris 17.07.2025 saadud väljakutsele Aia tänavale, näitavad, et ta suhtles sündmuskohal teataja Xiga, kel oli vasak silm paistes ja selle all veritsev haav. Tunnistaja kuulis Xilt, et teda löödi, lööja lahkus ning X näitas tunnistajale telefonis roosades lühikestes pükstes lööjast tehtud pilti.
8.2.Neljandaks nähtuvad järgmistest ravidokumentidest Xi vigastused. Tallinna Kiirabi 29.07.2025 vastuskirjaga edastatud kiirabikaardist nähtub, et 17.07.2025 olid meditsiinitöötajad Aia tänaval kell 22.29 ning Xil oli vasaku silma all ca 1 cm haav, näos turse ja verevalum. Ida-Tallinna Keskhaigla 29.07.2025 ja 11.09.2025 vastuskirjadega edastatud ravidokumentidest ilmneb, et Xi viibis kõnealuses raviasutuses ravil 17.07.202523.07.2025. Objektiivselt esines tal vasaku silma all haav ja hematoom, vasema näopoole turse ning paremal põrvel marrastus. Uuringutel leiti ninaluudes olulise nihketa murd. 18.07.2025 pöördus X ravi saamiseks oftalmoloogide poole ning tema vasakul silmamunal esines silma võrkkesta rebend ja lokaalne irdumine. Pärast raviprotseduure oli 13.08.2025 vasakus silmas kerge astigmatism (os -0,75 dioptrit), nägemisteravus oli normis (os 1.0), samas esinesid silma klaaskehas hõljumid. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 15.09.2025 vastuskirjaga edastatud ravidokumentidest ilmneb, et 26.07.2025 fikseeriti ja reponeeriti Xi ninaluud lokaalses anesteesias.
8.3.Seega saab lugeda tuvastatuks, et Daniel Kiudsoo teo – 17.07.2025 tehtud rusikalöökide tulemusena põhjustati Xil järgmised tervisekahjustused: ninaluude nihkumisega murd, vasaku silmamuna põrutus silma võrkkesta rebendi ja osalise irdumisega, haav vasaku silma alalaul ja nahaalused verevalumid vasaku silma laugudel. Mis puudutab Xil esinenud nahamarrastust paremal põlvel, siis eelnevalt kajastatud salvestiste põhjal tekkis see Xil kukkumisest tänavale, mitte süüdistatavalt saadud rusikalöögist.
9.Kohus loeb tõendatuks, et Daniel Kiudsoo rusikalöökidest põhjustatud osa tervisekahjutusi täidab KarS § 118 lg 1 p 2 nõutava tingimuse – tervisehäire kestus on vähemalt neli kuud. Nimelt selgub isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 25E-AOI00268-01, et Xil tuvastatud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, kuid põhjustavad nägemisfunktsiooni languse tõttu pikaajalise tervisehäire kestusega üle nelja kuu. Lisaks kinnitas kannatanu 09.02.2026 kohtuistungil, et tema silmas on endiselt hägusus, ta peab kasutama silmatilkasid. Seega Daniel Kiudsoo rusikalöögist kannatanu vasaku silma piirkonda põhjustatud vasaku silmamuna põrutus silma võrkkesta rebendi ja osalise irdumisega tõi enesega kaasa nägemisfunktsiooni languse, mille kestus ületab nelja kuud. Eelnevaga on tuvastatud, et Daniel Kiudsoo täitis oma tegevusega kõik KarS § 118 lg 1 p 2 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.
10.Salvestistelt nähtuv konfliki algus, täpsemalt Daniel Kiudsoo tegevuse väline teopilt koos tema selgitustega põhjustest, miks ta kannatanule vastu astus, aitab mõista teo ajendit. Nimelt Daniel Kiudsoo pidas kiiresti kapuuts peas lähenevat kannatanut enda kunagiseks töökaaslaseks, ta astus kannatanu suunas, et teda tervitada, blokeerides nii kannatanu tee. Sellele järgnes edasiliikuva kannatanu poolt Daniel Kiudsoo kõrvale lükkamine, mis on tavaarusaama kohaselt avalikus ruumis ebaviisakas käitumine. Sellele omakorda järgnes Daniel Kiudsoo hoogne rusikalöök kannatanule näkku. Kohtu hinnangul annab selline salvestiselt nähtuv Daniel Kiudsoo tegevus alust järelduseks, et Daniel Kiudsoo oli kannatanu ebaviisakast käitumisest häiritud ning see ajendas teda kannatanut lööma. Ühtlasi annab eelnev kinnitust, et Daniel Kiudsoo tegutses esimest lööki kannatanu suunas tehes otsese tahtlusega. Üldteadaolevalt jõuline rusikalöök näkku tekitab tervisekahjustusi. Antud juhul saigi kannatanu näkku vigastusi. Daniel Kiudsoo, kes andis ütlusi, et tegeles 4-st kuni 15-nda eluaastani kickboksiga, ilmselgelt vähemalt möönis, et jõuliselt kannatanule näkku löömine võib tekitada vigastusi. Arvestades löögi jõulisust ja tabamiskohta (silmapiirkonda) oleks Daniel Kiudsoo pidanud ette nägema, et löögi tagajärjel tekkivate vigastuste paranemiskestus võib olla kuudes mõõdetav. Niisamuti näitab salvestistelt nähtuv videopilt, et pärast Daniel Kiudsoo esimest rusikalööki alanud kakluse kestel tehtud süüdistatava edasised löögid kannatanu ülakeha ja näo piirkonda olid tehtud otsese tahtlusega. Seega täitis Daniel Kiudsoo tegevusega ka KarS § 118 lg 1 p 2 kuriteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Järelikult ei pea paika vaidlustes kaitsja väljapakutud versioon sellest, et Daniel Kiudsoo võis tekitada kannatanule raske tervisekahjustuse ettevaatamatusest.
11.Kohtuvaidlustes leidis kaitsja, et pole teada, millal ja kuidas täpselt kannatanu näovigastuse sai. Kohus sellega ei nõustu. Kannatanu ütlustest ilmneb piisavalt selgelt, et ta sai teele astunud noormehelt valusa löögi kohe konflikti alguses ja alles seejärel asus ta ise lööjale lähenema. Iseenesest ka süüdistatav kinnitas, et tal lendas automaatselt löök konflikti alguses kannatanu suunas välja. Löögi tegemine on piisavalt selgelt nähtav salvestise (fail D7_S20250717211242_E20250717211859) 02.47 minutil.
12.Kohtuvaidlustes leidis kaitsja, et salvestise (fail D7_S20250717211242_E20250717211859) põhjal lõppes alates 02.51 minutist kannatanu hädakaitse, kannatanu muutus ise ründajaks ning Daniel Kiudsoo tegutses sellest hetkest hädakaitse seisundis. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et Daniel Kiudsoo oli hädakaitses. Nimetatud salvestiselt on selgelt näha, et Daniel Kiudsoo astus piki tänavat liikuvale kannatanule ette sihilikult. Seda kinnitab Daniel Kiudsoo enda selgitus, et pidas lähenevat kannatanut ekslikult töökaaslaseks, keda tahtis tervitada. Viimasel hetkel ta märkas, et tegemist ei olegi töökaaslasega. Vaadates olukorda kannatanu aspektist, tuleb arvestada, et ajal, mil kannatanu tee Daniel Kiudsoo poolt blokeeriti, oli kaupluse esisel kõnniteel veel mitu noort, nende kõrval sõidutee servas oli massiivne pingpongilaud ja pink, sealgi istusid noored. Kõnniteel seisvate noorte taga kõnnitee servas oli rattahoidik. Seega oli kannatanu olukorras, kus tema edasiliikumist tõkestas teele ette astunud võõras palja ülakehaga noormees, kelle läheduses oli palju teisi noori ning neist möödapõikamine kõnnitee või sõidutee kaudu oli raskendatud. Situatsiooni silmas pidades oli olukord kannatanule häiriv ning tema otsust mööduda teed tõkestavast Daniel Kiudsoost teda enda teelt kõrvale lükates, mis iseenesest on avalikus ruumis küll ebaviisakas käitumine, ei saa pidada KarS § 28 lg 1 mõistes õigusvastaseks ründeks. Arvestades, et eemalelükkamise hetkel kannatanu jätkas liikumist samas suunas nagu algseltki, siis ilmselgelt ei olnud tal sel hetkel mõttes Daniel Kiudsood rünnata või temaga kaklust alustada. Kuna kannatanu ebaviisakast käitumisest häiritud Daniel Kiudsoo tegi edasiliikuvale kannatanule hoogsa rusikalöögi näkku vasaku silma piirkonda, siis oli Daniel Kiudsoo see, kes kannatanut esimesena ründas. Alles pärast Daniel Kiudsoo rusikalööki, järgnes kaklus, millesse siiski mõlemad panustasid. Kuigi kakluse alguses on
kannatanu see, kes mitmel korral mõned sammud eemale astunud Daniel Kiudsoo poole rusikas püsti jookseb, on salvestise (fail D8_S20250717211447_E20250717211809) 01.29 minutil näha, et ka Daniel Kiudsoo ründab omalt poolt kannatanut, jagades talle mitmeid lööke ja tõugates ta pikali. Seega pärast salvestise (fail D7_S20250717211242_E20250717211859) 02.47 minutil nähtuvat esimest Daniel Kiudsoo rusikalööki kannatanule näkku, oli kannatanul õigus end ründe vastu kaitsta. Samas viidatud salvestiselt nähtuv kannatanu edasine aktiivne käitumine – paar sammu eemale astunud Daniel Kiudsoo suunas löögivalmis käega jooksmine, 02.51 minutil ka löögi tegemine, viitab, et tahe võõrale noormehele löögi eest kättemaksta ületas enesekaitse soovi. Järelikult alates 02.51 minutist algas vastastikune kaklus.
13.Daniel Kiudsood teo puhul ei esine ka süüd välistavaid asjaolusid. Nimelt kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktis nr 7.1-3/600 on ekspert andnud arvamuse, et uuritaval Daniel Kiudsool ei esine psüühikahäireid, mida tuleks käsitleda süüdimatusseisundi meditsiinilise kriteeriumina. Samuti ei esinenud uuritaval etteheidetava teo toimepanemise ajal psühhoosi tunnuseid. Uuritaval ei esine ka psüühikahäireid, mis põhjustaksid temal tahtest olenematut agressiivset käitumist. Seega on kohus seisukohal, et süüd välistavaid asjaolusid süüdistatava käitumises ei esine.
14.Kohtu hinnangul on Daniel Kiudsoo tegevus süüdistuses õigesti kvalifitseeritud ning lähtudes KrMS § 306 lg 1 p 1-4 ning § 309 lg 3 mõistab kohus Daniel Kiudsoo süüdi KarS § 118 lg 1 p 2 järgi.
KARISTUSE MÕISTMINE
15.KarS § 118 lg 1 p 2 järgse kuriteo eest näeb sanktsioon näeb ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine on 8 aastat vangistust. Daniel Kiudsoo süü suuruse määratlemisel arvestab kohus esmalt konflikti tekke asjaolusid, edasist kulgu, süüdistatava ja kannatanu tegevust selles. Kohus arvestab, et süüdistatav astus kannatanu teele ette, sest pidas teda ekslikult tuttavaks, keda soovis tervitada. Tegemist ei olnud kavatsusega juhusliku möödujaga tüli norida, vaid inimliku eksitusega. Kohus arvestab, et süüdistatav lõi kannatanut algul ühe korra ja jõuliselt, sest oli häiritud kannatanu ebaviisakast käitumisest, milleks teise inimese teelt kõrvale lükkamine on. Kohus arvestab, et süüdistatav eemaldus pärast esimest rusikalööki kannatanust, kuid omakorda ärritunud kannatanu järgnes talle, üritas süüdistatavat ise mitmel korral lüüa. Kohus arvestab, et kakluse lõpus süüdistatav lõi veel mitu korda kannatanut. Kohus arvestab ka seda, et pärast viimaseid lööke ja kannatanu pikalitõukamist süüdistatav lõpetas kakluse sellega, et lahkus kannatanu juurest ja sündmuskohalt. Kannatanu üritas süüdistatavale järgneda, kuid teised sündmuskohal olnud noored peatasid ta. Eelnevat arvestades ei ole süüdistatava süü suur.
16.Kohus arvestab karistust kergendavate asjaoludena, et süüdistatav kohtuistungil siiralt kahetses juhtunut ja vabandas kannatanu ees. Karistust kergendavaks asjaoluks on, et süüdistatav tunnistas kannatanu esitatud varalise kahju nõuet, on selle hüvitanud. Seejuures kannatanule tehtud ülekanded isegi ületavad varalise kahju osas esitatud nõuet. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus arvestab eripreventiivsest aspektist, et Daniel Kiudsoo on varem toime pannud KarS § 263 lg 1 p 1 järgse kuriteo ning oli praeguse kuriteo toimepanemise ajal katseajal. Üldpreventiivsest aspektist ei näe vajadust kohaldatava karistuse määra korrigeerida.
17.Küll arvestab kohus, et süüdistatav blokeeris kannatanu tee inimliku eksimuse tõttu, millele järgnes kannatanu kohatu käitumine, süüdistatava teelt kõrvale lükkamine. Kohus arvestab ka, et pärast esimest lööki süüdistatav eemaldus, kuid ärritus kannatanu, kes oli
edasises kakluses aktiivne, joostes kolmel korral süüdistatavat lööma. Kohus arvestab ka seda, et süüdistatav tunnistab enesel vaimset eripära, mis esile toodud kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktis nr 7.1-3/600. Ta märkis, et on saanud vahi all viibides ravi, mis mõjub positiivselt ja kavatseb seda ravi jätkata. Need süüteo ja süüdistatava isikuga seotud asjaolud on kohtu hinnangul säärased, mis KarS § 61 lg 1 alusel võimaldavad Daniel Kiudsoole mõistetavat karistust veelgi individualiseerida, kohaldades seda alla seaduses sätestatud alammäära.
18.KarS § 74 lg 5 järgi, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Daniel Kiudsood karistati Harju Maakohtu 15.05.2025 otsusega nr 1-24-7469 vangistusega kaks aastat, millest 1 aasta 11 kuud 28 päeva jäeti KarS § 74 alusel täitmisele pööramata 3 aasta 1 kuu pikkuse katseajaga. Seega on käesoleva kriminaalasja esemeks olev 17.07.2025 uus kuritegu toime pandud katseajal viibides ning kohus suurendab KarS § 65 lg 2 alusel uue kuriteo eest mõistetud karistust Daniel Kiudsoole Harju Maakohtu 15.05.2025 otsusega nr 124-7469 mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 11 kuu 28 päeva vangistuse) võrra.
19.KarS § 74 lg 5 järgi, kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Kaitsja kohtuvaidlustes avaldas, et elektroonilise valvega on kaitsealune päri, mis tähendab, et elektrooniliseks valveks on süüdistatava nõusolek. Elektroonilise valve sobivust Daniel Kiudsoo vabaduses oleva elukoha aadressil on kontrollitud, see vastab valveks nõutavatele tingimustele ning olemas on selleks korteriomaniku (Daniel Kiudsoo isa) nõusolek. Süüdistatavana Daniel Kiudsoo märkis, et ravib end, on vahi all viibides lugenud raamatuid, tegelenud keeleõppega, vanglasiseselt söögijagamisega. Plaanib ka vabaduses raviga jätkata, õppida endale amet, minna tööle, elada pereelu. On mõistnud, et alkoholil tema elus kohta ei ole. Eelnev viitab, et süüdistatav on varasemast väärast käitumisest võtnud õppust ning nüüdseks teinud käitumises korrektiive. Seega on lootust, et Daniel Kiudsoo järgib vabaduses katseajal kehtivate kontrollnõuete tingimustes ühiselureegleid, iseäranis, kui allutada ta riskide maandamiseks KarS § 751 lg 3 alusel kaheks kuuks elektroonilisele valvele ning panna talle katseajaks kohustus mitte tarbida alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks kahtlustatavana kinnipidamise päev 28.07.2025. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
TÕKEND
20.KrMS § 306 lg 1 p 9 tulenevalt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel tõkendi küsimuse. Kohtu alla andmisel ja vahistamise põhjendatuse kontrollimistel jättis kohus Daniel Kiudsoo suhtes tõkendi vahistamine muutmata, kuna esines edasiste kuritegude toimepanemise oht. Varasemates määrustes toodud seisukohad vahistamisaluste esinemises, vahistamise vältimatuses ning proportsionaalsuses on asjakohased ka praegu, kohtuotsuse tegemise etapis. Menetlusökonoomia kaalutlusel kohus varasemaid põhistusi ei korda ning jätab kõigi kohaldatud vahistamised muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud reaalse vangistuse osa ärakandmiseni, olenevalt kumb tähtaeg saabub varem.
TSIVIILHAGI
21.Süüdistusaktiga saadeti kohtule kannatanu Xi 30.08.2025 tsiviilhagi, milles nõuti Daniel Kiudsoolt 1241,77 euro suuruse varalise kahju hüvitamist ja nõutakse 22 000 euro suuruse
mittevaralise kahju hüvitamist.
22.Kannatanu esitatud tõendite järgi tekkinud tekkisid kannatanul seoses 17.07.2025 saadud vigastuste raviga, nendega seotud taksosõitudega ning vigastuse tõttu kasutamata jäänud SPA Reval teenustega kulud 1221,77 eurot. Seega on hagis kulude kokkuarvutamisel eksitud 20 euroga (1241,77-1221,77=20).
23.09.02.2026 kohtuistungil kaitsja ja süüdistatava avaldasid, et varalisele kahjule vastuväiteid ei esitata, kuid mittevaralise kahju nõue on liiga suur, mistõttu palutakse kohtul määrata õiglane hüvitis. Kohtuliku uurimise lõpuks ilmnes uuritud kannatanu pangakonto väljavõttest, e-kirjast, maksekorraldustest, et kannatanule on hüvitatud ajavahemikul 29.10.2025-05.03.2026 kestel varalise kahju katteks kokku 1271,77 eurot. Seoses varalise kahju hüvitamisega kannatanu loobus 08.06.2026 kohtuistungil 30.08.2025 tsiviilhagis esitatud varalise kahju hüvitamise nõudest. Süüdistatav ega kaitsja tsiviilhagist loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kannatanu loobumine hagis esitatud varalise kahju hüvitamise nõudest tuleb vastu võtta ja tsiviilhagi menetlemine selles osas lõpetada KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.
24.Teise isiku isiklikku õigust rikkunud isik vastutab deliktiõiguslikult juhul, kui ta on selles rikkumises süüdi (VÕS § 1043 ja § 1050). Kahju tekitaja teo õigusvastasuse korral eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 järgi, et ta on sellise teo toimepanemises süüdi hooletuse vormis. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab, kui on tehtud kindlaks, et kahju tekitaja vastutab kannatanu isikliku õiguse rikkumise eest, milleks on ka kannatanule kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine (VÕS § 1045 lg 1 p 2).
25.Kohtupraktikas on leidnud, et mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.06.2013 otsuse nr 3-2-1-73-13 p 13).
26.Kannatanu põhjendab hagis mittevaralise kahju nõuet kokkuvõtvalt terviseseisundi halvenemise ja pikaajaline taastumisega, kergesti tekkiva väsimusega silmade tõttu, psühholoogilisest stressist tingitud abi otsimisega, raskustega eaka ema eest hoolitsemisel, abikaasal tekkinud stressiga. 09.02.2026 kohtuistungil tõi kannatanu esile, et silmas on endiselt hägusus, terve suvi oli rikutud, pidi olema haiglas, käima politseis, tundis end väga halvasti. Ei saanud aidata eakat ema.
27.Kohtuotsuses on eespool tuvastatud ning põhistatud, et kannatanu Xi sai süüdistatava rusikalöögist näkku tervisekahjustusi. Muuhulgas halvenes veidi vasaku silma nägemine, mille paranemise või ravi kestus ületab nelja kuud. Uuritud tõendite pinnalt on usutav, et 2025. suvel oli kannatanu vaimne heaolu häiritud, kuna ta pidi 17.07.2025 saadud tervisekahjustuste tõttu külastama silmaarsti, käima ninaoperatsioonil, hambaarstil ning osalema kannatanuna menetlustoimingutel. Kannatanu esitatud haiguslehe kohaselt oli ta haiguslehel 18.07.2025-15.08.2025 ehk 29 päeva. Seega on usutav, et saadud tervisekahjustused põhjustasid 17.07.2025 toimunu ajal kannatanule valu ning hingelist üleelamist, emotsionaalset häiritust ka 2025. suvel haiguslehel olles.
28.Mis puudutab kannatanu väiteid, et ta pidi otsima psühholoogilist abi, et tal on abi vajav eakas ema, kelle abistamine on raskendatud ning abikaasa, kes on juhtunust stressis, siis neid asjaolusid ei ole kannatanu tõendanud.
29.VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise
kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Hüvitise suuruse hindamisel arvestab kohus kohtupraktikat (vt näiteks selle kohta Riigikohtu kohtupraktika kordusanalüüs „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.– 2020. aastal“ https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf Nii on kriminaalasjades viidatud ajavahemikul raske tervisekahjustuse tekitamise kaasustes olnud mittevaralise kahju hüvitise suurus vahemikus 300 kuni 15 000 eurot.
30.Praeguses asjas kohus arvestab, et kannatanu nägemislangus on vähene ning meditsiinidokumentide järgi (epikriis nr E192593) järgi võib nägemine spontaanselt veel paraneda.
31.Kohus arvestab ka VÕS § 134 lg 5 sättega, mille kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju hüvitis peab olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. On keeruline, kui mitte võimatu välja tuua mingit põhimõtet, mis näitaks, millisel juhul on rikkumine raske või kerge. Tegu on üksikjuhtumile antava hinnanguga. Praegusel juhul süüdistatava tegevuse tõttu saabus KarS § 118 lg 1 p 2 koosseisuline tagajärg. Arvestades § 118 lg 1 kataloogi on kõnealune tagajärg loetelus kõige leebem, antud juhul on isegi võimalik, et kannatanu veidi halvenenud nägemisfunktsioon normaliseerub. Haiguslehel viibimise aeg jäi alla ühe kuu. Süüdistatav lõi kannatanut otsese tahtlusega, möönis kaudse tahtluse tasemel võimalikku saabuvat tervisekahjustust ja saabuva tagajärje raskuse osas esines hooletus, mis on kergeim ettevaatamatuse vorm. Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel ka kohtuotsuses eespool kajastatud konflikti alguse põhjuseid ning selle edasist kulgu, sh kannatanu osalust alanud kakluses. Kohus arvestab ka asjaoluga, et süüdistatav siiralt kahetses juhtunut, vabandas kannatanu ees.
32.Eelnevat arvestades peab kohus mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 50 eurot, mitte 22 000 eurot, mida nõuab kannatanu. Kohus rahuldab Xi hagi Daniel Kiudsoo vastu mittevaralise kahju nõudes osaliselt, s.o 50 eurot.
33.Kuna Daniel Kiudsoo kandis varalise kahju hüvitamiseks vabatahtlikult kannatanule kokku 1271,77 eurot, kuid tegelik kannatanu varaline kahju oli 1221,77 eurot, siis on kannatanule kantud kahju hüvitamiseks 50 eurot rohkem. Kohus on seisukohal, et kannatanu kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis 50 eurot jääb Daniel Kiudsoolt välja mõistmata, sest see on Xile juba 05.03.2026 viimase ülekandega hüvitatud.
MENETLUSKULUD
34.KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse.
35.KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel ja arvestades Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 määrusega nr 36 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestatud kuutasu alammäära 946 eurot, on menetluskulu I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2365 eurot.
36.KrMS § 175 lg 1 p 4 kohased määratud kaitsja tasud olid kohtueelses menetluses kokku 1264,80 eurot (133,92+96,72+111,60+922,56) ja kohtumenetluses kokku 1290,34 eurot (44,64+1245,70). Kuna Daniel Kiudsoole osutatud õigusabi oli vajalik, tasude osas on lähtutud riigi õigusabi seaduse § 22 lg 6 ja justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 nõuetest, on määratud kaitsja tasud põhjendatud.
37.Kohtueelses menetluses tehtud isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 25E-AOI00268-01 maksumus oli 155 eurot. Vabariigi Valitsuse 31.08.2023 määruse nr 82 „Ekspertiisiasutuses ja selle lepingupartneri tehtavate ekspertiiside ja uuringute hinnad“ § 17 lg 2 p 1 kohaselt on isiku kohtuarstliku ekspertiisi baashind terviseseisundi või tervisekahjustuse kindlaks tegemiseks 155 eurot. Kuna ekspertiis määrati tõendamisvajadusest lähtudes on praegusel juhul kriminaalmenetluse kuluks KrMS § 175 lg 1 p 3 mõttes ekspertiisi kulu 155 eurot.
38.KrMS § 180 lg 1 kehtestab üldreegli, mille kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 esimene lause võimaldab kohtul menetluskulude määramisel arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus arvestab, et tegemist on Daniel Kiudsoo on noore täiskasvanuga, kel vaimne eripära, millega vaja tegeleda. Kohus arvestab, et isikul on kõigest xxxharidus, kuid ta on avaldanud valmidust omandada amet. Haridustaseme tõus ja erioskuste omandamine kahtlemata tõstab tõenäosust, et edaspidi isik käitub ühiskonnas õiguskuulekalt. Teisalt on õppimise ja ameti omandamise kõrvalt täiskohaga töötamine raskendatud. Seega on alust resotsialiseerumise huvides jätta osa tekkinud menetluskuludest riigi kanda. Täpsemalt on põhjust jätta riigi kanda pool riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasust kohtueelses menetluses, s.o 1264,80:2=632,40 eurot, pool riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasust kohtumenetluses, s.o 1290,34:2=645,17 eurot ja pool I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 1182,50 eurot. Väljamõistetavate menetluskulude (kohtuarstliku ekspertiisi kulu, pool kaitsekuludest ning pool sundrahast) suurus on 2615,07 eurot. Resotsialiseerumist silmas pidades võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda Daniel Kiudsool väljamõistetud menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul ositi, üheteistkümnel kuul igakuiselt 217 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 228,07 eurot.
39.Kohus juhindus otsuse tegemisel KrMS § 306, § 309 lg 3, § 310 lg 1, § 311, § 312 ja §
313.(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik