3-25-2149 K.W kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25. aprilli 2025. a otsuse tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks Kaebaja K.W, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Regina Lider ja Andrei Krassilnikov
Haldusasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2025. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
K.W apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta K.W apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2025. a otsus muutmata.
2.Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
3.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi, kodakondsus ja Eestisse saabumise kuupäev tähemärgiga. Jätta avaldamata Tallinna Ringkonnakohtu otsuse punkt 5 alapunkt 2.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 3. augustil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaebaja on XXX kodanik, kes saabus Eestisse ebaseadusliku piiriületuse käigus YYYst XX.XX.XXXX ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 25. aprilli 2025. a otsusega nr 12401260042-1 kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks (punkt 1) ning lükkas VRKS § 20 lg 2 alusel taotluse tagasi (punkt 2), kohustas kaebajat väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 alusel lahkuma YYY seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (punkt 3) ning kohaldas kaebajale sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi viieks aastaks (punkt 4). PPA põhjendas otsust kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kaebaja väidetava tagakiusamise aluseks tuleb lugeda tema poliitilist meelsust. Tema sõnul oli tagakiusamise ohtu tekitav tegevus olulisel määral seotud kohalike elanike õiguste kaitsmisega võimude ja kuritegelike ühenduste omavoli eest ning ametkondade ja jõustruktuuride korruptiivsete sidemete ja kuritegude paljastamisega. Samuti oli kaebaja takistanud korrumpeerunud ametnike ettevõtete laienemist looduskaitsealadele. Kaebaja sõnul on talle lähedased F ideed. Kaebaja tegevus YYYl taolisele siseveendumusele ei viita; 2) ei ole usutav, et pikaajaliselt röövpüügist tulu teeniv ning looduskaitseameti tööd tõkestav isik omaks tegelikke ja siiraid looduskaitsealaseid vaateid. Seejuures on tähelepanuväärne asjaolu, et röövpüük, mille korraldamises kaebajat praeguseks süüdistatakse ning millega seotust ta ise tunnistab, toimus looduskaitsealal; 3) osalemine korrumpeerunud FSB piiriteenistuse töötajate korraldatud röövpüügis ei anna tunnistust sellest, et kaebajal on fundamentaalne siseveendumus, mis oleks suunatud korrumpeerunud ametkondade ja kuritegelike ühenduste vastu. Seejuures oli ta hiljem seotud nii meripura röövpüügi kui ka muude meresaaduste ebaseadusliku äriga. Lisaks sellele oli kaebaja röövpüügist saadud meripura käitlemisel seotud kuritegelike ühendustega ning ta oli valmis Ši kuritegeliku ühenduse liikme riigist väljasaatmiseks kasutama ära oma tutvusi riiklikes struktuurides; 4) kaebaja selgitused viitavad tihedamatele sidemetele Ši grupeeringuga, kui kaebaja seda rahvusvahelise kaitse menetluses soovib näidata. Samuti ei ole usutav, et kuritegelike ühenduste liikmed või nendega seotud isikud ise sooviksid hoida kontakte ja jagada informatsiooni kuritegevuse vastu võitleva aktivistiga; 5) arvestades kaebaja väidetava tegevuse mastaapsust, oleks tema mainimine seoses aktivistliku tegevusega pigem ootuspärane. Praeguseks avalikes allikates leitav info viitab vaid kaebaja sidemetele Ši grupeeringuga. Nii näiteks viidati suhtlusrakenduses „Telegram“ juba 2019. a-l kaebajale kui kuritegeliku ühenduse juhi Š liitlasele ning teda nimetati „libahundiks pagunites“ [vene keeles „оборотни в погонях“, mis tähendab korrakaitseorganite ametnikke, kes tegelesid varjatult kuritegevusega ja/või olid seotud korruptsiooniga]. Telegrami grupid ei ole ametlikud allikad, nende postituste autorid ei ole teada ning seega nende usaldusväärsust ei saa kontrollida; 6) kaebaja selgitustest ja tema valduses olnud andmekandjatest nähtub, et tal olid sidemed ka teiste NNN rajoonis tegutsenud kuritegelike ühendustega; 7) kaebajat ei käsitleta võimuvastase isikuna ükski avalik allikas ning kaebaja pole esitanud tõendeid, et ta oleks teinud koostööd mõne opositsioonilise või inimõigusorganisatsiooniga. Kaebaja telefonist leitud kirjavahetuse kohaselt võttis ta küll enne YYYlt lahkumist nendega ühendust, kuid koostööst temaga keelduti poliitilise elemendi puudumise tõttu tema kriminaalmenetlustes; 2(8)
3-25-2149 8) pole alust arvata, et YYY võimud omistaksid kaebajale võimuvastaseid hoiakuid ning sellele ei viita kaebajale esitatud süüdistuste iseloom. Praeguseks ei ole kaebajale esitatud kahtlustust või süüdistust mõne võimuvastase tegevuse eest, vaid teda kahtlustatakse kuritegude toimepanemises, mis ei ole oma olemuselt poliitilised süüteod. Seejuures kaebaja ei eita enda pikaajalist seotust röövpüügiga. Kaebaja väited sisuliselt taanduvad sellele, et ta ei olnud röövpüügi korraldaja, mida aga PPA ei saa kontrollida; 9) tähelepanuväärne on kaebaja YYY uurimisorganitele 30. mail 2021 esitatud iseloomustus, mille kohaselt kaebaja „mõistab, toetab ja kuumalt tervitab YYY presidendi ja valitsuse teostatavat sise- ja välispoliitikat“. Eeltoodust nähtub kaebaja soov kuvada end YYY võimudele lojaalse isikuna. Seega on vastuolulised kaebaja väited selle kohta, et tema õiguskaitsealase tegevuse üheks motivaatoriks on YYY opositsioonipoliitiku F ideed. Seda ei toeta ka kaebaja telefonist leitav materjal. Lisaks sellele väitis kaebaja, rääkides Ukraina sõjast, et probleem seisneb selles, et „terve maailm on hohollide [halvustav: ukrainlaste] poolt“, ning teinud muid ukrainlasi halvustavaid kommentaare; 10) kaebajat ei kiusata veendumuste tõttu taga ning teda ei saa tunnustada pagulasena; 11) kaebaja on väljendanud hirmu ka nn „GGG kuritegeliku ühenduse“ ees, millel oli mõjuvõim NNN rajoonis ning mis osales tema tagakiusamises. VRKS § 19 lg 5 p 3 kohaselt saab mitteriiklikke ühendusi käsitleda tagakiusamise allikatena ainult siis, kui riik ei saa või ei taha pakkuda kaitset nende eest. Avalike allikate kohaselt viibivad nn „GGG kuritegeliku ühenduse“ liikmed ja selle juhid Š ja A vahi all. Seega puudub alus arvata, et YYY võimud ei oleks võimelised või ei sooviks pakkuda kaitset nn „GGG kuritegeliku ühenduse“ eest; 12) kaebajal puudub täiendava kaitse saamise vajadus. Kaebaja on XXX kodanik ning YYY ametkonnad on väljastanud kaebajale passi. Sellega on YYY riigivõim näidanud, et kaebaja on nende diplomaatilise kaitse all. Praegu ei toimu YYY territooriumil sellist sõjategevust, mis võimaldaks jaatada riigisisest või rahvusvahelist relvakonflikti, mis omakorda võiks ohtu seada iga YYY territooriumil elava isiku elu. Samuti puudub alus arvata, et kaebajat ohustaks YYYle naasmisel surmanuhtlus; 13) kuna kaebaja suhtes ei ole kinnitust leidnud sellisel määral tagakiusamine või tõsine oht, et ta vajaks rahvusvahelist kaitset, siis ei ole alust arvata, et tema suhtes võiks kodakondsusjärgses riigis esineda ebainimlikku või julma kohtlemist. Kaebaja väljasaatmine YYYle ei ole vastuolus VSS §-ga 171; 14) sissesõidukeelu kohaldamise hindamisel on oluliseks asjaoluks, et kaebaja sisenes Eestisse teadlikult ebaseaduslikult. Teatud tingimustel võib rahvusvahelise kaitse taotleja puhul olla ebaseaduslik piiriületus aktsepteeritud, kuid praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine, kuivõrd kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus on osutunud põhjendamatuks. Vältimaks võimalikku järgnevat Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamist, peab PPA vajalikuks kohaldada kaebajale sissesõidukeeldu. Kaebaja ei esitanud 7. aprillil 2025 toimunud vestlusel ühtegi sisulist vastuväidet talle tehtava lahkumisettekirjutuse kohta.
3.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse PPA 25. aprilli 2025. a otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) PPA ei teinud kaebaja väidete ja esitatud tõendite põhjalikku kontrolli; 2) kaebajal on kartus riigivõimu ja kuritegeliku ühenduse ees; 3) kaebaja takistas oma tegevusega korrumpeerunud ametnike ettevõtete laienemist looduskaitsealadele. Samuti pooldab kaebaja F ideid; 4) kaebaja roll looduskaitsealase tegevuse puhul seisneb tema sõnul vabatahtlike ja muude isikute koordineerimises. Tõendeid tema tegevusest ei ole, kuna ta soovis jääda anonüümseks nii tegevuses kui ka artiklite avaldamisel; 5) kaebaja kaitsja esindas kohtunik S venda kriminaalasjas, kohtunik oli kaebaja kaitsjale mitteformaalses vestluses öelnud, et FSB ametnik K oli palunud teda võtta taotleja vahi alla, 3(8)
3-25-2149 kuid pärast vahistamise pikendamisel enam seda ei teinud ja kohtunik S vabastas taotleja ning tagastas kriminaalasja ja hiljem oli sunnitud ise ametist lahkuma; 6) kaebaja esitas piisavalt tõendeid ja selgitusi, et põgenes koduriigist kriminaalmenetluse eest. Kriminaalmenetlus on seotud Genfi konventsioonis sätestatud tagakiusamise alustega; 7) kaebajale tuleb anda täiendav kaitse; 8) PPA pole õiguspäraselt teinud lahkumisettekirjutust. Kaebaja ei kujuta endast ohtu.
4.PPA taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) hinnates kaebaja varasemat tegevust tervikuna, sh tema seotust kuritegelike struktuuridega ning ebaseaduslikku tegevust looduskaitsealadel, puudub alus järeldada, et kaebaja formaalsed pöördumised ametivõimude poole oleksid ajendatud siiratest veendumustest. Selline käitumine viitab mitte väärtuspõhimõtetele, vaid oportunismile ja valikulisusele, kus korrumpeerunud ametnike peale kaebuste esitamine on pigem taktikaline vahend, mitte aga sisemistest veendumustest lähtuv õigusriigi või keskkonnakaitse printsiipide järgimine; 2) kaebaja osales teadlikult organiseeritud kuritegevuse raames röövpüügil; 3) ei ole usutav, et tagaotsitav isik võtaks ise initsiatiivi suhelda karistust kandva kuritegeliku ühenduse liidriga, kui nende vahel ei ole eelnevalt välja kujunenud usalduslikku suhet. Selline käitumine ei viita mitte ainult juhuslikele kokkupuudetele, vaid pigem teadlikule ja kinnistunud seotusele sama kriminaalse keskkonnaga; 4) kui kaebaja roll oli niivõrd oluline, et see pidi viima ta YYY võimude huviorbiiti, ei saa samal ajal väita, et ta lihtsalt tegutses erinevate kolmandate isikute kaudu; 5) isik, kes on oma päritoluriigist põgenenud kriminaalmenetluse eest süüdistatuna tegudes, mis on karistatavad ka Eestis, peab omama äärmiselt veenvaid tõendeid selle kohta, et tema suhtes algatatud kriminaalmenetlus on seotud Genfi konventsioonis sätestatud tagakiusamise alustega. Kaebaja ei ole selliseid tõendeid esitanud.
5.Tallinna Halduskohus jättis 3. novembri 2025. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja on korduvalt tunnistanud oma osalust meripura röövpüügis aastatel 2014–2018. Kaebaja eesmärk Eestis rahvusvahelise kaitse taotlemisel on soov pääseda tema suhtes toimuvast kriminaalmenetlusest YYYl. See ei ole aga rahvusvahelise kaitse andmise mõte; 2) tekst eemaldatud 3) kaebajale pole esitatud kahtlustust või süüdistust mõne võimuvastase tegevuse eest. Teda kahtlustatakse selliste kuritegude toimepanemises, mis ei ole oma olemuselt poliitilised. Kaebaja ei eita enda pikaajalist seotust röövpüügiga. Kaebaja väited sisuliselt taanduvad sellele, et ta ei olnud röövpüügi korraldaja, ning et väidetav kahju jääb all 100 000 xxx (kaebaja väitel 78 000 xxx), mistõttu peaks olema tegemist haldusõigusrikkumisega. Nimetatud asjaolude tuvastamine tähendaks Eestis kriminaalmenetluse läbiviimist. Väidetav ca 1/5 hinnavahe on sedavõrd tinglik, et ka juhul, kui kaebaja väide hinna osas on õige, ei saa selle tõttu väita, et kaebaja on alusetult kriminaalkorras süüdi mõistetud. Isegi kui kaebajal on õigus selles, et tema suhtes tehtud YYY teise astme kohtu otsuses on puudusi, ei anna see automaatselt alust rahvusvahelise kaitse andmiseks. Nimetatud kuriteo eest süüdimõistmisel ei saaks kaebajale YYYl osaks surmanuhtlus. Tingimused YYY vanglates on ilmselt kehvemad võrreldes tingimustega Euroopa Liidu vanglates, ent kuivõrd kaebaja ei ole näidanud ära tegelikku ohtu piinamisele või süstemaatilisele inimväärikust alandavale käitumisele, ei ole võimalik süüdimõistmine YYYl antud juhul alus rahvusvahelise kaitse saamiseks; 4) kaebaja selgitused viitavad tihedamatele sidemetele Ši grupeeringuga, kui kaebaja seda rahvusvahelise kaitse menetluses soovib näidata. Samuti ei ole usutav, et kuritegelike ühenduste liikmed või nendega seotud isikud ise sooviksid hoida kontakte ja jagada 4(8)
3-25-2149 informatsiooni kuritegevuse vastu võitleva aktivistiga. Seega kuulus kaebaja kuritegelikku ühendusse; 5) osalemine korrumpeerunud FSB piiriteenistuse töötajate korraldatud röövpüügis ei lähe kokku kaebaja väitega, et ta soovis tegelikult korruptsiooni vastu võidelda. Kaebaja oli hiljem seotud meripura röövpüügi ja ka muude meresaaduste ebaseadusliku äriga. Lisaks sellele oli kaebaja röövpüügist saadud meripura käitlemisel seotud kuritegelike ühendustega ning ta oli valmis Ši kuritegeliku ühenduse liikme riigist väljasaatmiseks kasutama ära oma tutvusi riigiasutustes. Väide kaebaja looduskaitselistest väärtustest on selles kontekstis asjakohatu; 6) arvestades kaebaja väidetava riigivastase tegevuse laiaulatuslikkust, oleks ootuspärane, et selle kohta oleks leida infot ka avalikest allikatest. Leitav info viitab vaid kaebaja sidemetele Ši grupeeringuga. Kaebajat ei kohtle võimuvastase isikuna ükski avalik allikas ning kaebaja pole esitanud tõendeid, et ta oleks teinud koostööd mõne opositsioonilise või inimõigusorganisatsiooniga. Kaebaja telefonist leitud kirjavahetuse kohaselt võttis ta küll enne YYYlt lahkumist nendega ühendust, kuid koostööst temaga keelduti poliitilise elemendi puudumise tõttu tema kriminaalmenetlustes. Kaebaja enda sõnul vormistas ta kaebusi erinevate isikute nimelt, et keegi ei saaks aru, kust need tulevad. Väited meeleavalduste organiseerimisest ja erinevate pöördumiste taga olemisest on paljasõnalised; 7) kaebaja kohta YYY uurimisorganitele 30. mail 2021 esitatud iseloomustuse kohaselt kaebaja „mõistab, toetab ja kuumalt tervitab YYY presidendi ja valitsuse teostavat sise- ja välispoliitikat“. Seega ei ole usutavad kaebaja väited selle kohta, et tema õiguskaitsealase tegevuse üheks motivaatoriks on YYY opositsioonipoliitiku F ideed. Seda ei toeta ka ükski tõend, sh kaebaja telefonist leitud materjal. Lisaks sellele väitis kaebaja, rääkides Ukraina sõjast, et probleem seisneb selles, et „terve maailm on hohollide [halvustav: ukrainlaste] poolt“, ning on teinud muid ukrainlasi halvustavaid kommentaare; 8) kaebaja väljendas hirmu ka nn GGG kuritegeliku ühenduse ees, mis omas mõjuvõimu NNN rajoonis ning osales väidetavalt tema tagakiusamises. PPA viitas sellele, et avalike allikate kohaselt viibivad nn GGG kuritegeliku ühenduse liikmed ja selle juhid Š ja A vahi all ja kaebaja ei ole sellele asjaolule vastuväiteid esitanud. Seega puudub alus arvata, et YYY võimud ei oleks võimelised või ei sooviks pakkuda kaitset nn GGG kuritegeliku ühenduse eest; 9) kaebajaga peeti vestlused 13. märtsil 2024, 7. juunil 2024, 22. oktoobril 2024, 11. juunil 2024, 14. juunil 2024 ja 19. juunil 2024. Ta esitas 21. veebruaril 2025 kirjaliku seletuse. Seega on kaebaja saanud haldusmenetluses korduvalt ja igakülgselt oma selgitusi anda ja arvamust avaldada ning vajalikele tõenditele tähelepanu juhtida; 10) kaebaja ei kvalifitseeru täiendava kaitse saajana. Kaebaja on XXX kodanik ning YYY ametkonnad on väljastanud kaebajale passi, millega on YYY riigivõim näidanud, et kaebaja on nende diplomaatilise kaitse all. Praegu ei toimu YYY territooriumil sellist sõjategevust, mis võimaldaks jaatada riigisisest või rahvusvahelist relvakonflikti, mis omakorda võiks ohtu seada iga YYY territooriumil elava isiku elu. Samuti puudub alus arvata, et kaebajat ohustaks YYYle naasmisel surmanuhtlus; 11) lahkumisettekirjutus oli õiguspärane.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja hindas kaebaja esitatud tõendeid valesti. Kriminaalmenetlus algatati selleks, et kaebajat taga kiusata. Rahvusvahelist kaitset ei taotletud selleks, et pääseda YYYl kriminaalmenetlusest; 5(8)
3-25-2149 2) sellest, et avalikud allikad ei kinnita võimude vastast tegevust, ei järeldu, et teda taga ei kiusata. Tõendeid kaebaja tegevusest pole, sest ta soovis jääda anonüümseks. Ta tegutses kõneisikute, aktivistide, teadlaste ja muude isikute kaudu; 3) kaebaja lähtus F ideedest; 4) vajadusel tulnuks kaebajale samadel kaalutlustel pakkuda täiendavat kaitset; 5) lahkumisettekirjutuse tegemisel ei hinnatud kaebajaga seotud asjaolusid õigesti. Tagakiusamise tõttu ei saa kaebajat YYYle saata. Ta ei kujuta ohtu Eesti riigile.
7.Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja väited on üldsõnalised. Ta pole esitanud tõendeid ega uusi argumente, mis annaksid aluse kahelda PPA ja halduskohtu seisukohtade õigsuses; 2) kaebaja esitatud väidetele on varasemas menetluses korduvalt vastatud; 3) arusaamatud on kaebaja seisukohad, et looduskaitsealadel röövpüügiga tegelemine ja sellega tulu teenimine ning teiselt poolt tema väide looduskaitse kohta pole teineteist välistavad; 4) vaidlustatud otsuses analüüsiti kaebaja selgitusi ning esitatud tõendeid, samuti toodi välja konkreetsed näited kaebaja selgituste muutlikkusest; 5) kui kaebaja oleks tegelenud looduskaitsega, siis peaksid tal olema selle kohta mingid tõendid (nt asutuste vastused jms). Ka anonüümselt tegutsedes jäävad teatud tõendid alles; 6) täiendava kaitse saamise aluseid ei esine; 7) lahkumisettekirjutus on õiguspärane.
RINGKONNAKO0HTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja eesmärgiks on saada rahvusvaheline kaitse või vajadusel täiendav kaitse.
9.VRKS § 4 lg-st 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a direktiivi 2011/95/ EL (direktiiv 2011/95) art 2 punktist d tulenevalt eeldab pagulasena tunnustamine, et välismaalasel on põhjendatud alus karta päritoluriigis tagakiusamist vähemalt ühel VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivi 2011/95 art-s 10 loetletud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus, kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning tagakiusamise ja eeltoodud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1).
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda kõiki neid üle (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist.
11.PPA hindas kaebaja taotlust individuaalselt kõigist kaebaja esitatud väidetest lähtuvalt. Kaebaja puhul pole tuvastatud eristuvaid tunnuseid (rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus, kuulumine sotsiaalsesse gruppi), mille tõttu esineks tõenäosus ametivõimude poolseks tagakiusamiseks. Taotleja puhul ei saa pidada tõenäoliseks, et tema võimalike poliitiliste vaadete tõttu ähvardaks teda ametivõimude poolne tagakiusamine.
12.Kaebaja suhtes algatati kriminaalmenetlus 2014–2018 meripura ebaseadusliku püügi eest ning ta mõisteti 2019 röövpüügi eest süüdi. Kaebaja suhtes algatati kriminaalmenetlus 1. oktoobril 2023, kuna ta osales teise isiku suhtes grupiviisilises väljapressimises majandusliku kasu saamise eesmärgil eriti suures ulatuses. Samuti toimus kaebaja suhtes kriminaalmenetlus, mis oli seotud teisele isikule raske tervisekahju tekitamisega. 6(8)
3-25-2149
13.Halduskohus on õigesti välja toonud, et tegemist pole poliitiliste kuritegudega. Kaebaja on röövpüügi küll omaks võtnud, kuid ta leidis, et kahju jäi alla 100 000 rubla ja tegemist oleks pidanud olema haldusõigusrikkumisega. Praeguses asjas puuduvad loogilised seosed ja põhjendatud kahtlused selle kohta, et kaebaja suhtes kriminaalmenetluse alustamine oleks toimunud kaebaja poliitiliste vaadete tõttu. Asjas kogutud materjalid viitavad sellele, et küsimus on taandatav üksnes õiguse kohaldamisele, millel puudub varjatud tagamõte kaebaja tagakiusamiseks. Rahvusvahelise kaitse andmise aluseks ei ole väidetav ebakvaliteetne õiguskaitseorganite töö.
14.PPA on põhjalikult vaidlustatud otsuses hinnanud päritoluriiki kirjeldava teabe alusel kaebaja esitatud väiteid, sh sidunud need kaebaja esitatud tõenditega. Kuigi kaebaja väidab apellatsioonkaebuses üldsõnaliselt, et tema väited ja esitatud tõendid on jäänud hindamata, ei selgita ta täpsemalt, milliseid konkreetseid väiteid ja tõendeid pole hinnatud.
15.Kaebaja jääb apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukoha juurde, et väidetav poliitiline tagakiusamine on tingitud looduskaitsest ning ta takistas oma tegevusega korrumpeerunud ametnike ettevõtete laienemist looduskaitsealadele. Kaebaja lisab, et tema roll looduskaitses seisnes vabatahtlike ja teiste isikute koordineerimises ning ta soovis jääda anonüümseks. Kaebaja seda väidet ei saa pidada usaldusväärseks. Kaebaja pole esitanud oma väite kinnitamiseks kaudseid ega otseseid tõendeid. Kui ta väidetavalt anonüümselt koordineeris looduskaitsealast tegevust, siis eelduslikult mingid tõendid pidid selle kohta alles jääma (nt asutuste vastused, isikute kontaktid, sõnumivahetused jms). PPA toob õigesti esile, et kuigi anonüümsuse tagamine eeldab teataval määral varjatult tegutsemist, pole usutav, et anonüümsest tegevustest ei jää maha ühtegi tõendit. Kaebaja pole apellatsioonkaebuses üritanud oma väidet usutavamaks teha, nt kirjeldades, kellega millised seosed tal olid ja milliseid eesmärke sooviti saavutada. Eelduslikult pidi kaebajale olema arusaadav vajadus oma väidet eluliselt usutavalt põhistada, sest sellekohase väite esitas tema.
16.Halduskohus on õigesti välja toonud, et kaebaja puhul ei esine aluseid täiendava kaitse andmiseks. Nendel samadel kaalutlustel, mille tõttu kaebaja ei kvalifitseerunud pagulaseks, ei saanud talle anda täiendavat kaitset.
17.Kaebaja suhtes pole võimalik järeldada tagakiusamise ohtu. Rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise tulemusel ei ole välismaalasel õigust Eestis viibida. Selle otsuse jõustamise meede on lahkumisettekirjutus.
18.Kui isikule ei määrata lahkumiskohustuse täitmiseks vabatahtlikku tähtaega, siis on talle kohustuslik määrata sissesõidukeeld viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates (VSS § 74 lg 2). Kui viis aastat on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib VSS § 74 lg 3 alusel kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. VSS § 74 lg 4 alusel võib humaansetel kaalutlustel jätta sissesõidukeelu kohaldamata (RKHK 3-24-3192, p 19). PPA pole teinud kaalumisvigu kaebajale sundtäidetava lahkumisettekirjutuse tegemisel. Ühtlasi ei esine asjaolusid, mille tõttu oleks pidanud kohaldama lühemat kui viieaastast sissesõidukeeldu, ega asjaolusid, mis õigustaks sissesõidukeelu kohaldamata jätmist.
19.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 7(8)
3-25-2149
20.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6).
21.Kuna rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne (VRKS § 13 lg 1), tuleb kaebaja identifitseerimise vältimiseks otsuse avaldamisel asendada tema nimi, kodakondsus ja Eestisse saabumise kuupäev tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Samuti tuleb jätta avaldamata käesoleva otsuse punkt 5 alapunkt 2.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.