Harju Maakohtu 21.07.2025 määrus (pankrotimenetluse raugemisega lõpetamine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja/võlgnik X (isikukood XXX), viibimiskoht XXX) Usaldusisik Y Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i taotlus teha Tallinna Vanglale päring X-i poolt Tallinna Ehituskoolis ja Rakvere Ametikoolis keevitaja eriala lõpetamise kinnitamiseks rahuldamata.
2.Rahuldada X-i taotlus asendada praeguse määruse avalikustamisel tema nimi ja isikukood initsiaalide või tähemärgiga. Asendada avaldatavas kohtumääruses X-i nimi ja isikukood initsiaalide või tähemärgiga.
3.Jätta Harju Maakohtu 21.07.2025 määrus muutmata.
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud X-i kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 22.07.2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ning taotluse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.Tartu Maakohus edastas avalduse lahendamiseks Harju Maakohtule.
06.08.2024
määrusega
kohtualluvuse
järgi
2.1.Avalduse kohaselt on võlgnik vanglas. Võlgnikul on pooleli täitemenetlusi, milles nõutakse sisse erinevaid rahatrahve, võlgu ja kohtumenetluse kulusid. Kriminaalkorras karistatud isikut ei võeta kergesti tööle.
3.Harju Maakohus võttis avalduse menetlusse ning määras võlgniku usaldusisikuks Y.
4.Usaldusisik esitas 19.09.2024 maakohtule võlgniku vara- ja võlgade nimekirja.
4.1.Usaldusisiku aruande kohaselt viibib võlgnik kuni 24.04.2028 kinnipidamisasutuses. Aruande kohaselt ei ole võlgnikul kinnisvara, sõidukeid, digitaalset vara või muid finantsinstrumente (nt krüptovara, aktsiad, võlakirjad, investeerimisfondid jm), äriühinguid ega nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnikul on pensionikonto, millel on 252 eurot (tulumaks läheb täiendavalt mahaarvamisele). Võlgnik on võtnud teisest pensionisambast välja umbes 2000 eurot, kuid ei ole andmeid, kuhu ta on raha kasutanud. Võlgnikul ei ole täiendava kogumispensioni lepingut. Võlgnikul on üks pangakonto, mis on arestitud ning mille jääk on 0,03 eurot. Kolme viimase aasta jooksul ei ole nimetatud kontol kandeid toimunud. Võlgnik on XXX, kus ta töötab raamatukogus.
4.2.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul 22 994,19 euro ulatuses kohustusi, mis on järgmised: - võlg suurusega 15 028,50 eurot Eesti Vabariigi ees (Riigi Tugiteenuste Keskuse ning Maksu-ja Tolliameti kaudu) (kriminaalasjade lahenditest tulenevad menetluskulud);
2-24-11094 - tasumata täitemenetluse kulud 1770,05 eurot (usaldusisiku hinnangul on nõue suurusega 319,69 eurot tõenäoliselt tervikuna aegunud ning nõue suurusega 623,84 eurot osaliselt aegunud); - X-i Maakohtu 17.10.2013 maksekäsust tsiviilasjas nr 2-13-24413 tulenev võlg suurusega 1408,48 eurot (usaldusisiku hinnangul on nõue aegunud); - Harju Maakohtu 10.08.2020 tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-20-6299 tulenev võlg suurusega 2683,37 eurot; - Harju Maakohtu 11.02.2011 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-10-25467 tulenev võlg suurusega 503,79 eurot (usaldusisiku hinnangul on nõue aegunud); - Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue 200 eurot; - rahatrahvid kokku 1400 eurot (usaldusisiku hinnangul on trahv suurusega 600 eurot aegunud).
4.3.Usaldusisiku aruande kohaselt on suurem osa võlgniku kohustustest menetluskulud, mille vähendamist on võimalik taotleda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 kohaselt, kuid see sõltub võlgniku käitumisest vangistuses. Võlgnik on tekitanud õigusrikkumistega 2883,37 euro ulatuses kahju, millest teda ei saa vabastada. Üheks oluliseks kriteeriumiks võlgadest vabastamisel on see, et võlgnikul on võimalik tööd teha ja tasu teenida. Usalduslikule on võlgnik avaldanud, et ta teeb tööd ja on töö tegemisest huvitatud. Maksu- ja Tolliametilt (EMTA) saadud andmete kohaselt oli võlgniku AS-ist Eesti Vanglatööstus saadud tasu 2024. aastal järgmine: jaanuaris oli brutotasu 105,45 eurot, märtsis 56,49 eurot, aprillis 40 eurot, mais 42,68 eurot, juunis 53,71 eurot, juulis 55,81 eurot ning augustis 54,26 eurot.
5.Maakohus määras 22.11.2024 määrusega tähtaja kohtu deposiiti 1500 euro tasumiseks maksejõuetusavalduse menetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks. Maakohtu määratud deposiiti ei ole tasutud.
6.Maakohus selgitas võlgnikule 07.10.2024 edastatud kirjas maksejõuetusavalduse ning kohustustest vabastamise menetlust ning võlgniku võimalusi tasumata võlgadest vabaneda. Maakohus küsis võlgnikult selgitusi pensionisambast väljavõetud rahasumma ning võlgniku töötamise võimaluste kohta.
7.Võlgnik selgitas oma vastuses, et tal ei ole pensionisammast kunagi olnud, mistõttu ta ei osanud anda selgitusi 2000 euro pensionisambast väljavõtmise kohta. Vanglas töötamise kohta selgitas võlgnik, et töötab vangla raamatukogus ning tema töötasu jääb vahemikku 5055 eurot. Võlgnik alustas vanglas olles õpinguid Rakvere ametikoolis keevitaja erialal (4. tase), õppe kestus on üks aasta. Enne seda lõpetas võlgnik Tallinna Vanglas olles Tallinna Ehituskooli keevitaja eriala (tase 3). Võlgniku hinnangul saaks ta pärast keevitaja eriala õpingute lõpetamist asuda vanglas tasuvamale töökohale. Pärast vanglast vabanemist on võlgnikul olemas ametlik töökoht Balti Laevaremonditehases. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus lõpetas 21.07.2025 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata ning vabastas usaldusisiku tema ülesannetest. Maakohus
2-24-11094 määras usaldusisiku tasuks 322,08 eurot (koos käibemaksuga) ning mõistis selle võlgnikult välja. Maakohus rahuldas võlgniku menetlusabi taotluse ning vabastas ta usaldusisiku tasu maksmisest, määrates, et usaldusisiku tasu hüvitatakse riigi vahenditest. Maakohus tühistas 28.08.2024 määrusega kohaldatud avalduse tagamise abinõud, millega peatati võlgniku vara suhtes toimuv täitemenetlus ning keelati võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta vara käsutamine. Maakohus jättis võlgniku taotluse jätta Ametlikes Teadaannetes esitatavas pankrotimenetluse lõpetamise teates tema andmed avaldamata, rahuldamata. Maakohus rahuldas võlgniku taotluse asendada määruse avalikustamisel võlgniku nimi ja isikukood initsiaalidega. Maakohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse avaldada praeguses menetluses üksnes määruse resolutsioon. Samuti jättis maakohus rahuldamata võlgniku taotluse võlausaldajate andmete ja võlgade initsiaalidega asendamiseks.
8.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus usaldusisiku aruandele tuginedes, et võlgnik on pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 mõttes püsivalt maksejõuetu ning ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnikul puudub vara ning tema sissetulek on väga väike. Usaldusisik ei tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Võlgnikul ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vara ning ka kohtu deposiiti ei ole menetluskulude katteks tasutud. Neil põhjustel esineb maakohtu hinnangul alus pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 18 lg 2 p 5 ja PankrS § 29 lg 1 ja 2).
8.2.Maakohus selgitas, et FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Sellisel juhul võib kohus jätta pankroti välja kuulutamata juhul, kui esinevad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Seega tuleb kohtul lisaks PankrS § 29 lg 1 eelduste olemasolule kontrollida ka seda, kas esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks.
8.3.Maakohus leidis, et praegusel juhul puudub alus ka kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel tuleb arvestada PankrS § 2 teises lauses sätestatud eesmärki anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Selle eesmärgi saavutamise üle otsustamisel on põhjendatud mh hinnata ka võlgniku kohustuste struktuuri. Usaldusisiku aruandest nähtub, et mitmed võlgniku vastu esitatud nõuded on tõenäoliselt aegunud, selliseid nõudeid on esialgse hinnangu kohaselt 3031,96 euro ulatuses. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole vabastada võlgnikku kohustustest, mille aluseks olevad nõuded on aegunud. Selliste nõuete puhul on otstarbekam pöörduda avaldusega kohtutäituri poole ning taotleda täitemenetluse lõpetamist. Aegunud nõuete osas, mis praegusel juhul moodustavad 13,20% kõigist võlgniku vastu esitatud nõuetest, ei täidaks kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki.
8.4.Võlgniku ülejäänud kohustuste summa on 19 962,23 eurot. Suuremast osast neist kohustustest võlgnik eelduslikult võlgadest vabastamise menetluses ei vabaneks. FIMS § 50 lg 2 kohaselt ei ole võlgnikku võimalik vabastada õigusvastaselt tekitatud kahju nõudest suurusega 200 eurot. Arvestatav osa ülejäänud nõuetest on kriminaalmenetluse menetluskulude hüvitamise kohustused Eesti Vabariigi ees kokku 15 028,50 eurot. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõuete aegumist karistuse kandmise ajal. Viidatud seisukoht kohaldub ka praeguses asjas.
2-24-11094 Võlgnikul on 76% ulatuses selliseid nõudeid, millest teda ei saaks vabastada. Koos aegunud nõuetega on võlgnikul selliseid nõudeid 89,2%.
8.5.Võlgnikul on kohustusi, millest tal oleks võimalik vabaneda 4333,73 euro ulatuses, kuid neist vabanemine on maakohtu hinnangul äärmiselt ebatõenäoline. FiMS § 47 lg 1 ja § 49 lg 1 kohaselt tuleb võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel teha tööd või selle puudumisel otsida võimalusi töö tegemiseks ning sissetuleku teenimiseks, et oma kohustusi täita. Vanglas viibimise on võlgniku võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks piiratud, kuid mitte olematud. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle otsustamisel tuleb hinnata võlgniku reaalseid võimalusi sissetulekut teenida.
8.6.Maakohus leidis, et võlgniku vanglas makstav töötasu ei ole võlgade tasumiseks piisav. K-raha väljavõttest nähtub, et osa võlgniku töötasust läheb vabanemisfondi ning osa nõuete fondi – vastavalt 20% ja 50%. Pärast neid eraldisi, jääb võlgnikule oma kohustuste täitmiseks väga väike summa (nt 10.09.2024 laekunud töötasust 60,68 eurost eraldati nõuete fondi 30,34 eurot ning vabanemisfondi 12,14, võlgnikule jäi seega alles 18,20 eurot). Võlgniku väited võimaluse kohta töötada keevitajana on hüpoteetilised.
8.7.Võlgniku selgituse osas, et pärast vanglast vabanemist on tal olemas märgatavalt suurema sissetulekuga töökoht, viitas maakohus kohtute infosüsteemist nähtuvale teabele võlgniku ärakandmata karistuste tähtaegade kohta (kriminaalasjad nr X-XX-XXXX, X-XX-XXXX ning X-XX-XXXX). Viidatud teabe kohaselt on võlgniku karistuse kandmise tähtaeg 25.04.2032. Kohustustest vabastamise menetlus kestaks praegusel juhul eeldatavasti 2028. või 2029. aastani. Võimalikku ennetähtaegset vabanemist ei ole kohus kohustatud arvesse võtma. Seega viibiks võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse aja vangistuses. Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul on võimalus kohustustest vabastamise menetluse jooksul vanglast vabaneda ning asuda väidetud tasuvamale töökohale.
8.8.Kokkuvõttes leidis maakohus, et võlgnikul ei ole reaalselt võimalust FIMS-is sätestatud kohustusi nõuetekohaselt täita ega võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldada. Lisaks kaasnevad pankrotimenetlusega kulud, mis suurendavad võlgniku maksejõuetust veelgi. Võlgniku kohustuste suurust (aegumata nõudeid 4333,73 eurot) ja pankrotimenetluse kulusid arvestades võib pankrotimenetlus olla võlgnikule majanduslikult ebaotstarbekas. Seetõttu ei ole kohustustest vabastamise eesmärki võimalik praegusel juhul saavutada. Kuna võlgadest vabastamise menetluse algatamine ei ole põhjendatud, ei ole põhjendatud ka pankrotimenetluse läbiviimine (FIMS § 45 lg 2). Neil põhjendustel lõpetas maakohus PankrS § 29 lg 1 alusel menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
8.9.Maakohus vabastas usaldusisiku tema ülesannetest ning määras kindlaks usaldusisiku tasu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Võlgnik esitas maakohtu menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada või alternatiivselt saata asja tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Võlgnik palus ringkonnakohtul teha päringu Tallinna Vanglale, et kontrollida võlgniku väidet, selle kohta, et ta on lõpetanud vahistatu staatuses Tallinna Ehituskooli ning vangistuses olles Rakvere Ametikooli keevitaja eriala. Samuti palus võlgnik asendada kohtulahendis võlgniku isikuandmed initsiaalide või tähemärkidega.
2-24-11094
9.1.Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus ekslikult järeldanud, et võlgniku võimalused saada tasuvamale tööle on hüpoteetilised. Võlgnikul on tõstukijuhi tunnistus ning vanglas olles omandas ta keevitaja eriala 4. taseme. Pärast vanglast vabanemist on võlgnikul võimalus asuda tasuvamale töökohale. Võlgnik kinnitas, et ei jäta oma võlgu unarusse. Alates 2026. aastast saab ta minna avavanglasse ning saaks pankrotimenetluse käigus oma võlgu tasuda.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, küsis sellel usaldusisiku seisukoha, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
11.Usaldusisiku hinnangul on maakohus võlgniku võlgadest vabastamise perspektiivi õigesti hinnanud. Usaldusisik nõustus maakohtuga, et vanglast vabanemisel on võlgniku suuremad võimalused tasuvamat tööd leida ning seeläbi ka võlgadest vabaneda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
13.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Võlgnik vaidlustas maakohtu määrust maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise osas (resolutsiooni p 1). Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.
14.Esmalt lahendab kolleegium võlgniku taotluse esitada Viru Vanglale järelepärimine selle kohta, kas võlgnik lõpetas vahistatu staatuses Tallinna Ehituskooli keevitaja erialal, omandades 3. taseme kutse ning 2024-2025 õppis Rakvere ametikoolis keevitaja erialal, omandades 4. taseme kutse. Kuna kolleegiumi hinnangul ei oma keevitaja eriala omandamise fakt asja lahendamise seisukohast tähtsust, jätab ringkonnakohus tõendi kogumise taotluse rahuldamata (TsMS § 238 lg 1).
15.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb arvestada füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse, kohustustest vabastamise menetluse ja pankrotimenetluse eesmärke. FIMS § 2 lg 4 järgi on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 2 teise lause kohaselt antakse füüsiliselt isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest.
15.1.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et võlgniku kohustustest vabastamise eesmärk ei ole tema võlgade struktuurist tulenevalt saavutatav, ja seetõttu ei ole põhjendatud ka pankrotimenetluse läbiviimine ning menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu (PankrS § 29 lg 1 ja FIMS § 45 lg 2). Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlgniku võlgadest 76% sellised, millest vabastamine ei ole menetluse lõppedes võimalik, sest suurem osa võlgadest on kriminaalmenetlustega seotud menetluskulud (15 080 eurot, dtl 212-213) ning õigusvastaselt tekitatud kahju nõue (200 eurot, dtl 213). Lisaks sellele on 13,2% võlgniku võlgadest tõenäoliselt aegunud (dtl 212). Maakohus märkis õigesti, et aegunud kohustustest
2-24-11094 vabastamiseks on võlgnikul võimalik pöörduda kohtutäituri poole palvega lõpetada täitemenetlused seoses täitmise aegumisega (täitemenetluse seadustiku § 48 1 lg 1). Kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud ei ole kohustustest vabastamise menetluse algatamine aegunud kohustustest vabastamiseks (TlnRnKm 21.04.2025, 2-23-13232/20, p 10.4).
15.2.Kokkuvõttes on koos aegunud nõuetega võlgniku nõuetest 89,2% selliseid, millest ta kohustustest vabastamise menetluses ei vabaneks. Lisaks puudub võlgnikul menetluses tuvastatu kohaselt igasugune vara, mille arvel pankrotimenetluse kulusid katta. Pankrotimenetluse katteks määratud summat ei ole ka keegi võlausaldajatest kohtu deposiiti kandnud.
15.3.Kohtupraktikas on leitud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (RKTKm 23.09.2015, 3-2-1-92-15, p 10). Kolleegiumi hinnangul on selle olukorraga tegemist ka siis, kui ülekaalukas osa võlgniku kohustustest on sellised, millest ei ole võimalik vabaneda või mis on aegunud (vt ka TlnRnKm 21.04.2025, 2-23-13232/20, p 10.4). Kuigi sellisel juhul oleks teoreetiliselt võimalik võlgnik väikesest osast kohustustest vabastada, jääb täitmata pankrotimenetluse sisuline eesmärk võimaldada võlgnikule uus võimalus majandusliku elu korraldamiseks.
16.Ringkonnakohus rahuldab TsMS § 462 lg 2 alusel võlgniku taotluse jätta kohtulahendis tema nimi ja isikukood avaldamata ning asendada need initsiaalide või tähemärgiga.
17.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt võlgniku kanda. Usaldusisikul ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud, seetõttu ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
18.Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse, saab FIMS § 18 lg 10 teise lause alusel esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.