Määruse tegemise aeg ja koht 15.11.2024, Tallinn Tsiviilasja number
2-23-6295
Tsiviilasi
J.U avaldus täiteasjas nr 022/2021/5883 täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.02.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
J.U määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) J.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vladimir Buldakov Puudutatud isik (sissenõudja) Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248), lepinguline esindaja C. Y
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.02.2024 määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.J.U (avaldaja/võlgnik) esitas 26.04.2023 Harju Maakohtule avalduse täiteasjas nr 022/2021/5883 täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu. Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur) 27.10.2011 täitemenetluse Q (esialgne võlgnik) suhtes täiteasjas nr 022/2011/7960. Täitemenetluse läbiviimise aluseks oli Harju Maakohtu 23.09.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-10-59498. Kohtuotsusega mõisteti Swedbank Liising Aktsiaseltsi (sissenõudja/võlausaldaja) kasuks välja võlg, viivis põhivõlgnevuselt seaduses ettenähtud ulatuses ja määras, menetluskulud ja viivis menetluskuludelt seaduses sätestatud määras ja ulatuses. Esialgne võlgnik suri 01.05.2020 ning avaldaja oli tema pärija. Kohtutäitur lõpetas seoses isiku surmaga olemasoleva täitemenetluse ning algatas täitemenetluse avaldaja suhtes
(täitemenetluse nr 022/2021/5883). Uue täitemenetluse läbiviimise aluseks oli eespool viidatud kohtulahend. Avaldaja kustutas olemasoleva põhivõlgnevuse, kuid avalduse esitamise seisuga jäi tasumata viivis 9 200,43 eurot. Avaldaja palus kohaldada aegumist viiviste suhtes (täitedokumendi resolutsiooni p-d 3. ja 5.). Esialgne võlgnik sõlmis võlgnevuse tasumiseks mitmeid maksegraafikuid. Avaldaja leidis, et täitedokumendist tulenevate viiviste sissenõudmise aegumistähtaeg polnud peatatud maksegraafikute sõlmimisega. Maksegraafiku p-s 6 oli sõnaselgelt märgitud, et maksegraafiku sõlmimine ei peata täitedokumendist tulenevate viiviste sissenõudmist. Avaldaja esitas 07.03.2023 kohtutäiturile avalduse, milles palus lõpetada täitemenetluse seoses sissenõudja nõuete aegumisega. Sissenõudja vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isiku ja kohtutäituri seisukohad
2.Sissenõudja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Esialgne võlgnik ja sissenõudja sõlmisid kohtutäituri vahendusel maksegraafikud 28.08.2013, 12.03.2014, 27.01.2015, 04.09.2015, 07.03.2016, 27.01.2017, 14.08.2017, 27.06.2018, 27.05.2019, 18.10.2019, mida esialgne võlgnik täitis kuni surmani 01.05.2020. Seetõttu pikenes aegumistähtaeg. Maksegraafikute kokkuleppe ajal hoiduti ka täitetoimingutest. Maksegraafiku p-s 6 märgitu, mille kohaselt ei peata maksegraafiku sõlmimine täitedokumendist tuleneva(te) viivis(t)e sissenõudmist, ei tähendanud graafikute sisust lähtuvalt mitte seda, et viivise osas oleks täitemenetlus jätkunud, vaid nimetatud punktis lepiti kokku selles, et kokkuleppe sõlmimine ei peata/lõpeta viivise lisandumist ajas, kuivõrd täitedokumendiga mõisteti esialgselt võlgnikult sissenõudja kasuks välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis. Graafikute sõlmimisel ei saanud fikseerida nõude suurust, sest see muutus ajas viivise lisandumise tõttu. Kuna maksegraafikute sõlmimise hetkel polnud võimalik fikseerida tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise suurust, siis seetõttu sätestatigi tuleviku viivise nõudeõigust puudutav maksegraafiku p-s 6, millele viitas ka maksegraafikute sissejuhatavas osas märgitu, et nõude suurusele lisandus täitedokumendist tulenev viivis.
3.Kohtutäitur avaldas, et esialgne võlgnik sõlmis täitemenetluse läbiviimise raames korduvalt maksegraafikuid, mida ta täitis kuni surmani. Märgitud kokkulepete tõttu andis sissenõudja kohtutäiturile nõusoleku täiendavate täitetoimingute edasi lükkamiseks ning kohtutäitur täitetoiminguid läbi ei viinud. Vastasel juhul oleks kohtutäitur kõik vajalikud täitetoimingud läbi viinud viivitamatult. Seega ei esinenud aegumist. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis avalduse rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153, § 477 lg 1, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 1 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-te 1 ja 2, § 159 lg 1 ning § 162 alusel. Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja määras kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puudusid. Kuna täitedokument esitati kohtutäiturile esimest korda täitmiseks 27.10.2011, siis täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas 27.10.2011 ja oleks aegunud 27.10.2021. Esialgne võlgnik sõlmis kohtutäituri vahendusel perioodil 28.08.2013-18.10.2019 võlgnevuse tasumiseks maksegraafikud, mida esialgne võlgnik täitis alates 15.09.2013 kuni 01.05.2020. Seega oli aegumine peatunud perioodil 15.09.2013-01.05.2020, s.o 2421 päeva ehk 6 aastat, 7 kuud ja 15 päeva. Seetõttu pikenes aegumistähtaeg selle perioodi võrra ja võlausaldaja nõue saaks aeguda kõige varasemalt 11.06.2028. Lisaks kohaldas kohus käesolevas asjas 05.10.2023 määrusega esialgset õiguskaitset, mille raames peatas täitemenetluse kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Seega
oli täitmise aegumine peatunud ka alates 05.10.2023. Lahendi tegemise ajal polnud teada, millisel konkreetsel kuupäeval nõude täitmine aegub. Avaldaja märkis õigesti, et maksegraafikute p-s 6 leppisid võlausaldaja ja esialgne võlgnik kokku, et maksegraafiku sõlmimine ei peata täitedokumendist tulenevate viiviste sissenõudmist. Täitedokumendi kohaselt mõisteti esialgselt võlgnikult mh välja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt, samuti viivis menetluskuludelt. Seega nähtus täitedokumendist, et võlausaldajal oli õigus nõuda esialgselt võlgnikult viivist kuni põhinõude ja menetluskulude täitmiseni. Maksegraafiku p-s 6 oli sõnaselgelt kokku lepitud, et maksegraafiku sõlmimine ei peata viiviste sissenõudmist, st viiviste lisandumist. Kokkulepitu ei tähendanud, et juba sissenõutavaks muutunud viivise suhtes täitemenetlus jätkub peatumata. Ka kohtutäitur avaldas, et ta hoidus kokkuleppe ajal igasugustest täitetoimingutest. Seega oli täitemenetlus peatunud ka viivisenõude täitmise osas. Samuti leidis kohus, et kuivõrd põhinõue ei aegunud, ei aegunud ka viivisenõue. Avaldaja määruskaebus
5.Avaldaja palus rahuldada määruskaebuse ning tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis avalduse rahuldamata. Maakohus tuvastas ebaõigesti asjaolud. Viivise sissenõudmine ja viivise lisandumine olid erinevad mõisted. Maksegraafiku p-ga 6 lepiti kokku, et viivise sissenõudmine ei peatunud maksegraafiku sõlmimisega, aga mitte sellest, et maksegraafiku sõlmimine ei peata viiviste lisandumist. Enne esimese maksegraafiku sõlmimist oli nõude suurus 14 937,24 eurot, millele lisandusid täitekulud 1 678,84 eurot (kokku 16 616,08 eurot). Sissenõudja ei lisanud viivist võlgnetavale summale, mille kohta sissnõudmist oli peatatud enne iga maksegraafiku sõlmimist. Võlgnetav summa, mille kohta sissenõudmine oli peatatud, ei sisaldanud viiviseid. Järelikult viiviste suhtes polnud peatatud sissenõudmist. Täitemenetluse läbiviimise aluseks oli maakohtu 23.09.2011 otsus ja täiteasi nr 022/2011/7960 algatati 2011 aastal, mis tähendas, et jõustunud otsusest tulenevate nõuete esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud rohkem kui kümme aastat. Menetluse edasine käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis sissenõudjale tähtaja sellele vastamiseks.
7.Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi saata maakohtule menetlemiseks.
10.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas maksegraafikute sõlmimisega peatus aegumine üksnes põhivõla või ka viivise suhtes. Asjaolude kohaselt algatas kohtutäitur täitemenetluse 23.09.2011 otsuse nr 2-10-59498 ja sissenõudja Swedbank Liising Aktsiaseltsi täitmisavalduse alusel. 28.08.2013 koostas kohtutäitur vastavalt võlgniku avaldusele ja sissenõudja otsusele täitemenetluses sissenõutava rahasumma tasumise kohta maksegraafiku. Aastatel 2014-2019 allkirjastas võlgnik kohtutäituri vahendusel veel 9 maksegraafikut, mida ta oma surmani 01.05.2020 täitis. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse nr 022/2011/7960 ja algatas avaldaja (pärija) suhtes
täitemenetluse nr 02272021/5883. Avaldaja tasus põhivõlgnevuse 3700 eurot 43 senti ja tasumata oli viivis 9200 eurot 43 senti. Avaldaja palus lõpetada täitemenetlus seoses nõuete aegumisega. Kohtutäitur jättis sissenõudja vastuvaidlemise tõttu avalduse rahuldamata. Maakohus avaldust ei rahuldanud ja leidis, et viivise nõue ei ole aegunud.
11.Menetlusosalised on erineval seisukohal, kuidas mõista maksegraafikute p-s 6 sätestatud tingimust: maksegraafiku sõlmimine ei peata täitedokumendist tuleneva(te) viivis(t)e sissenõudmist.
12.Sissenõudja on seisukohal, et viivise nõude täitmise tähtaeg oli peatunud maksegraafikus kokkuleppimise tõttu alates 28.08.2013 (kokku 5 aastat 8 kuud) ja käesoleva ajani pole möödunud TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg. Samas ei peatanud kokkuleppe sõlmimine viivise lisandumist.
13.Ringkonnakohus jagab avaldaja seisukohta ja leiab, et maksegraafiku sõlmimine ei peatanud viivise sissenõudmist ja seega ei olnud viivise aegumistähtaeg peatunud. Maksegraafikuga oli hõlmatud põhinõue ja täitekulud. Sissenõudja ei lisanud viivist võlgnetavale summale. Viivis ei olnud graafikus ja selle tasumiseks ei olnud ka antud avaldajale täiendavat tähtaega.
14.Ringkonnakohus leiab, et viivise korral tuleb arvestada TsÜS §-s 154 sätestatut, mille kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Viivis muutub VÕS § 113 lg 1 kohaselt sissenõutavaks rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest (RKTKo 05.10.2010, 3-2-1-52-10, p 19). Sisuliselt sarnaselt näeb TsÜS § 157 lg 4 ette, et korduvate kohustuste täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kokkuvõttes järeldub, et viivise nõue aegub kolme aasta jooksul alates sissenõutavaks muutumise aasta lõpust. Maakohtu otsus oli esimest korda täitmiseks esitatud ja täitemenetlus algatatud 2011.a. Asja uue lahendamisel tuleb maakohtul kontrollida viivise arvestust ja selle võimalikku aegumist.
15.Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule menetlemiseks.
16.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna ringkonnakohus tühistab hagita menetluses tehtud lõpplahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata (vt RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11).
17.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.