Tööõigus

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus 1.Q

Q esitas töövaidluskomisjonile avalduse X X OÜ vastu, milles palus: 1) tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 89 lg 1 alusel; 2) lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 04.04.2022.a; 3) välja mõista tööandjalt TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 3 kuu töötasu ulatuses summas 18 000 eurot ja viivis alates 05.04.2022.a; 4) alternatiivselt välja mõista tööandjalt täiendav hüvitis TLS § 100 lg 1 alusel summas 5346 eurot ja viivis alates 05.03.2022.a; 5) välja mõista tööandjalt täiendav hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel summas 5346 eurot ja viivis alates 05.03.2022.a.

2.X X OÜ esitas töövaidluskomisjonile tasaarvestusavaldused juhuks, kui töövaidluskomisjon

rahuldab töötaja avalduse: 1) tasaarvestada VÕS § 1028 lg 1 alusel TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitisega tööandja poolt tasutud koondamishüvitis 654 eurot; 2) tasaarvestada tööandja poolt TLS § 100 lg 5 alusel tasutud 654 eurot muude töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetavate hüvitistega.

Töövaidluskomisjoni 04.05.2022.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/451/22 on avaldus rahuldatud osaliselt ning töövaidluskomisjon: 1) tuvastas poolte vahel 12.08.2019.a töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse; 2) lõpetas poolte vahel 12.08.2019.a sõlmitud töölepingu 04.03.2022.a TLS § 107 lg 2 alusel; 3) mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 1308 eurot; 4) rahuldas tööandja taotluse hüvitiste tasaarvestamiseks; 5) luges tööandjale välja mõistetud hüvitise summas 1308 eurot tasaarvestatuks tööandja poolt töötajale tasutud hüvitisega (TLS § 100 lg 1 ja lg 5 alusel) summas 1308 eurot.

Q Q esitas 17.06.2022.a Harju Maakohtule avalduse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses (käesolev tsiviilasi nr 2-22-9145).

X X OÜ esitas 20.06.2022.a Harju Maakohtule avalduse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses (tsiviilasi nr 2-22-9169).

Harju Maakohtu 21.10.2022.a määrusega liitis kohus tsiviilasjad nr 2-22-9145 ja nr 2-229169 ühte menetlusse ja luges tsiviilasja numbriks 2-22-9145.

Hageja nõuded ja põhjendused

mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19).TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 08.09.2022.a

kohtumääruses kui ka 18.03.2024.a kohtuistungil (dtl 69-72, 306).

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus hagejaga tööleping 04.03.2022.a erakorraliselt üles öelda. Seega on pooltel vaidlus selles, kas tööleping on kehtivalt üles öeldud. Samuti on pooled erimeelt hüvitise suuruses.

Töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, seega piisab töölepingu lõppemiseks tahte väljendamisest. Töölepingu ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt kättesaamisega. TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepinguseaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1 ja 2 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 järgi on töölepingu lõpetamise avalduse kehtivuse eelduseks selle jõudmine teise lepingupooleni.

Vaidlust ei ole, et kostja on 04.03.2022.a teatanud hagejale töölepingu nr PM126 erakorralisest ülesütlemisest alates 04.03.2022.a TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu. Kostja on erakorralist töölepingu ülesütlemist teatises põhjendanud (dtl 19). Seega on nõuded töölepingu ülesütlemise avaldusele täidetud ning on täidetud töölepingu lõpetamise formaalne eeldus.

Järgnevalt kontrollib kohus, kas on täidetud töölepingu ülesütlemise materiaalne eeldus, st kas tööandjal oli alust leping üles öelda TLS § 89 lg 1 alusel. Hageja väidetel tööandja töömaht ei vähenenud ega töötaja tööülesanded pole lõppenud. Tööandja kohustus pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd, hõlmab kohustust korraldada vajaduse korral töötajale täiendusõpe või muuta töötaja töötingimusi. Kostja teist tööd hagejale ei pakkunud. Kostja hageja käsitlusega ei nõustu.

Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 12.08.2019.a töölepingu nr PM126 kohaselt sõlmisid hageja ja kostja, keda esindas volikirja alusel hageja abikaasa W Q, tähtajatu töölepingu, millise kohaselt asub hageja kostja juurde tööle peadirektori asetäitja arenduse alal ametikohale alates 12.08.2019.a (dtl 7-11). Töölepingu punkt 4.1 kohaselt on töötaja brutopalk 6000 eurot kuus (dtl 7).

Kostja on tõendanud, et töölepingu sõlmimisel puudus kostjal peadirektori asetäitja arenduse alal ametikoht, kuivõrd hageja abikaasa W Qi poolt 07.08.2019.a kinnitatud äriühingu struktuuris sellist ametit ei kajastu (dtl 161). Hageja ei ole neid kostja vastuväiteid ümber lükanud, kuivõrd pole asja kohtulikul arutamisel tõendanud, et kostjal oleks olnud vajalik või soov sellist ametikohta luua (nt töökoosoleku väljavõte, arutelu, kavatsus, otsus, avalik konksursiteade vms).

Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt hageja kostja juures tööle ei asunud ega tööülesandeid ei täitnud, kuivõrd suundus lapsehoolduspuhkusele. Nimetatut tõendab kohtule esitatud kostja 2019.a augustikuu tööajakava, millisest kandeid hageja osas ei nähtu (dtl 334), kostja personalijuhi 14.08.2019.a e-kiri W Qile, millise kohaselt edastatakse viimasele hageja tööleping märkega, et lepingus puudub hageja aadress, konto number ja palganumber ning need kohad on tehtud kollaseks ja tuleb ise ära täita (dtl 152,

153-157), samuti sama e-kirjaga täitmiseks edastatud avaldus hageja lapsehoolduspuhkusele siirdumiseks (dtl 158). Seega nõustub kohus kostjaga selles, et antud juhul pole tööleping sõlmitud hageja tööle asumiseks ega töökohustuste täitmiseks.

Kostja väidete kohaselt allkirjastas hageja abikaasaga töölepingu sotsiaalhoolekandelistel põhjustel. Kohtule esitatud 07.04.2021.a kostja personalijuhi seletuskirjaga on tõendatud, et kehtiv tööleping oli hagejale vajalik dokumentide/hüvitiste (elamisluba vms) taotlemiseks (dtl 160). Sellele viitab ka personalijuhi 14.08.2019.a e-kiri W Qile, millises selgitatakse, et põhimõtteliselt on hagejal nüüd õigus taotleda vanemahüvitist, koos aktiivse lingiga sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste kodulehele (dtl 152). Seega on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et tööleping hagejaga sõlmiti muul põhjusel, kui töö tegemiseks.

Hageja heidab kostjale ette, et töölepingu erakorralisel ülesütlemisel koondamise tõttu ei pakutud talle teist tööd, sest hageja suudab täita mitut kostja struktuuris olemasolevat ametikohta.

Vaidlust ei ole, et hageja koondamisel ei kasvatanud ta alla kolmeaastast last (dtl 307). Seega ei laiene antud juhul hagejale TLS § 89 lg 5 sätestatud tööle jäämise eelisõigus.

Riigikohus on 15.06.2022.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-20-16369 punktis 12 selgitanud, et TLS § 89 lg 1 ei eelda igal juhul töömahu vähenemist, vaid töö võidakse korraldada ümber nt ametikohtade liitmise, teenuse sisseostmise, töö mehhaniseerimise, tegevusala vahetamise vms põhjusel, mistõttu töö senisel ametikohal lõpeb.

Riigikohus on 02.02.2012.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 3-2-1-152-11 punktis 10 selgitanud, et tööandjal on pärast sama paragrahvi viiendas lõikes nimetatud eelisõigusega isikute väljaselgitamist õigus vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellega mitte. Kolleegium leiab, et TLS § 89 lg 5 annab tööandjale võimaluse lähtuda töötajate valikul lisaks töötaja tööoskustele ka muudest asjaoludest, sh suhtlemisoskusest ja isikuomadustest.

Hageja arvamuse kohaselt oleks teda võinud palgata ettevõtte uueks tegevdirektoriks, sest nimetatud ametikoht täideti vahetult enne viimase lapsehoolduspuhkuselt naasmist. Kohtule esitatud tõendid hageja vastavat väidet ei kinnita, kuna tegevdirektori ametikoht oli täidetud juba 19.08.2021.a (dtl 182) ning samuti töötas tegevjuht hageja koondamise ajal (dtl 241-250). Seega pole hageja väide talle tegevdirektori ametikoha mittepakkumisest kooskõlas kohtule esitatud tõenditega.

Lisaks leiab hageja, et talle oleks tulnud pakkuda teadus- ja arendusosakonna juhataja tööd. Kostja 19.10.2021.a kinnitatud strukuuri järgi see osakond kaotati ning liideti kvaliteedikontrolli osakonnaga, kandes uut nime kvaliteedikontrolli ja tootearenduse osakond (dtl 369-378). Lisaks on kostja põhistanud, et kõik Venemaa suunalised arendustegevused lõppesid täiemahulise sõja algusest 24.02.2022.a. Seega pole õige ka hageja seisukoht, et talle ei pakutud teadus- ja arendusosakonna juhataja tööd.

Hageja väited selle kohta, et talle ei pakutud ka väiksema töötasuga tööd, ei ole kohased. Hageja on hagis märkinud, et ta oleks olnud teatud tingimustel nõus teisel töökohal jätkama ka väiksema töötasuga (dtl 40). Hageja sellised väited on eksitavad. Teise töö pakkumisel arvestab tööandja töötaja haridust, väljaõpet, ametialaseid teadmisi, võimeid, isikuomadusi jne. Kohtu arvates pole usutav, et isik, kes heidab kostjale ette, et talle ei pakutud tegevdirektori ametikohta, nõustub madalama töötasu ja positsiooniga ametikohaga. Selline väide on esitatud üksnes seetõttu, et vaidlustada kostjapoolset erakorralist töölepingu ülesütlemist. Lisaks on kostja tõendanud, et kostja koristajaga lõppes tööleping 31.08.2021.a (dtl 379) ning uue koristaja tööleping sõlmiti 25.07.2022.a (dtl 380). Seega on kostja tõendanud, et hageja koondamise ajal talle teist tööd pakkuda polnud. Vaata selles osas käesoleva kohtuotsuse punktis 25 viidatud Riigikohtu lahendi

punkt 11, millises selgitatakse, et tööandjal on õigus otsustada, kas ta täidab olemasolevad vabad ametikohad. Samuti on tööandjal õigus kaaluda, kas töötajale täiendusõppe korraldamine on mõistlik, st ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid (TLS § 89 lg 3). Eelpooltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et antud juhtumil on järgitud töölepingu erakorralise ülesütlemise nõudeid ning töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 89 lg 1 alusel tühine ei ole. Seega on hageja tööleping kostjaga lõppenud 04.03.2022.a TLS § 89 lg 1 alusel.

Kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud, siis jätab kohus rahuldamata hageja nõude TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu töötasu suuruse hüvitise brutosummas 18 000 eurot väljamõistmiseks.

Hageja on esitanud kohtule ka alternatiivse nõude, millise kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista täiendav hüvitis TLS § 100 lg 1 alusel brutosummas 5346 eurot ning hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel brutosummas 5346 eurot.

TLS § 100 lg 1 järgi töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. TLS § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati.

Hageja on rahulolematu ka seetõttu, et kostja tasus hagejale lõpparvena kogusummas 1046,40 eurot (dtl 20). Avaldusest nähtub, et hüvitised on arvestatud töötasu alammääras, sest töölepingus sätestatud palgatingimus on kehtetu. 2022.a töötasu alammäär on 654 eurot. Hageja arvates ei ole kostja arvestanud lõppsumma väljamaksmisel tema töölepingu punktis 4.1 kokkulepitud töötasuga 6000 eurot kuus (dtl 7).

Kostja väidetel ületas hageja töötasu kordades teiste töötajate töötasusid, enamus kostja töötajate palkadest on väiksemad kui 1800 eurot. Kostja on esitanud kohtule hagejaga 07.04.2017.a sõlmitud töölepingu nr 107-A, millise punktis 4.1 moodustab tegevjuhi brutopalk 550 eurot kuus (dtl 360-364). Lisaks on kostja esitanud kohtule töötajate töötasude ülevaated aprill 2019.a seisuga (dtl 177-180) ning august 2019.a seisuga (dtl 366), milledest nähtub, et osakonnajuhtide bruto töötasud ei ületa 3890 eurot kuus. Seega kohus nõustub kostjaga, et sellises summas töötasu on ilmselgelt ülepaisutatud ning ei vasta kostja juhtivtöötajate töötasude tavapärastele suurustele. Samuti tuleb arvestada eesti üldist elatustaset ning üldteadaolevaid keskmiseid töötasusid, millise kohaselt oli 2019.a kui ka 2022.a 6000 euro suurune töötasu märkimisväärselt kõrge.

Hageja viide 27.03.2019.a sõlmitud kostja osa müügilepingu lisale 4, millisest peaks nähtuma hageja varasem töötasu ei ole kohane. Nimetatust nähtub kostja osa võõrandamisel kokku lepitud makstav hageja töötasu ja hüvitis (dtl 4, 22-32). Seega ei sisalda viidatud summa üksnes hagejale makstavat töötasu vaid ka osa võõrandamisel makstavat hüvitist.

Hageja on esitanud kohtule 03.08.2018.a maksekorralduse, millise kohaselt on hagejale kostja poolt tasutud töötasu 5000 eurot selgitusega „töötasu 5/2018“ (dtl 2). Kohtule on esitatud ka XXX 19.02.2019.a maksekorraldus, mille alusel on teostatud hagejale makse summas 5000 eurot selgitusega „Palk, X x OÜ eest“. Maksekorraldustest ei nähtu, mis perioodi eest on töötasu makstud. Rohkem töötasu väljamakseid kostja poolt hagejale tõendatud ei ole. Seega jäid hageja väited selle kohta, et ka varasemalt on ta kostja juures töötades samas suuruses töötasu saanud asja kohtulikul arutamisel paljasõnaliseks. Vastupidi, pigem saab eelpooltoodust järeldada, et hageja töötasu kostja juures on varasemalt olnud sümboolne ning minimaalsumma suuruses.

Kostja on seisukohal, et 6000 eurone palgatingimus oli tühine, mistõttu tuli miinimummäärast lähtudes tasuda hüvitisi TLS § 29 lg 6 alusel (dtl 401). Kostja on

seisukohal, et 6000 eurone töötasu on tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kuna töölepingu sõlmimisel esines sõltuvussuhe või muu sarnane asjaolu ja palgatingimus oli kostja jaoks äärmiselt ebasoodne TsÜS § 86 lg 2 p 1 tähenduses kostjat esindanud hageja abikaasa tõttu. Samuti on kostja arvamusel, et W Q pani toime pettuse, mistõttu on palgakokkulepe alternatiivselt tühistatav TsÜS § 131 lg 1 alusel.

Puudub vaidlus, et hagejaga töölepingu sõlmimisel kostjat esindanud W Qil oli lepingute sõlmimiseks kostja volitus (dtl 13). W Qi ja kostja vaheline õigussuhe ei ole antud juhul vaidluse aluseks ning kohus ei saa selles osas anda oma hinnangut, kuivõrd sellekohane vaidlus on lahendatud eraldi tsiviilkohtumenetluses. Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2023.a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-21-12503 punktis 85 on tuvastatud, et kostja oli nõus fiktiivse töölepingu sõlmimisega sotsiaalhoolekandelistel põhjustel. Pelgalt töötasu suurus ei anna alust väita, et hageja pettis kostjat (dtl 355).

Kooskõlas TLS § 12 saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Riigikohus on 12.03.2024.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-21-12706 punktis 18 selgitanud, et tööõigus on osa võlaõiguslikust lepinguõigusest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 ja TLS § 1 lg 3), kus kehtib põhimõte, mille kohaselt tuleb sõlmitud lepinguid täita (pacta sQ servanda). Selle väljendusena sätestab TLS § 12 võimaluse töölepingut muuta üksnes poolte kokkuleppel. Töölepingu tingimusteks, milles tuleb kokku leppida, on sellised poolte jaoks olulised tingimused, milles kokkuleppele jõudmisest saab lugeda töölepingu sõlmituks (mh nt töö sisu, töötasu, töökoht, tööaeg jms) (TLS § 4 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1). Seega kohaldub TLS § 12 eelkõige nende tingimuste muutmise korral. Samas sätestab TLS mitmeid erandeid, mil tööandjal on õigus töölepingus kokkulepitud tingimusi muuta ilma töötaja nõusolekuta, sh on tööandjal võimalik muuta nt töö sisu (TLS § 17 lg 4), tööaja korraldust (TLS § 47 lg 4) ja töötasu suurust (TLS § 37 lg 1).

Kohus märgib, et tsiviilõiguses on kohustus käituda heas usus (VÕS § 6) ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes (VÕS § 7). Kohus nõustub kostjaga selles, et töötasu kokkulepe brutosummas 6000 eurot on tühine kooskõlas TsÜS § 86 lg 2 p 1, kuivõrd hagejale pidi olema lepingu sõlmimisel teada, et ta teeb tehingu enda erakorralisest vajadusest tulenevalt ja teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.

Seega arvestades asjaolu, et antud juhtumil sõlmiti tööleping hagejaga üksnes hageja huvidest lähtudes on kohtu arvates õigustatud hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemisel hüvitise maksmine Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammääras kooskõlas TLS § 29 lg 6, kuivõrd 6000 euro suurune töötasu kokkulepe on tühine ning kohus ei tuvastanud, et hagejale oleks varasemalt sellises suuruses töötasu igakuiselt makstud. Seda enam olukorras, kus 12.08.2019.a sõlmitud töölepingu alusel väljamakseid hagejale ei tehtud. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et hagejale on 2019.a makstud ka hüvitist summas 24 272,82 eurot kostja osa võõrandamisel (dtl 4, 32).

Tööleping on poolte vahel lõppenud 04.03.2022.a. Seega muutusid kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks 04.03.2022.a TLS § 84 lg 1 alusel.

Kostja on tasunud hagejale 04.03.2022.a hüvitise ühe kuu ulatuses TLS § 100 lg 1 alusel brutosummas 654 eurot ning hüvitise ühe kuu ulatuses TLS § 100 lg 5 alusel brutosummas 654 eurot, kuivõrd erakorralisest töölepingu ülesütlemisest pidi tööandja töötajale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 97 lg 2 p 2) (dtl 20). Seega on kostja tasunud hagejale ettenähtud hüvitised ning hageja nõue hüvitiste väljamõistmiseks summas 10 692 eurot (5346 + 5346) põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.

Hageja on esitanud kohtule ka viivise nõude VÕS § 113 lg 1 alusel. Kuivõrd kohus jätab hageja nõude hüvitiste väljamõistmiseks rahuldamata, jääb rahuldamata ka hageja nõue viivise väljamõistmiseks.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonaakohtu 16.01.2026 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.