Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik B.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja C.W Post (XXX) Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes C.W (isikukood XXX, OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, XXX, tel 443 1313, e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B.U maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja B.U (isikukood XXX) pankrot 21. september 2026 kell 13.50 ja algatada kohustusest vabastamise menetlus.
3.Nimetada B.U pankrotihalduriks C.W (isikukood XXX, OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, XXX, tel 443 1313, e-post XXX pankrotihalduritunnistus nr 36, välja antud 22.06.2004).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 14. oktoober 2026 kell 11.55. Koosolek toimub Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas, saal nr 6, asukohaga Kuninga 22, Pärnu ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda halduri poole.
5.Kohustada B.U-d ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja 14. oktoober 2026 kell 11.50.
6.Kohus hoiatab B.U-d , et määratud tähtpäeval vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise korral on kohtul õigus võlgnikku trahvida või kohaldada võlgniku suhtes sundtoomist ja vajaduse korral aresti kuni kolmeks kuuks.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustusest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 30. septembril 2027.
12.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu 946,00 euro ja lisanduva käibemaksu 227,04 euro maksmiseks, kokku 1173,04 eurot, ning maksta see välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr EE311010902001686003).
13.Mõista võlgnikult B.U välja usaldusisiku tasu summas 1084,00 eurot, millele lisandub käibemaks 260,16 eurot, kokku 1344,16 eurot. Usaldusisiku tasu tuleb maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr EE311010902001686003).
14.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada.
ASJAOLUD
1.B.U (avaldaja või võlgnik) esitas 27.07.2026 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb enda pankroti välja kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevuste kogusummas ca 101 650 eurot, lisanduvad intressid ja viivised pankroti väljakuulutamise seisuga. Võlgniku keskmine netosissetulek on 1000 eurot ning isegi, kui võlgnik mõnevõrra oma sissetulekuid suurendab, ei ole ta suuteline oma kohustusi täitma. Võlgnik on täielikult maksejõuetu ja see ei ole enam ajutise iseloomuga. Võlgnik leiab seetõttu, et ainukene lahendus käesolevas olukorras on pankrotiavalduse esitamine kohtusse, et läbi kohustustest vabastamise menetluse saaks võlgnik oma võlgnevusi vähendada ja tagada selle menetluse kaudu ka endale stabiilsem elukorraldus. Kuna võlgnikule kuulub korter, siis läbi selle müügi saaks ära tasuda pangalaenu jäägi ja ülejäänud summast saaks vähendada ka teiste võlausaldajate võlgasid. Võlgniku maksejõuetuse peamine põhjus oli selles, et kuigi võlgnik käis tööl, olid tööd vahe ja sellest tulenevalt sissetulek ka väga väike. Võlgniku makseraskused algasid pärast esimest jalalaba operatsiooni 2024. aasta jaanuaris. Pärast operatsiooni viibis võlgnik ligikaudu neli kuud haiguslehel, mille tõttu vähenes tema sissetulek märkimisväärselt ning hakkasid tekkima võlad. Võlgnik pidi 2025. aasta jaanuaris läbima teise jalalaba operatsiooni ning oli taas umbes neli kuud töövõimetu. Selle aja jooksul suurenesid võlgniku võlad veelgi ning ta ei olnud enam suuteline oma rahalisi kohustusi täitma.
2.Kohus võttis maksejõuetusavalduse 19.08.2026 menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks C.W keda kohustas esitama võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende lisad.
3.Usaldusisik esitas 17.09.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Esitatu kohaselt kuulub võlgnikule korteriomand XXXas, mille hinnanguline väärtus on 62 000 eurot (hinnatud 2023 aasta mais), kuid nimetatud väärtus on korteril vaid juhul, kui see müüakse ilma hüpoteekideta (2 tk). Korteris ei ole peale selle soetamist tehtud piisavas ulatuses kapitaalremonti ning puudub alus eeldada, et korteri turuväärtus on eksperthinnangus märgitust kõrgem. Võlgnikule kuuluvad LHV pensionifondi (II sammas) 1065,423 osakut koguväärtusega 2845 eurot, nendele sissenõude pööramine ei ole lubatud. Muu vara puudub. Võlgnik on teatanud, et tema on oma eelmise mehe tõttu laene võtnud ja mehele raha kandnud (ca 3000€) ja lisaks võttis mees tema Makita tööriistad endale. Mingeid täpsemaid tõendeid väidete kinnituseks esitatud ei ole. Võlgnikul on kontod Revolt Bank UAB-s ja SEB Pank AS-is, võlgnikul on lubatud käsutada sissetuleku arestitud osa. Võlgnikul on kohustused teadaolevalt seitsme võlausaldaja ees kogusummas 107 611,76 eurot, sissenõutavaks on muutunud ca 60 390 eurot. Nõuetest 80 279 € on tagatud pandiga ja 27 333 € on pandita. Nõudest 37 454,14 € on solidaarkohustus emaga.
4.Võlgnik on usaldusisikule teatanud: - Talle ei kuulu, ega ole ka kuulunud transpordivahendeid ega äriühingute osalusi. - Ta on vormistatud emale kuuluva kaubik T H, registrimärk xxxxxx, 2007vl, kasutajaks. Sõidukile on perioodil 09.01.2024-03.07.2026 seatud 3 käsutamise keelumärget (EMTA ja kohtutäiturid Heimo Vilpuu ning Rocki Albert). - Koduse majapidamise esemetest kuuluvad talle eluks vajalikud pliit, kohvimasin. Tehnikavahenditest järelmaksuga soetatud telefon ja tahvelarvuti. - Tema valduses ei ole teiste isikute vara ja teiste isikute käes ei ole tema vara. - Tal pole muud, kui korter, milles elab. - Rohkem, kui varanimekirjas näidatud isikud, tal võlgu pole. Pere aitab tal rahaliselt toime tulla ja korteri remonti lõpuni teha, aga need pole laenud. - Ema on küll teistele eraisikutele ka võlgu - Vastuseks usaldusisiku küsimusele selle kohta, kas ta on ise viimase 3 aasta jooksul andnud eraisikutele laene, vastas võlgnik järgmiselt: „Minu raha eest ja järelmaksuga oli koos A.I
ostetud makiita riistasi, mille kohta ta varastas tšekke ja riistasi, järelmaksuga oli koos võetud tehnikat tema ja minu nimele, kindlalt tean et tema ema telefon oli minu nimel järelmaksuga, rahaliselt ka oli sula rahas ja ülekandega antud talle raha, inimene on vaimselt mind pressinud läbi sõnumeid kui lahku läksime, ja mul on kõik nende sõnumite kohta olemas screenshot (ekraanipilt)“ - Ta elab oma korteris xxx koos oma ema ja onuga. Tal on võlgnevused korteriühistu ees ( lisas viimase arve). Võlgnik märkis: „...kuna korteri ühistu ja naabrid vaimselt on mind ahistanud ja olen korduvalt ette hoiatanud, sattusin ma psühhiatria kliinikuse, seega sain tervise poolt lisaks kahjustusi“. - Alates 31.07.2026 ta enam tööl ei käi, kuna pole vaimselt ja füüsiliselt võimeline kodust välja liikuma. - Usaldusisikule on täiendavalt selgitanud, et kiirlaenud võttis A.I elamise ajal alates 2022-st aastast. Sellest ajast muutus maksejõuetuks, kuna kogu palk läks laenumakseteks. Täiendavalt on võlgnik usaldusisikule märkinud järgmist: „Märgin ka vajadusele et psühhiatria osakond ja arstid tekitasid mulle vaimse ja füüsilise tervise kahju, siiani ei tea mina mis minu tervisega on ja psühhiaater A.P ei tegelenud minuga kuigi oli minu raviarst, kirjutas mulle tablette välja ja vastuvõttul 18.08 võttis need enda kätte kuigi mina raiskasin enda vanemate raha et seda apteegist välja osta.“ - Käesoleva aruande koostamise käigus on võlgnik teatanud, et hetkel ta uut töökohta pole otsinud ja Töötukassas arvel ei ole. Tal puudub praegu igasugune sissetulek ja hetkel viibib ta Pärnu Haigla psühhiaatriosakonnas ravil.
5.Usaldusisiku poolt täiendavalt kontrollitud / tuvastatud asjaolud:
6.-Rahvastikuregistri andmetel: B.U varasem nimi oli S.L (sünnijärgne nimi). Nimemuutuse kohta on kanne tehtud 15.07.2026. Tema ema on M B.U ja isa D.L. Kehtiva elukohana on alates 02.10.2023 registreeritud Pärnu maakond, XXX, XXX, mis on ka tema praegune tegelik elukoht. Perekonnaseisult on ta vallaline. Tal ei ole ülalpeetavaid. - Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule korteriomand, asukohaga XXX , registriosa xxxxx. - Korteri ühisomandiosa omandas ta 2023 septembris pärimise teel. 29.09.2023 lepinguga ühisomand lõpetati ning võlgnik ostis teiselt kaasomanikult 1⁄2 korteri kaasomandiosa hinnaga 30 000€. Korteri ostu finantseeris SEB Pank AS-iga 19.09.2023 sõlmitud hüpoteegiga tagatud eluasemelaenu lepinguga. Laenu sihtotstarbeks oli 1⁄2 korteri kaasomandiosa väljaost ja korteri remont. Laenu tähtpäev on 20.09.2053 .a. ja lepingu sõlmimisel laenu igakuise makse suuruseks 295,51€. Laenu tagatiseks seati hüpoteek summas 64 500.00 eurot (I järjekoht) korteriomandile (registriosa nr 171705, asukoht Pärnus XXX), mille hinnanguline väärtus on 62 000.00 eurot. - Transpordivahendeid ja äriühingute osalusi võlgniku nimele registreeritud ei ole, ega ole ka varem olnud. - Avalduses on pikemalt peatutud M.A saadud laenul ja selle tagasimaksetel ning Luutaris olnud kulla väljavõtmisega seotud asjaoludel. Vastuseks usaldusisiku päringule seoses avalduses märgitud Luutarist kuldehete tagasisaamise ja käsipandiga selgitas võlgnik järgmist: „Hetkel pandimajas pole ühtegi esemet, aga kõik lepingud olid olnud ema nimel, seega vajan tema telefoni ja smart id et need lepingud välja võtta, emal on ka olemas nendest ehtedest pilte ja eraldi vihikuse kaaluga, eseme nimega pandud kirja kõik meie ostetud kuld.“ - M.M on usaldusisikule teatanud kulla osas järgmist: „01.05.2026 tasusid kolmandad isikud Marianna B.U ja B.U solidaarse võlgnevuse katteks MM ja J.M 9 000 eurot. Vastavalt võlatunnistuste tingimustele arvestati nimetatud summa selleks hetkeks kogunenud viivise osaliseks tasumiseks. M.M ja J.M teadaolevalt pärines nimetatud 9 000 euro suurune summa
M B.U-le kuulunud juveelitoodete müügist. Meile teadaolevalt kuulusid nimetatud juveelitooted M B.U-le, mitte B.U-le . Seetõttu ei ole M.M ja J.M teada ühtegi asjaolu, mille alusel võiks nimetatud juveelitooteid käsitleda B.U vara või B.U maksejõuetusmenetlusega seotud varana. M.m ja J.M ei ole ega ole kunagi olnud M B.U-le või B.U-le kuuluvatele juveelitoodetele käsipanti. M.M ja J.M ei ole nimetatud juveelitooteid enda valduses hoidnud, neid näinud ega nende müügis osalenud. Samuti ei ole M.M ja J.M teada M B.U, B.U ja 9 000 euro suuruse makse teinud kolmandate isikute vaheliste õigussuhete täpne sisu. M. M ja J. M käsitlesid saadud 9 000 euro suurust summat üksnes M B.U ja B.U solidaarse võlgnevuse osalise tasumisena.“ - Võlgnikul on kontod SEB Pank AS-is ja Revolut Bank UAB-s. - Usaldusisik on analüüsinud võlgniku viimase 3-5 aasta kontode väljavõtteid. Kontodel on arvukalt kandeid eraisikute vahel. Eriti palju on kandeid ema- M B.U-ga, kes on talle pidevalt raha üle kandnud. Endise elukaaslase A.I on arvukalt vastastikuseid kandeid. SEB Pank AS-lt saadud laenu arvelt (02.10.2026) on tasutud summasid emale, lisaks A.I ( sh remonidrahadeks). S B.U-le on SEB laenu arvelt tagastatud laene kokku summas 20 000€. Pärast laenude tagastamist on S B.U teinud taas võlgnikule kandeid (1500€, 620€, 200€ jms), selgitusega „oma rahaa“.
7.Usaldusisiku arvamus. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku maksustatav tulu alates 2023-st aastast olnud järgmine: 2023.a. Bruto 12 380€, sh neto 10 704€ keskmine kuus 892€, 2024.a. Bruto 7 724€, sh neto 6 933€ keskmine kuus 578€, 2025.a. Bruto 12 356€, sh neto 10 027€ keskmine kuus 836€, 2026 7 k. bruto 8 292€, sh neto 7 164€ keskmiselt kuus 1 023€ Lisaks sai ta perioodil 06.2024- 05.2026 osalise töövõime toetust 360-380€/kuus. Viimasel viiel aastal on töötamised olnud järgmised: Tööandja nimi Pastoraat OÜ 01.05.2022 kuni 30.06.2022, VÕS leping; PÕLDMA KAUBANDUSE AS 19.10.2022 kuni 03.03.2023, tööleping; AS Sanatoorium Tervis 21.03.2023 kuni 31.03.2023, VÕS leping; AS Sanatoorium Tervis 01.04.2023 kuni 24.08.2025, tööleping ja NEW YORKER Estonia OÜ 01.09.2025 kuni 31.07.2026, tööleping. Võlgniku vara ja sissetulekud: Nõuete kogusumma on 107 611,76€, millest 80 278,62€ on tagatud korteriomandit koormavate hüpoteekidega. Käesoleval ajal võlgnikul sissetulek ja teadaolevalt vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Nõuetest ca 60 392 € on muutunud sissenõutavaks. Võlgnikule kuuluva korteriomandi väärtuseks on kuni 62 000€ (seda juhul, kui kõik pandipidajad esitavad pankrotimenetluses nõudeavalduse ja seeläbi on võimalik korteri müügil hüpoteegid kustutada). Kui hüpoteegipidaja(d) nõudeavaldust pankrotimenetluses ei esita, tuleb korterit müüa koos hüpoteegi (hüpoteekidega) ja sellisel juhul on müügiprotsess pikaajaline ja müügihind sümboolne. Korteri müügihinda mõjutab ka asjaolu, et korteris elab oma ema ja onuga. Võlgnikul puudub igasugune sissetulek ja seega ka vahendid uue elamispinna üürimiseks. Võlgniku majanduslikust olukorrast lähtuvalt ei ole võlgade tasumise suutmatus ajutine. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lähtuvalt eeltoodust on usaldusisiku hinnangul käesoleval juhul võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja sissetulek, mille arvelt sissenõutavaks muutunud kohustusi täita. Usaldusisiku hinnangul on B.U maksejõuetuse peamiseks põhjuseks maksevõimet ületavate laenukohustuste võtmine ning pidev ebamajanduslik finantskäitumine. Maksejõuetuse tekkimisele on aidanud kaasa töökohtade (sh suhteliselt madalapalgaliste) vahetamine ja periooditi mittetöötamine. Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Arvestades, et võlgniku suhtes on ka nt 2025-l aastal olnud avatud täitetoimikuid, mis on tasutud uute laenude arvelt, siis võib järeldada, et võlgnik oli maksejõuetu juba hiljemalt 2025 aasta alguses. Usaldusisiku hinnangul tuleb võlgniku suhtes kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Käesoleval ajal
ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna võlgnik soovib ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis tuleb võtta võlgnikult võlgniku vanne. Ülaltoodu alusel tuleb usaldusisiku hinnangul: kuulutada välja B.U pankrot; nimetada pankrotihaldur; kohustada võlgnikku andma kohtule võlgniku vanne ja algatada B.U kohustustest vabastamise menetlus.
8.Koos aruandega esitas usaldusisik kohtule tasutaotluse. Tasutaotluse kohaselt on usaldusisik FiMS § 53 lg 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks kulutanud 14,5 tundi, teostades järgmised toimingud: maksejõuetusavalduse ja lisadega tutvumine 30 minutit, võlgnikule päringu koostamine, vara- ja võlanimekirja edastamine, menetlusega seonduva selgitamine 1,5 tundi; registritele jm asutustele päringute koostamine ja edastamine 30 minutit; päringute vastuste töötlemine 1,5 tundi; otse registrites võlgniku andmetega tutvumine 0,5 tundi; tegeles võlgniku varadega seotud dokumentide ja väljavõtetega – 1 tund; võlgniku pangakonto väljavõtte ja maksuandmetega tutvumine ja analüüs 1,5 tundi; andmete analüüs kogumis ning võla- ja varanimekirja koostamine 7,5 tundi. Kokku kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 14,5 tundi, arvestusega 140 eurot/tunnis (lubatud kuni 189,20 eurot), millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 2030,00 eurot, millele lisandub käibemaks 487,20 eurot (kokku 2517,20 eurot). Võlgniku vara väärtuseks on hinnatud kuni 62 000€. Selline hind on prognoositud juhul, kui kinnisasja (korteriomandi) müügil kustutatakse seda koormavad hüpoteegid. Vara tegelik hind selgub müügi käigus. Pankrotimenetluses kinnisasja müügil mõjutavad müügihinda järgmised asjaolud: 1) 2023 eksperthinnangust nähtub, et korter vajas kapitaalremonti ja oli halvas seisukorras. Korteri remondiks SEB Pank AS-ist võetud laenu arvelt tasus võlgnik eraisikutele laene, mitte ei kasutanud korteri remondiks. Seega on korteri seisund jätkuvalt halb. 2) Kinnisasi on koormatud hüpoteekidega kahe erineva hüpoteegipidaja kasuks. Kui näiteks esimesel järjekohal olev hüpoteegipidaja SEB Pank AS nõuet pankrotimenetluses ei esita (mida on praktikas juhtunud), siis pankrotimenetluses müügil jääb SEB Pank AS hüpoteek, summas 64 500€, püsima. See tähendab, et koos nii suure hüpoteegiga kinnisasja müük on väga problemaatiline või toimub see sümboolse hinnaga. 3) Sõltuvalt võlgniku isikust võib müügikuulutuse jaoks korteri pildistamine ja ostuhuvilistele näitamine osutuda äärmiselt keeruliseks, mis vähendab ostuhuvi ning müügihind võib olulisel määral väheneda ja/või müügiperiood märkimisväärselt pikeneda. 4) Sõltuvalt võlgniku isikust võib korteriomandi pärast müüki enampakkumise võitjale üleandmine osutuda äärmiselt keeruliseks, mille tõttu võib müügihind oluliselt langeda. Arvestades, et korteriomand on koormatud hüpoteegiga, siis on lubatud pankrotimenetluse kuludeks (sh usaldusisiku tasuks) kasutada kuni 10% müügihinnast, ehk prognoositavalt kuni 6200€. PankrS § 65 1 lg 1 alusel on halduri tasu alammäär 62 000€ suuruselt pankrotivaralt 9294,88€ (koos käibemaksuga summa 11 525,65€). See on ca 2 korda suurem, kui on lubatud pankrotivarast kasutada menetluskuludeks. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades on tõenäoline, et käesolevas asjas ei jätku pankrotivarast isegi usaldusisiku tasu maksmiseks. Lähtuvalt eeltoodud selgitustest ning FIMS § 54 lõikest 1 ja PankrS § 23 lõikest 1 tulenevast usaldusisikul tasu saamise õigusest leiab usaldusisik, et vaatamata pankrotivara olemasolule on põhjust eeldada, et pankrotivarast ei jätku menetluskulude tasumiseks, millest lähtuvalt taotleb usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Eeltoodust lähtuvalt palub usaldusisik kinnitada usaldusisiku tasu summas 2030,00€, millele lisandub käibemaks 487,20€ (kokku 2517,20€), millest 946,00 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04€ (kokku 1173,04€) hüvitada riigi vahenditest ja 1084,00 eurot, millele lisandub käibemaks 260,16 € (kokku 1344,16€) mõista välja võlgnikult. Usaldusisiku tasu mõista välja OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, mille konto SEB Pank AS-is on EE311010902001686003.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele.
10.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
11.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
12.Kohus leiab, et võlgniku avalduse ja usaldusisiku esitatud andmete alusel on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning, et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikule kuulub korteriomand, kuid arvestades korteri seisukorda ning seda koormavaid hüpoteeke ja võlgniku kohustuste kogusummat, ei ole tõenäoline, et korteri realiseerimisel kõikide võlausaldajate nõuded täidetaks. Võlgniku kohustustest, mida on teadaolevalt 107 611,76 eurot, on sissenõutavaks muutunud ca 60 390 eurot. Võlgnik hetkel ei tööta, ei ole uut töökohta otsinud ning Töötukassas arvel ei ole. Vara tagasivõitmise võimalused hetkel teadaolevalt puuduvad. Usaldusisiku hinnangul on B.U maksejõuetuse peamiseks põhjuseks maksevõimet ületavate laenukohustuste võtmine ning pidev ebamajanduslik finantskäitumine. Maksejõuetuse tekkimisele on aidanud kaasa töökohtade (sh suhteliselt madalapalgaliste) vahetamine ja periooditi mittetöötamine. Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Arvestades, et võlgniku suhtes on ka nt 2025-l aastal olnud avatud täitetoimikuid, mis on tasutud uute laenude arvelt, siis võib järeldada, et võlgnik oli maksejõuetu juba hiljemalt 2025 aasta alguses.
13.Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
14.Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks C.W ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. C.W on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
15.PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. PankrS § 86 ja FiMS § 18 lg 8 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.
16.PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. TMS § 51 lõike 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused lõpevad. Võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kohus usaldusisiku nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis
annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
17.Vastavalt FiMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
18.Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt FiMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma.
19.FiMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks.
20.Võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
21.FiMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
22.FiMS § 54 lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete
kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
23.PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 01.04.2026 on tunnitasu alammäär 189,20 eurot.
24.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks kinnitada 2517,20 eurot (käibemaksuga).
25.Vaatamata pankrotivara olemasolule on põhjust eeldada, et pankrotivarast ei jätku menetluskulude tasumiseks, taotleb usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
26.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas tasu summas 946,00 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot, kokku 1173,04 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu summas 1084,00 eurot, millele lisandub käibemaks 260,16 eurot, kokku 1344,16 eurot mõistab kohus välja võlgnikult. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.