Tartu Maakohus
Asja menetlev kohtunik
Külli Puusep
Määruse tegemise aeg ja koht
12. november 2024, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-24-121139
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi Y.Y-na vastu võla väljamõistmiseks
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ 10746479), lepinguline esindaja P.R (e-post: XXX)
(registrikood
Kostja Y.Y-na (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)
2-24-121139
2-24-121139
2-24-121139 sidevahendite andmeid. Hageja selgitas, et TsMS-st ei tulene hagejale kohustust hakata teostama päringuid välisriigi ametiasutustele ja kohus saab pöörduda Välisministeeriumi poole välisriigis isiku asukoha välja selgitamiseks. Kohus märgib, et TsMS § 338 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagis märkida menetlusosaliste aadress. TsMS § 338 lg 3 kohaselt kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadress, siis tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on teinud andmete teada saamiseks. Hageja on märkinud hagiavalduses, et on teostanud päringu Rahvastikuregistrisse, muid toiminguid kostja andmete täpsustamiseks hageja teinud ei ole. Kohus selgitab, et kohus ei pöördu hagimenetluses omal algatusel Välisministeeriumi poole välisriigis asuva isiku asukoha väljaselgitamiseks. Hageja ei ole esitanud vastavat taotlust andmete kogumiseks (TsMS § 236 lg 2) vaid on asunud seisukohale, et hagejal ei ole kohustust teostada päringuid kostja andmete väljaselgitamiseks. Kohus viitab täiendavalt Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt võib kohus nõuda ulatuses, mis on vajalik kohtualluvuse kindlaksmääramiseks, pooltelt oma väidete tõendamist, lähtudes TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevast kummagi poole kohustusest tõendada hagimenetluses neid asjaolusid, millele tema väited tuginevad (RKTKm 17.03.2015, nr 3-2-114-15, p 10). Eelkõige võivad niisugusteks tõendatavateks asjaoludeks olla kostja elu- või asukoht, viibimis- või tegevuskoht, isiku staatus tarbijana või tema vara asukoht Eestis, kohtualluvuse kokkuleppe olemasolu ja muud sellised asjaolud, millest on seatud sõltuvusse Eesti kohtu rahvusvaheline kohtualluvus (RKTKm 19.04.2017, nr 3-2-1-7-17, p 29.2). Arvestades kostja seotust Läti riigiga ning kostjaga seotud Eesti aadressi kohta ülal kirjeldatud teavet, on kohtu hinnangul alust arvata, et kostja ei ela Eestis, vaid elab Lätis. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostjal puudub TsÜS § 14 lg 1 tähenduses Eesti Vabariigis elukoht. Läti tsiviilkoodeksi (Civillikums) § 7 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik vabatahtlikult viibib otsese või kaudse sooviga seal alaliselt elada või tegutseda. Kohtul on alust arvata, et kostja on kasutanud Eesti elukohta Mõisavahe tänaval Tartus ajutiselt, mida on kinnitanud ka korteri omanik. Arvestades, et pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks ning kostja elukoht on Läti Vabariigis, on Läti kohtud määruse (EL) nr 1215/2012 art 18 lg 2 alusel pädevad käesolevat tsiviilasja lahendama. Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb see jätta TsMS § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.