Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
18.09.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-2143
Haldusasi
X-i kaebus Tallinna Vangla kodukorra punkti 8.13.3 kooskõlla viimiseks põhiseadusega ja Tallinna Vangla teleriomanikest kinnipeetavate diskrimineerimise lõpetamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.08.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.08.2026 määruse peale haldusasjas nr 3-26-2143.
2.Jätta X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.08.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-2143 muutmata.
Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
X esitas 02.01.2026 Tallinna Vanglale pöördumise nr 1-26/2-2/60, milles tõi välja, et Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 8.13.3 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 12 ja seda punkti tuleks kohendada.
2.Tallinna Vangla vastas 26.02.2026 X-i pöördumisele, et vangla ei riku põhiseadust.
3-26-2143
3.X esitas 16.03.2026 Tallinna Vanglale vaide, milles soovis vaidlustada Tallinna Vangla kodukorra p-i 8.13.3 osas, mis reguleerib televiisorite arvu kambris. Olukord, kus kambris on lubatud kasutada üksnes ühte televiisorit, võib viia selleni, et üks kinnipeetav saab televiisorit kasutada, teine aga mitte. Vaidlustatud kodukorra punkt rikub võrdse kohtlemise põhimõtet (PS § 12). Tallinna Vangla edastas vaide lahendamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile.
4.Justiits- ja Digiministeerium jättis 19.06.2026 vaideotsusega nr 11-7/4345-2 vaide rahuldamata. Kodukorra p-s 8.13.3 sätestatud piirang lähtub vanglas kasutusel olevatest tehnilistest lahendustest. Kambrite antenni- ja signaalijaotussüsteem ei ole kavandatud mitme televiisori samaaegseks kasutamiseks, mistõttu ei ole tagatud signaali stabiilsus ega süsteemi töökindlus sellises kasutusviisis. Seega on kodukorras kehtestatud piirangul objektiivne põhjus ˗ tehniliste võimaluste puudumine. Vaide esitajale on väljastatud isiklik televiisor ning ta kasutab seda ka kambris. Seega on temale tagatud isikliku televiisori vaatamise võimalus kambris ning vaidlustatud kodukorra punkti viimane lause tema õigusi ei riku. Vaide esitaja ei ole välja toonud, et Tallinna Vangla oleks jätnud temale tagamata mõne vangistusõigust reguleerivatest õigusaktidest tuleneva õiguse, kuid toob välja, et Tartu Vanglas võimaldatakse kinnipeetavatel kasutada kahekohalises kambris samaaegselt kahte televiisorit. See asjaolu iseenesest ei saa vaide esitaja õigusi rikkuda. Praegusel juhul on Tallinna Vangla ja Tartu Vangla kinnipeetavate erineval kohtlemisel mõistlik ja asjakohane põhjendus. Tallinna Vanglas ei ole kahe televiisori kambris vaatamine tehniliselt võimalik.
5.X esitas 16.07.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kodukorra p-i 8.13.3 kooskõlla viimiseks PS §-ga 12 ning nende Tallinna Vangla teleriomanikest kinnipeetavate ebavõrdse kohtlemine lõpetamiseks, kes ei saa Tallinna Vangla kodukorra p 8.13.3 tõttu isiklikku telerit vaadata. Kaebaja pidi ajavahemikul 17.12.2025˗27.02.2026 vaatama kambrikaaslase valitud kanaleid, milliseid ta tavaolukorras ei vaata. Kaebajale väljastati televiisor 27.02.2026, kuna tema kambrikaaslane kolis koos oma teleriga teise kambrisse. Sel ajavahemikul rikuti kaebaja õigust vaadata isiklikku telerit. Oluline on, et kõik vangla kauplusest teleri ostnud Tallinna Vangla kinnipeetavad saaksid ka oma telerit vaadata. Kui vangla tehniline võimekus ei luba ühes kambris kahe teleri samaaegset vaatamist, on vanglal kohustus luua vastav võimekus. Vangla taristu ei tohi olla vastuolus PS-ga. Tartu Vanglas on vastav võimekus loodud. Tartu Vanglasse paigutatavatel Rootsi vangidel on kohe kahekohalistesse kambritesse paigutatud kaks telerit. Vangla võiks telerite arvu ise reguleerida juhul, kui vangla paigutaks ise telerid kambritesse. Isikliku vara mitte kasutada lubamine on aga ebaõige piirang.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 14.08.2026 määrusega kaebuse. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sh teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kaebaja soovib vaidlustada Tallinna Vangla kodukorra p-i 8.13.3 osas, mis reguleerib televiisorite arvu kambris. Kaebajale on 27.02.2026 kambrisse kasutamiseks väljastatud isiklik televiisor. Kaebuse eesmärk on, et kõik vangla kauplusest teleri ostnud Tallinna Vangla kinnipeetavad saaksid oma telerit vaadata. Seega on kaebuse esitamine seotud avalike huvidega, mitte kaebaja enda õiguste rikkumisega. Kehtivas õiguses puudub õiguslik alus, mis võimaldaks kinnipeetaval pöörduda kohtusse avalikes huvides. Kuivõrd Tallinna Vangla kodukorra p-i 8.13.3 vaidlustamine ei ole antud juhul seotud kaebaja enda õiguste kaitsega ning kohtusse pöördumine avalikes huvides ei ole lubatav, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu.
2(4)
3-26-2143 Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kaebajal on Tallinna Vangla kodukorra p-i 8.13.3 vaidlustamiseks kaebeõigus, tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kuivõrd kaebajale on tagatud isikliku televiisori vaatamise võimalus kambris, ei mõjuta Tallinna Vangla kodukorra p 8.13.3 praegu ebasoodsalt kaebaja õigusi. Seega ei saa kaebaja subjektiivsete õiguste riive olla intensiivne. Samuti puuduvad kaebusel eduväljavaated. Kodukorra p-s 8.13.3 sätestatud piirang lähtub Tallinna Vanglas kasutusel olevatest tehnilistest lahendustest. Kambrid ei ole projekteeritud ega välja ehitatud arvestusega, et ühes kambris kasutatakse samaaegselt kahte televiisorit. Sellest tulenevalt ei ole Tallinna Vanglas loodud võimalust mitme televiisori samaaegseks kasutamiseks samas kambris. Lisaks tehnilistele võimalustele tuleb arvestada kambri kasutamist eluruumina. Kahe televiisori samaaegne kasutamine piiratud suurusega elukambris võib suurendada müra ja visuaalseid häiringuid ning tekitada kinnipeetavate vahel erimeelsusi televiisori kasutamise tingimuste osas. Asjaolust, et mõnes teises vanglas kasutatakse erinevat tehnilist või korralduslikku lahendust, ei saa järeldada Tallinna Vangla kohustust sama lahendust kasutusele võtta või kehtivat kodukorda muuta. Vanglal on õigus ja kohustus kujundada kinnipidamistingimused viisil, mis toetab vangla julgeolekut, sisekorda ning elukeskkonna mõistlikku kasutamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X ei nõustu 19.08.2026 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 14.08.2026 määrusega. Rootsi kinnipeetavatele on Tartu Vanglas kambrisse integreeritud kaks telerit koos kahe paari kõrvaklappidega. Kaebajal on küll kambris teler, kuid tema kambrikaaslase teler kogub tolmu isiklike asjade laos kodukorra p-i 8.13.3 tõttu. Kaebaja õigusi rikuti perioodil 17.12.2025˗27.02.2026, mil ta oli sunnitud vaatama kambrikaaslase võõrkeelseid programmieelistusi. Eesti vanglates koheldakse vange ebavõrdselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Tallinna Vangla kodukorra p 8.13.3 sätestab, et kui kambris on juba ühel kinnipeetaval televiisor, siis teisele kinnipeetavale televiisorit kambrisse tehniliste võimaluste puudumise tõttu ei väljastata. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla kodukorra p 8.13.3 ei ole kooskõlas PS §s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega, sest see ei võimalda kambrisse kahe televiisori väljastamist. Kaebaja selgitas kaebuses, et kaebuse eesmärk on, et kõigil vangla kauplusest televiisori ostnud Tallinna Vangla kinnipeetavatel peaks olema võimalus kambris oma isiklikku televiisorit vaadata. Kaebaja toob määruskaebuses välja, et kuna talle on alates 27.02.2026 väljastatud kambris kasutamiseks isiklik televiisor, siis tema kambrikaaslasele kodukorra p-st 8.13.3 tulenevalt isiklikku televiisorit ei väljastata.
10.Halduskohus ei ole eksinud kaebuse tagastamisel. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kaebus on esitatud kaebaja kambrikaaslase ja avaliku huvi kaitseks. Kaebaja ei saa kaebusega kaitsta enda kambrikaaslase ega teiste kinnipeetavate huve, sest seadus ei sätesta sellist võimalust (HKMS § 44 lg 2). Seega tagastas halduskohus 3(4)
3-26-2143 õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohus on õigesti selgitanud, et ka kaebeõiguse möönmisel tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Puudub vajadus neid põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4).
11.Kui kaebaja leiab, et tema õigusi rikuti perioodil 17.12.2025˗27.02.2026 ja talle on vangla õigusvastase tegevusega tekitatud kahju, on tal õigus pöörduda kahju hüvitamise nõudega vangla poole.
12.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.08.2026 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.