Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

Jõustunud määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-26-3132 andmise seaduse (VRKS) § 66 lg 2, § 65 lg 2 p-de 2 ja 7 ning lg 3 p 1 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6 alusel. Taotluse kohaselt kontrollisid PPA ametnikud Tallinnas Maleva tn 1-5 olnud inimesi, kellest viis olid oma sõnutsi Somaalia kodanikud ja üks Alžeeria kodanik. Üheks neist oli X, kes peeti kell 14.21 kinni VSS § 23 lg 1 ning lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel. 03.10.2026 esitas ta soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, misjärel PPA pidas ta kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5 ja 7 alusel. Taustakontrolli kokkuvõtte kohaselt oli puudutatud isiku reisiteekond SomaaliaDubai-Valgevene-Läti-Eesti, kavandatav sihtkoht Soome. PPA tuvastas esialgsete andmete pinnalt, et puudutatud isik saabus Schengeni alale Läti kaudu, mistõttu esineb alus käsitada Lätit puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina. PPA esitab lähiajal Lätile tagasivõtutaotluse. Kinnipidamine on vajalik, et tagada puudutatud isiku kättesaadavus ja üleandmine Lätile. Läti on praktikas sellised isikud tagasi võtnud. Samuti on isiku kinnipidamine vajalik rahvusvahelise kaitse menetluses asjaolude väljaselgitamiseks. Esineb puudutatud isiku põgenemise oht, kuna tema senine käitumine, Euroopasse jõudmise viis ja tema ütlused sihtriigi kohta annavad alust kahelda selles, et isik täidaks talle tulevikus tekkiva lahkumiskohustuse vabatahtlikult. Isiku sõnul lahkus ta Somaaliast 2026. aasta suvel ja lendas Dubai kaudu Valgevenesse õpilasviisa alusel. Seega oli talle teada piiriületuse kord. Sellest hoolimata ületas ta Valgevene-Läti piiri grupiviisiliselt ning ebaseaduslikult. Isikul oli Lätis võimalus pöörduda rahvusvahelise kaitse saamiseks ametivõimude poole, kuid seda ta ei teinud. Tema sõnul võttis sõiduk Lätis grupi peale ning toimetas nad Eestisse majutuskohta. Ka Eestis ei pöördunud isik omal algatusel ametivõimude poole, vaid viibis majutuskohas kuni politsei kontrollini. Kuna puudutatud isiku tegelik sihtkoht oli Soome, viitab kirjeldatud käitumine kavatsusele vältida ametivõime ja jätkata liikumist sihtriigi suunas. Isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses liikmesriigis, kuhu ta saabus, vaid alles pärast seda, kui isik oli PPA poolt tabatud. Seetõttu ei saa välistada, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise üheks ajendiks võis olla soov vältida kinnipidamist ja võimalikku väljasaatmist. Samuti viitavad isiku Eestisse saabumisega seotud asjaolud sellele, et tema liikumine Eestisse oli ette planeeritud. Isik liikus ilma reisidokumendita ning kasutas Eestisse jõudmiseks kolmandate isikute abi ja eeldatavasti maksti vahendajatele, kes aitasid isikul liikuda vajalikus suunas. Isik võib kasutada senise teekonna jooksul omandatud kontakte, teadmisi ja kogemusi selleks, et hoiduda üleandmisest või jätkata varjatult liikumist sihtriiki. Isik on teinud küll menetlustoimingutel koostööd, aga seda ei saa käsitada põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna see on kinnipidamise järel tavapärane ja eeldatav. Põgenemisohu hindamisel on määrav eelkõige isiku varasem käitumine ja sellest tulenev põhjendatud prognoos tema võimaliku käitumise kohta olukorras, kus tema suhtes tehtud otsuse täitmiseks puudub vahetu kontroll. Juhul, kui Läti ei võta isikut tagasi, toimub rahvusvahelise kaitse menetlus Eestis. VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei ole siinsel juhul piisavad, kuna menetlustest kõrvalehoidumine ei ole Schengeni alal vaba liikumise tingimustes takistatud.

3-26-3132 § 65 lg 2 p 7 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras. Määruse art 44 lg 2 kohaselt eeldab üleandmise tagamiseks kinnipidamine individuaalse hindamise tulemusel tuvastatud põgenemisohtu või avaliku korra või riigi julgeoleku kaitsmise vajadust ning seda, et vähem koormavat meedet ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Asjas kogutud andmed, eelkõige isiku ütlused reisiteekonna kohta ja PPA taotluses kajastatud kontrolliandmed, annavad piisava aluse arvata, et isik sisenes Schengeni alale esimesena Läti kaudu. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 esimese lause järgi vastutab taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja kolmandast riigist ebaseaduslikult sisenes. Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus algab taotleja sooviavalduse registreerimisest ning PPA peab selle menetluse algatama ja vajalikud toimingud tegema viivitamata. VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda tingimata, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks kohtule taotluse esitamise ajaks juba esitatud või et vastutav liikmesriik oleks lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1 reguleerib selge sõnaga olukorda, kus art 44 alusel kinni peetud isiku suhtes esitatakse vastuvõtmispalve pärast kinnipidamist. Seega võib kinnipidamine üleandmise tagamiseks alata ka vastutuse kindlaksmääramiseks vajalike esmaste toimingute ajal, kuid üksnes siis, kui PPA-l on tegelik kavatsus üleandmismenetlus viivitamata läbi viia ja kinnipidamise muud eeldused on täidetud. Kui Läti nõustub isiku vastu võtma, tuleb üleandmismenetlus läbi viia võimalikult kiiresti ning järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui üleandmine ei ole võimalik või vastutuse kindlaksmääramise menetlust ei saa enam jätkata, tuleb seda viivitamata arvestada kinnipidamise eesmärgi, õigusliku aluse ja proportsionaalsuse hindamisel. PPA taotluses kirjeldatud asjaoludest nähtub puudutatud isiku põgenemise oht. Isik sisenes Schengeni alale teadvalt ja ebaseaduslikult Valgevene-Läti piiri kaudu, liikus organiseeritult kolmandate isikute abil Lätist Eestisse, ei pöördunud kaitse saamiseks Läti ega Eesti ametiasutuste poole enne politsei kontrolli ning tema kavandatud sihtriik oli Soome. Selline käitumismuster näitab nii kogemust kui ka valmisolekut jääda ametivõimude eest varjatuks ja kasutada Schengeni sisepiirideta alal edasiliikumiseks ebaseaduslikke võimalusi. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine alles pärast kinnipidamist ei tõenda iseenesest põgenemisohtu, kuid koos reisiteekonna, ametivõimude poole pöördumata jätmise, vahendajate abi kasutamise ja väljendatud sihtriigiga toetab see järeldust, et vabaduses ei oleks isiku kättesaadavus menetlustoiminguteks ega võimalikuks Lätile üleandmiseks piisavalt tagatud. Samalaadseid asjaolusid on põgenemisohu tuvastamisel pidanud määravaks Tallinna Ringkonnakohus 30.09.2026 määruses nr 3-26-2198 (p-d 17–18) ning 01.10.2026 määrustes nr 3-26-2725 (p 9) ja nr 3-26-2742 (p 9). VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Isikul puuduvad Eestis püsivad sidemed, perekonnaliikmed ja kindel elukoht ning tema eesmärk on olnud liikuda edasi Soome. Isik on juba kasutanud ebaseaduslikuks piiriületuseks ja riikidevaheliseks liikumiseks kolmandate isikute abi. Dokumendi hoiule andmine ei takistaks tema liikumist Schengeni ala sees ning kohustus elada kindlaksmääratud kohas või käia PPA-s registreerimas ei tagaks tuvastatud põgenemisohu tõttu piisavalt tema kättesaadavust. Seetõttu ei ole leebemate meetmetega kinnipidamise eesmärki praegu võimalik saavutada. Samalaadsetel kaalutlustel on alternatiivsete meetmete ebapiisavust käsitlenud Tallinna Ringkonnakohus 30.09.2026 määruses nr 3-26-2198 (p 21), 01.10.2026 määruses nr 3-26-2725 (p 9) ja 01.10.2026 määruses nr 3-26-2742 (p 9).

3(6)

3-26-3132 Neljakuuline kinnipidamine on siinses asjas proportsionaalne. Tegemist on isiku esmakordse KPK-sse paigutamisega, rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on algstaadiumis ning PPA-l tuleb korraldada isiklikud vestlused, kontrollida isiku väiteid ja andmeid, võimaldada tal esitada täiendavaid selgitusi ja vastuväiteid ning samal ajal viia viivitamata läbi vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise ja võimaliku üleandmise menetlus. Toimikust ei nähtu terviseprobleeme, erivajadusi, perekondlikke sidemeid Eestis ega muid haavatavusega seotud asjaolusid, mis tingiksid kinnipidamise seaduslikkuse kontrollimise neljast kuust lühema tähtaja järel. Menetluse praeguses staadiumis ei ole alust eeldada PPA põhjendamatut viivitust ega kindlalt järeldada, et vajalikud toimingud lõpevad oluliselt varem. Ringkonnakohus on samadel kaalutlustel pidanud neljakuulise piirtähtaja kasutamist lubatavaks (Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2026 määrus nr 3-26-2725, p 12; 01.10.2026 määrus nr 3-26-2742, p 13; 30.09.2026 määrus nr 3-26-2198, p-d 22 ja 24). PPA-l on kohustus isik viivitamata KPKst vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-26-3132 istungi käigust arusaadav, et kohus nõustus PPA taotluse põhjendustega. Lühidalt selgituste esitamata jätmine ei anna alust tühistada määruse resolutsiooni, kui hiljem esitatud põhjendavast osast selguvad halduskohtu tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja kohaldatud õigusnormid.

3-26-3132 26-2220, 26.10.2026 määruses asjas nr 3-26-3089 ning teistes halduskohtu määruses viidatud ringkonnakohtu määrustes toodud seisukohtadele, kuna need on asjaomastes küsimustes üle kantavad ka siinse juhtumi asjaoludele. Kinnipidamine on vältimatult vajalik puudutatud isiku Lätile võimaliku üleandmise tagamiseks ja rahvusvahelise kaitse menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Puudutatud isiku Schengeni alale ja Eestisse saabumise ning tema tabamise ja rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud (grupis ebaseaduslik piiriületus üle Läti välispiiri, grupis ebaseaduslik smugeldamine Eesti kaudu Soome jõudmiseks, enda varjamine Läti ja Eesti ametivõimude eest ja rahvusvahelise kaitse taotlemine alles pärast seda, kui ta oli tabatud Eestis ebaseaduslikult viibimiselt) viitavad sellele, et puudutatud isik ei jääks vabanemise korral suure tõenäosusega PPA-le kättesaadavaks Lätile üleandmise või rahvusvahelise kaitse menetluse korraldamiseks. Menetluslikud küsimused

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.