Politsei- ja Piirivalveameti taotlus W.S kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Rika Laarits ja Margit Paas Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa saamist – W.S, esindaja Uljana Ponomarjova
Asja läbivaatamine
27.10.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba W.S kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks, s.o 27.02.2027 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohus tõlgib määruse kokkuvõtte isikule masintõlkeprogrammiga tigrinja keelde. Määruse avaldamisel asendatakse isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 175 lg 5, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 9 lg 1). Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 26.10.2026 VRKS § 66 lg 2 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse Eritrea kodaniku W.S (sündinud xx.xx.xxxx; puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks. PPA tugineb VRKS § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kaudu väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-s 6 sätestatud põgenemisohule. Põhjendused:
1.1.Põhja prefektuuri patrull kontrollis 25.10.2026 Tallinnas Sütiste tee 43-185 asuvat korterit ja tabas seal kokku viis isikut, kellel puudus Eestis ja Schengeni alal viibimiseks seaduslik alus. Üks neist oli W.S, kes peeti 25.10.2026 kell 17.39 kinni VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel ning toimetati kinnipidamiskeskusesse.
3-26-3480
1.2.Puudutatud isik avaldas 26.10.2026 soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ja peeti 26.10.2026 kell 13.43 kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5, 6 ja 7 alusel.
1.3.Isiku selgituste järgi kulges tema reisiteekond Eritreast Etioopiasse, sealt Ugandasse, Araabia Ühendemiraatide ja Valgevene kaudu Lätti ning edasi Eestisse. Isik lahkus Eritreast Etioopiasse, viibis seal umbes aasta ja seejärel Ugandas 10–11 kuud. Edasi lendas ta Dubai kaudu Valgevenesse eesmärgiga jõuda Euroopasse. Ta viibis 24.09.2026 Valgevenes ning jõudis 22.10.2026 öösel tunneli kaudu Läti territooriumile. Pärast umbes ööpäeva metsas viibimist sõidutati ta koos teiste isikutega Eestisse. Isiku sõnul oli tema eesmärk jõuda Soome tööle.
1.4.Puudutatud isik on Eritrea kodanik, tema emakeel on tigrinja keel ning tema isikusamasus on tuvastatud tema enda ütluste alusel. Tal puuduvad Eestis ja Schengeni alal perekonnaliikmed, kontaktandmed ja teadaolevad erivajadused. Isiku sõnul ei ole tal meditsiinilisi probleeme; tervisekontroll tehakse esimesel võimalusel.
1.5.PPA kavatseb esitada Läti Vabariigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art 33 lõike 1 alusel tagasivõtutaotluse. Kui Läti nõustub isiku tagasi võtma, korraldab PPA tema üleandmise sama määruse art-s 44 sätestatud korras. Kinnipidamine on PPA hinnangul vajalik, et tagada isiku kättesaadavus vastutava liikmesriigi määramise menetluses ja võimalikul üleandmisel Lätile.
1.6.Kui Läti isikut tagasi ei võta, tuleb rahvusvahelise kaitse menetlus läbi viia Eestis. PPA peab sel juhul välja selgitama taotluse aluseks olevad asjaolud, koguma ja hindama tõendeid, kontrollima isiku andmeid ning hindama tema rahvusvahelise kaitse vajadust. Selleks peab isik olema menetluse ajal PPA-le kättesaadav.
1.7.PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 6 8 p 6 tähenduses põgenemisoht. Isik sisenes Schengeni alale Läti kaudu ja liikus sealt Eestisse seadusliku aluseta, kasutades kõrvaliste isikute ja vahendajate abi. Tema pass jäi väidetavalt Lätti ning tal puudub telefon. Lätis ei pöördunud ta rahvusvahelise kaitse saamiseks pädevate ametiasutuste poole, vaid jätkas liikumist Eesti suunas; Eestis avaldas ta kaitse taotlemise soovi alles pärast kinnipidamist. PPA hinnangul näitavad isiku varasem eesmärgipärane liikumine, vahendajatele maksmine ja soov jõuda Soome tööle, et ta võib vabaduses menetlusest või Lätile üleandmisest kõrvale hoiduda ning jätkata ebaseaduslikku liikumist teise liikmesriiki.
1.8.PPA hinnangul ei ole VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud piisavad. Isik viibib Eestis seadusliku aluseta, Eesti ei ole talle tuttav riik, tal puuduvad siin perekondlikud sidemed, kontaktandmed ja piisavad rahalised vahendid ning PPA-l puudub usaldus, et ta järgiks talle määratud piiranguid. Schengeni riikide vahel üldjuhul puuduva piirikontrolli tõttu võiks isik jätkata ebaseaduslikku liikumist või muutuda ametiasutustele kättesaamatuks.
1.9.PPA peab kinnipidamist proportsionaalseks, möödapääsmatuks, kohaseks ja vajalikuks nii menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks kui ka isiku võimalikuks üleandmiseks vastutavale liikmesriigile. PPA andmetel ei esine isikul terviseseisundit, mis välistaks kinnipidamise. Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi.
PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.
3.Puudutatud isik kinnitas kohtuistungil, et taotlus on talle arusaadav. Isik selgitas, et tal on raskusi töö leidmisega. Ta lootis saada tööd, et oma peret aidata. Tal on Euroopas tädilapsed. Ta ei saanud kodumaale jääda, sest sõdurid võtsid 2022. a tema isa kinni ja pärast 2(5)
3-26-3480
seda ei kuulnud ta isast enam midagi. Ta põgenes Eritreast Euroopasse, et seal elada ja ema toetada. Ta ei ole kusagil mujal rahvusvahelist kaitset taotlenud. Tahtis saada rahvusvahelist kaitset riigis, kus ta saaks elada, töötada ja ema eest hoolitseda. Ta tahtis jõuda Saksamaale. Ootas Eestis smugeldajate juhiseid, kuidas edasi minna.
4.Puudutatud isiku esindaja ei vaielnud taotlusele vastu. Ta leidis, et taotlus on faktiliselt ja õiguslikult korrektne.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.VRKS § 66 lg 2 kohaselt taotleb PPA halduskohtult VSS § 23 lg-s 7 sätestatud korras loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks, kui taotlejat on vaja VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi. VRKS § 65 lg 1 järgi võib taotlejat kinni pidada üksnes juhul, kui VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. Kinnipidamine peab põhinema taotleja olukorra individuaalsel hindamisel ning olema taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne.
6.VRKS § 65 lg 2 p 2 lubab taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. Sama lõike p 7 lubab taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras. VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt käsitatakse põgenemise ohuna muu hulgas VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu. VSS § 68 p 6 järgi esineb põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita.
7.PPA viib esmajärjekorras läbi isiku Lätile üleandmise menetlust. Puudutatud isik on selgitanud, et ületas sisenes Schengeni alale Läti kaudu. Seetõttu võib eeldada, et Läti vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. PPA esitab Lätile vastuvõtmispalve ning Läti nõustumisel korraldab isiku üleandmise.
8.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lg-st 1 tuleneb sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
9.Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Läti keeldub isikut tagasi võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on asjakohased nii VRKS § 65 lg 2 p-s 7 kui ka p-s 2 sätestatud kinnipidamise alused.
10.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik ja see liikmesriik nõustub isiku vastu võtma või tagasi võtma, on tegemist samas asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui Läti peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu (vt määruse (EL) 2024/1348 art 35).
3(5)
3-26-3480
11.Kohtu hinnangul ei saa neljakuulist kinnipidamise tähtaega pidada ebaproportsionaalselt pikaks. PPA esialgne eesmärk on isik Lätile üle anda. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1 kohaselt tuleb vastuvõtmispalve esitada hiljemalt kahe nädala jooksul ning sellele tuleb vastata hiljemalt ühe nädala jooksul (art 45 lg 2). Pärast palve rahuldamist peab üleandmine toimuma viie nädala jooksul (art 45 lg 3 p a), mistõttu võib üleandmismenetlus kesta ligi kaks kuud. Üleandmisotsuse vaidlustamise korral võib menetlus pikeneda. Kui üleandmine ei osutu võimalikuks, peab PPA menetlema rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis; ka kiirendatud menetlus võib kesta kuni kolm kuud (määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 3). Seetõttu võib neljakuuline kinnipidamine olla vajalik nii üleandmismenetluse läbiviimiseks kui ka taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks.
12.Kohus hindab põgenemisohtu puudutatud isiku konkreetsete asjaolude kogumis. Isik sisenes Schengeni alale Valgevenest Läti kaudu ja liikus sealt Eestisse seadusliku aluseta. Tema sõnul oli eesmärk jõuda Soome tööle. Ta kasutas teekonnal kõrvaliste isikute ja vahendajate abi ning maksis liikumise korraldamise eest. Isiku pass jäi väidetavalt Lätti ja tal puudub telefon. Passi ja telefoni puudumine võimaldavad isikul oma tegelikku identiteeti ja eesmärke varjata. Viidatud asjaolud osutavad järjekindlale eesmärgile liikuda läbi liikmesriikide Soome ning valmisolekule kasutada selleks seadusliku aluseta liikumist.
13.Puudutatud isik ei pöördunud Lätis rahvusvahelise kaitse saamiseks pädevate ametiasutuste poole, vaid jätkas liikumist Eesti kaudu Soome suunas ja avaldas soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset alles pärast kinnipidamist. Kui isikul olnuks tegelikult vajadus rahvusvahelise kaitse järele, tulnuks taotlus esitada esimeses turvalises riigis. Läti on Euroopa Liidu liige ja selline turvaline riik, kus saanuks vajadusel varjupaika taotleda. Isik ei teinud seda, mis muudab tema varjupaigasoovi ebausutavaks. Isikul ei ole õigust valida, kus ta soovib rahvusvahelise kaitse taotluse esitada. Kohus peab usutavaks, et isik taotles varjupaika põhjusel, et takistada enda väljasaatmist. Kohus peab isiku varasemat sihtkohta, senist korraldatud ebaseaduslikku liikumist ja selle eest tasutud summasid põhjendatuks ohtu, et vabaduses viibides jätkab isik teekonda ega ole vastutava liikmesriigi määramise, võimaliku üleandmise või Eestis läbiviidava kaitsemenetluse ajal PPA-le kättesaadav.
14.Asjaolu, et puudutatud isik on pärast kinnipidamist menetlustoimingutel koostööd teinud, räägib tema kasuks, kuid ei kaalu eeltoodud asjaolusid üles. Koostöö on toimunud kinnipidamise tingimustes, kus isikul puudub võimalus oma teekonda jätkata. Isiku varasem tegevus – smugeldajate abi kasutamine, dokumentideta ja varjatult üle riigipiiride liikumine, Lätis kaitse taotlemata jätmine ning kavatsus jõuda Soome – annab aluse prognoosida, et vahetu kontrolli puudumisel võib ta teekonda jätkata või üleandmisest kõrvale hoiduda. Seetõttu on usutav, et vabaduses viibides võib ta varjuda, koostöö lõpetada või püüda Eestist seadusliku aluseta lahkuda. Kokkuvõttes esineb VSS § 68 p 6 tähenduses reaalne ja isikupõhiselt põhjendatud põgenemisoht.
15.Kohus on hinnanud eraldi VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piiranguid ning VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud kinnipidamise alternatiive. Kindlaksmääratud elukohas elamise kohustus ei oleks piisav, sest puudutatud isikul puudub Eestis püsiv elukoht ning teda Eestiga siduv perekondlik või muu püsiv seos. Perioodiline PPA-s registreerimine ei takistaks tal registreerimiste vahelisel ajal Eestist lahkuda. Reisidokumendi hoiulevõtmist ei saa tõhusaks pidada, sest isikul puuduvad dokumendid ja ta on juba liikunud üle riigipiiride ilma enda reisidokumendita. Tema kasutatud ebaseadusliku rände korraldus ja eesmärk jõuda Soome vähendavad usaldust, et ta täidaks talle pandud kohustusi. Seega ei hoiaks nende meetmete koos kohaldamine tõenäoliselt põgenemist ära ega tagaks piisavalt isiku kättesaadavust, arvestades tema senist teekonda ja Schengeni sisepiiridel üldjuhul puuduvat piirikontrolli. 4(5)
3-26-3480
16.Kohus arvestab seejuures, et üksnes rahaliste vahendite või Eestis perekonnaliikmete puudumine ei õigusta kinnipidamist. Need asjaolud on tähenduslikud vaid koos isiku senise käitumise ja väljendatud reisisihiga, sest need vähendavad võimalust korraldada tema Eestis viibimine viisil, mis tagaks leebema meetmega usaldusväärselt tema kättesaadavuse. Käesoleva asja konkreetsete asjaolude kogumis ei ole leebemad meetmed taotletava eesmärgi saavutamiseks sama tõhusad.
17.Kohtule esitatud andmetest ei nähtu praegu terviseseisundit ega erivajadust, mis välistaks puudutatud isiku kinnipidamise, kuid PPA taotluse kohaselt ei olnud tervisekontrolli taotluse esitamise ajaks veel tehtud. Seetõttu ei tee kohus lõplikku järeldust isiku terviseseisundi kohta. PPA peab tervisekontrolli korraldama esimesel võimalusel ning terviseprobleemi, haavatavuse või muu kinnipidamist mõjutava asjaolu ilmnemisel viivitamata uuesti hindama kinnipidamise sobivust ja vajalikkust. Kinnipidamiskeskuses peab isikule olema tagatud vajalik meditsiiniline ja vajaduspõhine psühholoogiline abi.
18.Kinnipidamine riivab intensiivselt puudutatud isiku vabadusõigust. Riivet õigustavad käesolevas menetlusetapis siiski konkreetne põgenemisoht, vajadus määrata vastutav liikmesriik ja tagada võimalik üleandmine ning Läti keeldumise korral vajadus selgitada Eestis välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud. Menetlus võib hõlmata tagasivõtutaotluse esitamist ja läbivaatamist, võimaliku üleandmise korraldamist või alternatiivselt kaitsetaotluse vastuvõtmist ja sisulise menetluse alustamist. Seetõttu on loa andmine kuni neljaks kuuks praegu sobiv ja vajalik. Neljakuuline tähtaeg on kinnipidamise ülempiir, mitte alus pidada isikut kinni kogu selle aja sõltumata menetluse käigust.
19.Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa W.S kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks, s.o kuni 27.02.2027 (kaasa arvatud).
20.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul. Samuti tuleb isik vabastada siis, kui langeb ära VRKS § 65 lg 2 p-st 2 tulenev kinnipidamise alus, s.o vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud. /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.