lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-25-3417/51

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustumise ootelTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.11.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-25-3417/51
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2026
Staatus
Jõustumise ootel
Sõnade arv
3909
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus 20. november 2026 1-25-3417 Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Annika Pärn Kriminaalasi Rea Koppeli süüdistuses karistusseadustiku § 121 lg 1 järgi, üldmenetlus Tartu Maakohtu 9. juuni 2026. a otsus Süüdistatava Rea Koppeli kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv Süüdistatav - Rea Koppel (isikukood 46801092755) Kaitsja - vandeadvokaat Tarmo Pilv Prokuratuur - esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks Kannatanu

- R.R.

Kannatanu esindaja - vandeadvokaat Robert Sprengk 22. oktoober 2026. a, suuline menetlus

U

O

M

IS

E

Vaidlustatud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled

O TE

L

Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi ja menetluse liik

U

ST

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil osalenud isikud

Süüdistatav Rea Koppel Kaitsja Tarmo Pilv Prokurör Külli Saks

JÕ

TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB

1.Tühistada Tartu Maakohtu 9. juuni 2026. a otsus Rea Koppelile karistuse mõistmise osas.
2.Mõista Rea Koppelile rahaline karistus 150 päevamäära summas 1500 eurot.
3.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 20.11.20261-26-7881/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 20.11.20261-26-7837/14Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.11.20261-26-6585/7Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 19.11.20261-24-7652/42Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 19.11.20261-25-4534/75Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 19.11.20261-23-1858/43Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
4.
Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

O TE

L

1.Rea Koppelit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi selles, et ta lükkas 18. augustil 2023 kella 16.15 paiku Tartu linnas XXX elumaja välistrepil olevat R.R. it rinnust, lõi teda vähemalt 5 korda jalaga vastu paremat puusa, paremat reit ja tuharat ning vähemalt 10 korda nii lahtise käe kui ka rusikaga ülakehasse. Kui R.R. oli elumaja hoovist lahkumas, lõi R. Koppel teda vähemalt 5 korda metallist jalgväravaga tugevasti vastu vasakut küünarnukki ja vasakut kehapoolt. R. Koppel tekitas R.R. ile valu ning kehavigastused: hulgimuljutused ja põrutused rindkere, vasaku küünarnuki ja vasaku vaagna piirkonnas, samuti hematoomi ja punetuse vasakul küünarnukil.

O

Maakohtu otsus

E

(a) Resolutiivosa

M

IS

2.Tartu Maakohtu 9. juuni 2026. a otsusega tunnistati R. Koppel süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja teda karistati 4-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata ja määrati, et R. Koppelil tuleb täita KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks kohustati teda KarS § 75 lg 2 p-le 8 tuginedes osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses kirjeldatud teoga sama liiki süüteod.

U

(b) Põhiosa

ST

3.Kannatanu R.R. läks 18. augustil 2023 R. Koppeli Tartu linnas XXX asuva maja juurde, et võtta vastavalt kohtu määratud suhtluskorrale vastu oma laps Z.Z. . Z.Z. i ema on R. Koppeli tütar C.C. . Tartu Maakohtu 2. juuni 2023. a määruse nr 2-21-13717 järgi pidi lapse üleandmine toimuma välisukse juures.

JÕ

U

4.Kuna R.R. i ja C.C. i suhted on halvad ning lapse üleandmine on varem osutunud probleemseks, oli 18. augustil 2023 R.R. iga kaasas ka tunnistaja G.G. , kes on R.R. i lepinguline esindaja tsiviilvaidlustes C.C. iga. G.G. jälgis sündmusi autost, mis oli pargitud majast veidi kaugemale varju.
5.R.R. suundus Kungla tn aadressile ja ootas värava taga umbes 10 minutit. R.R. il ei õnnestunud C.C. iga ühendust saada, misjärel küsis ta C.C. i vennalt K.K. ilt, kus Z.Z. viibib. K.K. vastas, et ei tea. Seejärel soovitas G.G. WhatsAppi rakenduse kaudu R.R. il välisukse ette minna. Edasiste sündmuste osas lähevad süüdistus- ja kaitseversioon lahku.
6.R.R. i sõnul lasi ta uksekella, misjärel löödi uks pauguga lahti. R. Koppel sõimas ja tõukas R.R. it rinnust ja R.R. pidi tegema pika sammu trepist alla, et püsti jääda. R.R. keeras selja R. Koppeli poole, kes hakkas teda peksma jalaga parema puusa piirkonda ning lahtise käe ja rusikaga selga. R. Koppel lõi jalaga umbes 5 korda ja kätega vähemalt 10 korda ning R.R. tundis löökidest valu. R.R. jõudis värava koha peale ning R. Koppel tampis väravaga tema 2(8)

vasaku küünarnuki ja külje vastu. R. Koppel lõi väravaga umbes 5 korda ja R.R. tundis ka nendest löökidest valu. R.R. jäi tänavale, R. Koppel väitis, et kutsus politsei, ning R.R. ja G.G. jäid politseid ootama. Tunnistaja G.G. kirjeldas sarnaselt R.R. iga, et kui R.R. sirutas käe uksekella suunas, käis välisuks väga järsku lahti, R. Koppel hüppas välja ja üritas kätega R.R. it trepist alla tõugata. R.R. hakkas jalgvärava suunas taganema samal ajal, kui R. Koppel talle järgnes ning peksis teda kätega seljapiirkonda ja jalgadega tuharasse ja kintsudesse. Jalgvärava vahel asus R. Koppel R.R. it väravaga tampima. Kui R.R. läks tänavale, kirjutas ta G.G. le, et R. Koppel kutsub politsei.

E

O

O TE

L

7.R. Koppel avaldas omakorda, et kui R.R. lasi uksekella, läks ta uksele, küsis, mida R.R. seal teeb, ja palus tal lahkuda. R.R. keeras trepil ringi ja väljus väravast, kusjuures R. Koppel pani värava juures talle käe kergelt õlale, juhatades ta sõbralikult välja. R.R. tahtis värava juures veel midagi seletada, kuid läks välja ja oligi kõik. Seejärel pani R. Koppel värava riivi, jooksis tagasi trepikotta ja helistas Häirekeskusesse. R. Koppel oli kodust lahkumas ega tahtnud, et R.R. tuleks uuesti väravast sisse ja läheks tema eakat ema häirima, ning tahtis olla veendunud, et R.R. lahkub. R.R. oli viisakas ning R. Koppel ei löönud teda ega liigutanud väravat edasi-tagasi. Tunnistaja K.K. i ütlustest tuleneb, et kui R.R. läks ukse juurde kella laskma, liikus K.K. eemale auto juurde ja R. Koppel läks uksele R.R. ile vastu. Järgmisena nägi K.K. elutoa aknast, et R.R. ei tahtnud hoovist lahkuda ja seisis värava augus. R. Koppel lükkas viisakalt R.R. it ja selleks, et aed kinni panna, tõukas aiaga teda väljapoole. Kui R.R. väljus hoovist, helistas R. Koppel politseisse. K.K. ei tea, mis toimus R. Koppeli ja R.R. i vahel enne väravani jõudmist, sest polnud kõrval ega jälginud pealt.

JÕ

U

ST

U

M

IS

8.Kohus leidis, et R.R. i ja G.G. ütlused on usaldusväärsed, sest need langevad omavahel kokku ja on kooskõlas nii WhatsAppi vestluse kui ka R.R. i ja politseiniku telefonikõne salvestisega. Kell 16.07 soovitas G.G. : „Mine ukse taha“. R.R. vastas kell 16.16: „Said näha kuidas fyysilsielt jalaga perse ja aiaga peksis mind w [--] Kutsus politsei praegu [--] Kui mendid siin, siiss aad välja tulla ja tunnistada“. G.G. vastas: „Jep“. R.R. lisas: „Sest ytlebe t ma ohtlik talle“ ja G.G. juhendas: „Teed avalduse tema vastu“. Ka telefonikõne salvestiselt kuuldub, kuidas R.R. avaldas kell 16.24 politseinikule, et ta peaks saama kohtumääruse alusel välisuksel lapse ema käest lapse, läks XXX aiast sisse ja lasi kella. Edasi ütles R.R. : „Siis tuli välja Teile helistanud Rea Koppel, kes ei tee esimest korda selliseid trikke, kes üritas mind esimese hooga lükata selg ees kivi...sellest betoontrepist alla seal. Hakkas sõimama, et tõmba nahhui, värdjas. Siis lõi jalaga perse lihtsalt ja lükkas mind nagu aia poole, aiast välja. Siis ma seisin seal, ma ütlesin, et ma...kus...kus mu laps on, kus Mia on ja ta tampis mind selle aiaga reaalselt...selle kuradi jalgväravaga...tampis lihtsalt mind vastu küünarnukki igale poole“. Kui politseinik küsis, kas R.R. il on löömisest nähtavaid jälgi, vastas viimane, et ta ei oska öelda, kuid temaga on kaasas tunnistaja. R.R. i versioon käte, jalgade ja väravaga löömisest on püsinud ühesugune.
9.Kohus pidas G.G. kohalolekut erinevalt kaitsjast tõendatuks. G.G. reageeris WhatsAppis kohe R.R. i sõnumitele, teadis, millist riietust R. Koppel kandis, ja ka tema telefoni asukoha väljavõtted kinnitavad, et ta viibis 18. augustil 2023 kell 15.35–16.27 aadressil XXX . Samuti ütles R.R. vahetult pärast konflikti lõppu politseile, et temaga on kaasas advokaat, kes võib juhtunut kinnitada. Ka R. Koppel on öelnud, et R.R. iga käis „pidevalt mingeid inimesi“ ja ta ei saa aru, miks R.R. „kogu aeg hästi palju rahvast kaasas vedas“. Samuti fikseeriti sündmuskoha vaatluse käigus muu hulgas see, et asukohast, kus G.G. enda sõnul viibis, on näha selline vaade, nagu ta kirjeldas.
10.R. Koppeli ja K.K. i ütlused pole usaldusväärsed. Häirekeskuse kõnesalvestiselt ilmneb, et R. Koppel ütles algselt, et R.R. on tema jaoks võõras. Täpsustavate küsimuste peale tunnistas R. Koppel aga, et tegemist on R.R. iga, kes on tema tütre lapse isa ja käib oma last otsimas. Kohus 3(8)

leidis, et kui suhtlus maja ees olnuks rahumeelne, nagu R. Koppel oma ütlustes väitis, poleks tal olnud põhjust Häirekeskusesse helistada. K.K. ütles kohtueelses menetluses, et viibis pidevalt õues ja R.R. käis uksel mitu korda, kuid kohtus antud ütluste järgi käis ta vaheldumisi tuppa ja õue ning R.R. käis hoovis ühe korra. Vastuolude põhjusena tõi K.K. välja, et ei mäleta, kuidas uurija küsis, ja et midagi võis jääda arusaamatuks.

O TE

L

11.Kohus luges tõendatuks, et R. Koppel lükkas süüdistuses märgitud ajal ja kohas R.R. it rinnust ning lõi teda 5 korda jalaga vastu paremat puusa, paremat reit ja tuharat, 10 korda nii lahtise käe kui ka rusikaga ülakehasse ja 5 korda metallist jalgväravaga vastu vasakut küünarnukki ja vasakut kehapoolt. R.R. tundis löökidest valu ning vasakul küünarnukil hakkas tekkima punetav hematoom. Valu tundmist, punetust ja väikest formeeruvat hematoomi ning hulgimuljutusi ja põrutusi rindkere, vasaku küünarnuki ja vasaku vaagna piirkonnas tõendab Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriis nr EP23-323378. Seega on KarS § 121 lg-s 1 sätestatud mõlemad koosseisualternatiivid täidetud. R. Koppel tegutses valu tekitamise osas kavatsetult (KarS § 16 lg 2) ja tervisekahjustuse tekitamise suhtes kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

O

Karistus

IS

E

12.R. Koppelit tuleb karistada vangistusega, sest rahalise karistuse mõistmine pole võimalik. R. Koppel on varem näidanud välja lugupidamatust kohtuotsuste suhtes, mistõttu on alust arvata, et rahaline karistus ei saavutaks karistuse eesmärke. R. Koppeli tegu pole aga raske ja tema süü ei ole suur. R.R. i kehalisest väärkohtlemisest on möödunud ligi 3 aastat, mille jooksul ei ole R. Koppel vägivaldselt käitunud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

M

Apellatsioon

U

13.Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja R. Koppeli õigeksmõistmist. Kaitsja seisukohad on lühidalt järgmised.

U

ST

14.Kohus ei pööranud piisavalt tähelepanu asjaolule, et prokuratuur keeldus kaitsja ettepanekutest koguda tõendusteavet. Prokuratuur ja uurimisasutus pidanuks hankima sündmuspaiga lähedal olnud videokaamera salvestised, samuti tulnuks korraldada korrektne paikvaatlus. Kaitsja osutab tõigale, et paikvaatlust korraldades palusid menetlejad R. Koppelil oma auto maja eest ümber parkida, kuigi 18. augusti 2023. a sündmuste ajal oli maja ette pargitud kaks autot, mis piirasid G.G. vaatevälja. Pole usaldusväärselt tõendatud, et G.G. viibis sündmuskohal.

JÕ

15.Olemasolevaid tõendeid on valesti hinnatud. Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriis nr EP23-323378 tugineb valdavalt R.R. i kaebusele valu tundmisest. Samuti pole vasaku küünarnuki piirkonnas tuvastatud väike formeeruv hematoom kooskõlas R.R. i väidetega kallaletungi raskusest, kuna sellise kallaletungi tagajärg peaks olema raskem.
16.Isegi kui G.G. viibis sündmuskohal, ei saanud ta juhtunut näha. Tema vaateväli sündmuskohale oli piiratud ja ta sai toimunut vaid kuulda. Võttes arvesse, et R.R. hoidis G.G. d reaalajas sündmustega kursis, võis see G.G. tajule sellist mõju avaldada, et ütlusi andes uskus ta ka ise, et nägi toimunut pealt. Sõnumivahetuses R.R. iga ei kinnita G.G. , et ta tõesti nägi sündmusi. Kaitsja sõnul tekitab tunnistaja taju suhtes kahtlusi ka asjaolu, et kui ta oleks toimunut näinud, oleks ta sekkunud või politsei kutsunud, mida ta ei teinud.

4(8)

17.R.R. i ja G.G. vahelisest sõnumivahetusest nähtub, et G.G. juhendab R.R. it järgmiselt: „Politseile ütled, et lõi sind sinna ja sinna ja sinna [--] Ja sa tundsid valu [--] Suurt valu“. See on kuriteokaebuse ja ütluste kujundamine. G.G. ütlused pole usaldusväärsed.
18.Ka R.R. i ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks. Kuigi Häirekeskusele väitis R.R. , et kukkus välisukse ees pärast R. Koppeli rünnakut betoontrepist selg ees alla, on ta hilisematel ülekuulamistel öelnud, et pidi kukkumise vältimiseks astuma pika sammu trepist alla.

O TE

L

19.R. Koppeli ja K.K. i ütlused on ekslikult tõendikogumist kõrvale jäetud. Kuna sündmus polnud K.K. i jaoks midagi ebaharilikku, on loomulik, et ta ei mäleta kõike detailselt. Samuti ei ole R. Koppeli kõne Häirekeskusele vastuoluline, sest kuigi ta nimetab R.R. it esialgu võõraks, räägib ta kõne jooksul lõpuks tõtt.
20.R. Koppel on kerge kehaehitusega keskealine naine, kes ei saa tõukamisega piisavalt mõjutada tugeva kehaehitusega noort meest. Puudub ka tahtlus, sest R. Koppel helistas ise politseisse ja möönis, et surus R.R. i aiast välja.

O

21.Kohus omistas karistust mõistes liiga suure kaalu R. Koppeli suhtumisele teise kohtuotsuse täitmisesse. Asjaolu, et R. Koppel pole tema tütre ja R.R. i vahelises tsiviilvaidluses tehtud otsusega rahul ning väljendab seda sotsiaalmeedias, pole asjakohane. Ka ei saa mõistlikuks pidada seda, et R. Koppelil tuleb elada Eestis, kuigi ta elab Norras.

E

Ringkonnakohtu istung

M

IS

22.Tartu Ringkonnakohtus 22. oktoobril 2026 toimunud istungil jäi kaitsja enda apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde. Prokurör vaidles vastu. R. Koppeli sõnul pole ta süüdistuses kirjeldatud kuritegu toime pannud. Pooled said esitada enda seisukoha rahalise karistuse mõistmise kohta.

U

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

U

ST

23.Kolleegium leiab, et maakohus ei eksinud faktiliste asjaolude tuvastamisel ja lahendas R. Koppeli süüküsimuse nõuetekohaselt. Küll aga nähtub vaidlustatud otsusest kaalutlusviga vangistuse mõistmisel. See tingib kohtuotsuse tühistamise ja R. Koppelile uue karistuse mõistmise. Ringkonnakohus lahendab apellatsiooni süüküsimuse osas (a) ja põhjendab seejärel rahalise karistuse mõistmist (b). Lõpetuseks võtab kolleegium kokku kaebemenetluse tulemuse (c).

JÕ

(a) Süüküsimus

24.Vaidlustatud otsus sisaldab põhjalikku tõendite analüüsi. Ringkonnakohus tutvus kohtutoimikuga ja leiab, et maakohtu seisukohad põhinevad toimikust nähtuval tõendusteabel.
25.Maakohus tuvastas menetlusõigust järgides, et R.R. i ning R. Koppeli ja tema tütre C.C. i suhe oli konfliktne. Selle tingis R.R. i suhtlus tema ja C.C. i ühise lapsega. Suhtluskord oli kindlaks määratud Tartu Maakohtu 2. juuni 2023. a määrusega, ent R.R. i väitel rikkus C.C. seda korduvalt, jättes lapse R.R. ile kokku lepitud ajal ja kohas üle andmata. R.R. isse suhtusid halvustavalt nii R. Koppel kui C.C. . Mingist hetkest alates ei läinud R.R. enam last vastu võtma või üle andma üksi, vaid võttis kellegi endaga kaasa. 18. augustil 2023 läks R.R. taas lapsele järele, kuid C.C. ei vastanud talle, kus laps üle antakse. R.R. sõitis Tartus XXX asuva maja juurde, läks väravast sisse ja lasi uksekella (vt maakohtu otsuse lk 3–5, p-d 6–8). Maakohus tegi nõuetekohaselt kindlaks asjaolud, kuidas uksekella laskmise järel läks uks pauguga lahti ja sealt 5(8)

väljus R. Koppel, kes tõukas R.R. it, sõimas ja hakkas teda peksma käte ning jalaga. Jalahoope oli umbes 5 ja käelööke vähemalt 10, mille tõttu tundis R.R. valu. Sellele järgnesid värava juurde jõudes 5 hoopi väravaga vastu R.R. it, mis tekitasid viimasele taas valu (maakohtu otsuse lk 5, p 9). Kohus tuvastas ka selle, et R. Koppeli löögid tekitasid R.R. ile tervisekahjustused, sh hematoomi, punetuse jm (maakohtu otsuse lk 9–10, p-d 19 ja 20).

L

26.Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisi nr EP23-323378 järgi oli R.R. i küünarnukil 18. augustil 2023 kell 19.34 formeeruv hematoom (KoTo tl 37). Kuna XXX jalgvärava kõrgus on 116 cm (sündmuskoha vaatlusprotokolli foto nr 12) ja R.R. i küünarnuki kõrgus on 112 cm (KoTo tl 101 pd), on usutav, et hematoom tekkis just kokkupõrkest väravaga.

O TE

27.Apellatsioonis on leitud, et kui R. Koppeli rünne toimus päriselt nii, nagu R.R. seda kirjeldas, siis pidanuks viimasel olema raskemad vigastused kui kõigest väike formeeruv hematoom. Kolleegium sellega ei nõustu. R. Koppeli jalgväravaga tehtud löögid võisid tekitada lisaks R.R. i kirjeldatud valutundele ka vaid ühe väiksema hematoomi. R.R. ja R. Koppel asusid löökide ajal teineteisele lähestikku ning süüdistatav tegi need järjest ja kiiresti, mistõttu polnud need nii tugevad, et põhjustada hematoomist raskemaid vigastusi (vt ka KoTo tl 99).

IS

E

O

28.Vaidlustatud otsusest nähtub, millistele tõenditele tuginedes ja miks leidis kohus, et sündmuskoha vahetus läheduses viibis ka R.R. it nõustanud advokaat G.G. . Seda kinnitavad R.R. i ja G.G. ütlused (KoTo tl 95 pd jj ning tl 149 pd jj), nendevaheline suhtlusrakenduse WhatsApp vestlus (KoTo tl 62 jj), R.R. i ja politseiniku telefonikõne salvestis (KoTo tl 27 jj), G.G. telefoni asukoha andmete väljavõte (KoTo tl 123) ning sündmuskoha vaatlusprotokoll (KoTo tl 39 jj) ja G.G. ütluste olustikuga seostamise protokoll (KoTo tl 126 jj). Maakohtu põhjendused on veenvad ja ammendavad ning apellatsioonis väidetu ei lükka neid ümber (vt maakohtu otsuse lk 6–8, p-d 11–15).

ST

U

M

29.Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et R.R. i ja G.G. ütlused on üksikasjalikud ja ühetaolised ega jäta muljet juhtunu väljamõtlemisest ning need kõlavad kokku teistegi tõenditega. Apellatsioonis on märgitud, et R.R. väitis Häirekeskusele, kuidas ta kukkus välisukse ees R. Koppeli ründe tõttu trepist alla, ent kohtus sõnas, et pidi kukkumise vältimiseks astuma pika sammu trepist alla. Ringkonnakohus ei pea seda oluliseks ebakõlaks, mis seaks kahtluse alla nii R.R. i ütluste kui ka teiste tõendite põhjal tuvastatavad faktilised asjaolud, et süüdistatav lõi erineval viisil ja korduvalt kannatanut.

JÕ

U

30.Kaitsja on R.R. i ja G.G. WhatsAppi suhtlusele tuginedes arvamusel, et G.G. kujundas R.R. i versiooni. Midagi sellist sealt aga ei nähtu. G.G. nõustas R.R. it viimase last puudutavas vaidluses ja tuli kannatanuga kaasa ainult seepärast, et tema suhted C.C. i ja R. Koppeliga olid konfliktsed ning lapse üleandmisega oli korduvalt probleeme tekkinud. R.R. i ja G.G. suhtlusest selgub, et kannatanu andis kõigepealt tunnistajale teada R. Koppeli ründest ja alles pärast seda andis G.G. juhised, mida edasi teha. Vestlusest ei ilmne, et G.G. ja R.R. oleksid midagi koos välja mõelnud ning asunud selle üksikasju kokku leppima vms.
31.Ringkonnakohus leiab, et R. Koppeli enda versioon tekitab küsitavusi ja see pole ülejäänud tõendikogumit arvestades usutav (vt ka KoTo tl 162 jj). Süüdistatav eitas R.R. i löömist ja rääkis käe kergelt õlale asetamisest ning sõbralikult aiast minema juhatamisest (vt maakohtu otsuse lk 5, p 10). Maakohus osutas ka vastuolule R. Koppeli öeldus. Pärast juhtunut ütles ta Häirekeskusele kõigepealt seda, kuidas mingi võõras mees sisenes mu hoovi, ja tõdes seejärel järgmistele küsimustele vastates, et teab, kellega on tegu, ja et see on R.R. . Kõne vältel rääkis R. Koppel ka sellest, kuidas R.R. on agressiivne (KoTo tl 22 ja 23). Võttes arvesse ülejäänud tõendikogumit, jagab kolleegium maakohtu seisukohta, et R. Koppel soovis näidata ilmselt R.R. 6(8)

it võimalikult halvast küljest ja pisendada enda osa. Lisaks leiab kolleegium maakohtuga nõustuvalt, et kui olukord oleks tõesti lahenenud nii rahumeelselt, nagu R. Koppel väitis, polnuks tal põhjust Häirekeskusele helistada (maakohtu otsuse lk 8, p 16). Asjaolu, et ta seda tegi, osutab sellele, et tema ja R.R. i vahel toimus midagi märksa enamat.

L

32.Maakohus on jälgitavalt põhjendanud sedagi, miks ei kinnita K.K. i ütlused R. Koppeli ütlusi. K.K. väitis maakohtus, et ei näinud, mis juhtus R. Koppeli ja R.R. i vahel enne jalgväravani jõudmist (KoTo tl 145 pd ja 146), aga kohtueelses menetluses sõnas, et nägi seda pealt. Niisugust vastuolu ei osanud K.K. kohtus veenvalt selgitada (maakohtu otsuse lk 8–9, p-d 17– 18).

O

O TE

33.Maakohtu otsuse tühistamist ei tingi ka kaitsja etteheide, et kogumata jäeti sündmuskoha lähedal asunud videokaamera salvestised ja tegemata jäeti korrektne paikvaatlus. KrMS § 61 lg 1 järgi pole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu. Tõendamiseseme asjaolu tõendamiseks võib kasutada mis tahes KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud tõendit, mis annab tõendamiseseme asjaolu kohta usaldusväärset teavet. Praegu on kogutud piisavalt tõendeid, mida hinnates sai maakohus lahendada KrMS § 306 lg 1 p-des 1–4 toodud küsimused ja teha KrMS § 309 lg-st 3 juhindudes süüdimõistev otsus.

U

ST

U

M

IS

E

34.Samuti ei jaga kolleegium kaitsja kriitikat sündmuskoha vaatlusprotokolli suhtes. Kaitsja leiab, et kuna 18. augustil 2023 parkis XXX asuva maja ees kaks sõiduautot, tulnuks ka sündmuskoha vaatlust teha nii, et maja ette on pargitud autod. 18. augustil 2023 kell 16.06 tehtud ja kaitsepoole esitatud fotolt nähtub, et XXX maja ees põõsa kõrvale oli pargitud auto (KoTo tl 142). Samale kohale on pargitud auto vaatlusprotokolli fotodel 3–6 (KoTo tl 41–42). XXX aia ette oli 18. augustil 2023 toimunu ajal pargitud ka R.R. i auto. K.K. i ütluste järgi võis R.R. i auto asuda sissesõidutee ees, umbes 2 m jalgväravast Tamme pst poole (KoTo tl 149). G.G. andis ütlusi, et sissesõidutee ette polnud pargitud ühtegi autot (KoTo tl 151). R.R. i sõnul asus tema auto sissesõiduteest Tamme pst pool, elektripostist paremal (KoTo tl 97). Vaatlusprotokolli fotodelt 7 ja 15–17 on näha, et sissesõidutee ette on küll pargitud sõiduauto, ent see ei piira vaatevälja välisukse ja jalgväravani (KoTo tl 43 ja 47–48). Kui auto olnuks pargitud sissesõiduteest paremale, piiranuks see vaatevälja veel vähem. Järelikult pole selle täpne asukoht oluline, sest igal juhul võis G.G. enda asukohast Tamme staadionil näha, mis toimub maja ees. Kaitsja etteheide, et R. Koppel pidi enda autot (vaatlusprotokolli fotodel 5–6 nähtavat Volkswagenit) liigutama, on põhjendamatu. Puuduvad tõendid, et kohale, kus vaatluse ajal asus R. Koppeli auto, oli mõni auto pargitud ka 18. augustil 2023. Süüdistuses märgitud ajal oli maja ees kaks sõiduautot, aga need ei saanud piirata oluliselt G.G. vaatevälja, sest tema asukohast vaadates jäid autod välisuksest ja jalgväravast vasakule ja paremale ning tal oli võimalik näha XXX majaesist, jalgväravat, treppi ja osa välisuksest.

JÕ

35.Kolleegium leiab erinevalt kaitsjast, et R. Koppeli rünnet saab pidada piisavalt oluliseks. Ta lõi R.R. it korduvalt käte, jala ja metallist jalgväravaga. Selline käitumine tekitab tüüpiliselt valu ja tervisekahjustused.
36.Kolleegium ei näe vajadust ega apellatsiooni piiresse jäädes ka võimalust muuta maakohtu otsust tahtluse küsimuses. Võttes arvesse seda, et R. Koppel kasutas löömiseks käsi, jalga ja metallist jalgväravat, ning tema tehtud löökide arvu, saab rääkida R.R. ile valu tekitamise suhtes kavatsetusest (KarS § 16 lg 2) ja tervisekahjustuste osas kaudsest tahtlusest (KarS § 16 lg 4) (maakohtu otsuse lk 10, p 21). Kaitsja osutatud tõik, et R. Koppel helistas ka ise Häirekeskusesse ja tunnistas R.R. i aiast välja surumist, ei kummuta seda, et kehaline väärkohtlemine oli tahtlik.

7(8)

37.Kokkuvõttes jõudis maakohus tõendeid kogumis hinnates õigele järeldusele, et R. Koppel pani toime R.R. i kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 1 mõistes. (b) Karistus
38.Maakohus tegi KarS § 56 lg-t 1 kohaldamisel kaalutlusvea, mis tõi kaasa R. Koppeli süüle ja isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (vt ka RKKK 26.01.2021, 1-19-4150/132, p-d 26–28). See tingib vaidlustatud otsuse osalise tühistamise ja uue karistuse mõistmise.

E

O

O TE

L

39.KarS § 56 lg 2 ls 1 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus põhjendas vangistust kuriteo toimepanemise asjaolude ja sellega, et R. Koppel on R.R. i ja C.C. i tsiviilvaidlust lahendava kohtuniku ja R.R. i kohta teinud Facebookis halvustava sisuga postitusi (maakohtu otsuse lk 10, p 23). Kolleegium ei pea praegu asjakohaseks karistuse liigi üle otsustamisel seda, et R. Koppel on teinud vaidlustatud otsuses märgitud halvustavaid postitusi (nt kohtuniku pildi postitamine koos järgmise tekstiga: „Kes tunneb??? Kirjutage mulle kiiresti!“, millele on lisatud vihase näo kujutis, KoTo tl 70). Samuti ei osuta vajadusele mõista R. Koppelile vangistust kehalise väärkohtlemise asjaolud. Ehkki R. Koppeli löögid olid korduvad ja ta kasutas ka jalgväravat, ei pidanud maakohus tema süüd suureks (maakohtu otsuse lk 11, p 24). R. Koppelile süüks arvatav tegu põhjustas R.R. ile valu ja kergemalaadseid vigastusi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. R. Koppelit pole varem kriminaalkorras karistatud ja kohtul puuduvad andmed, et ta oleks hiljem vägivalda tarvitanud. Maakohus arvestas sedagi, et kuritegu toimus ligi 3 aastat tagasi (maakohtu otsuse lk 11, p 25).

U

M

IS

40.Neil kaalutlustel on kolleegium seisukohal, et R. Koppeli karistuse eesmärke aitab saavutada rahaline karistus. Arvestades R. Koppeli süü suurust ja võimalust teda edaspidi mõjutada kuritegudest hoiduma, peab kohus põhjendatuks 150-päevamäärase rahalise karistuse mõistmist. Sellele vastab KarS § 44 lg-s 2 sätestatud 10-eurost miinimumpäevamäära aluseks võttes 1500 eurot (vt ka KoTo tl 133). Kolleegium ei näe R. Koppeli puhul sellist asjaolu, mis tingiks rahalise karistuse osaliselt või täielikult tingimisi täitmisele pööramata jätmise KarS § 73 alusel.

ST

(c) Apellatsioonimenetluse tulemus

U

41.Toodule tuginedes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2 ja 4 ning § 340 lg 2 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 9. juuni 2026. a otsuse R. Koppeli karistuse mõistmise osas. Ringkonnakohus mõistab R. Koppelile rahalise karistuse 150 päevamäära summas 1500 eurot. Apellatsioon jääb selle taotlustest ja põhjendustest lähtudes rahuldamata.

JÕ

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.11.20261-26-6832/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 19.11.20261-25-2421/23Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja