Viru Vangla materjalid Maksim Klantsatõi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega
O
O TE
L
Kohus
Maksim Klantsatõi (isikukood 37801225219; viibimiskoht Viru Vangla) Karistuse kandmise algus 27.11.2024 ja lõpp 27.05.2028
Kaitsja
vandeadvokaadi abi Kadi Sitska (riigi õigusabi korras)
Kohtuistungi toimumise aeg
13.11.2026 avalikul videokohtuistungil
M
RESOLUTSIOON
IS
E
Süüdimõistetu
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:
U
Jätta Maksim Klantsatõi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
U
ST
Rahuldada vandeadvokaadi abi Kadi Sitska tasutaotlus ning välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Tibar & Partnerid kasuks 141,36 (ükssada nelikümmend üks eurot ja 36 senti) eurot (sh käibemaks) vandeadvokaadi abi Kadi Sitska poolt määratud korras süüdimõistetu Maksim Klantsatõi kaitsjana osutatud õigusabi eest.
KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Maksim Klantsatõilt menetluskuluna riigituludesse 141,36 (ükssada nelikümmend üks eurot ja 36 senti) eurot kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300
LUMINOR
BANK pangas või arveldusarvele nr EE957700771001523585 LHV BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700003532 ning selgitus „Maksim Klantsatõi, 1-24-7652, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord
1-24-7652 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 05.02.2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-7652 tunnistati Maksim Klantsatõi süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka vahi all viibitud aeg 21.01.202420.09.2024 s.o 8 kuud, lugedes kandmata karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Samuti arvati karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 27.11.2024, mis loeti karistuse kandmise alguseks.
O TE
L
2.Viru Vangla esitas 09.11.2026 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Klantsatõi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla.
IS
E
O
3.Viru Vangla tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning kõrgohtlik vangidele (risk vanglas). Oht seisneb röövimises ja kehalises väärkohtlemises, millega võivad kaasneda kergemad kehavigastused; narkootikumide omandamises ja edasiandmises, ohustades rahvatervist ja üliraskete kehavigastuste tekitamises, ohustades seejuures vangla julgeolekut. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist, mille tagajärjel võib käituda agressiivselt püüdes saavutada oma eesmärke. Oht võib ilmneda ka juhul, kui isik paneb majandusliku kasu saamise eesmärgil toime narkootikumidega seotud kuriteo. Juhul, kui kinnipeetav ei muuda oma mõtlemist ja käitumist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 31%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 38%.
U
ST
U
M
4.Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada M. Klantsatõi enne tähtaeg elektroonilise valve alla, teeb kriminaalhooldusametnik tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 27.05.2028. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata M. Klantsatõile järgmised kohustused: KarS § 75 lg 2 p 4 – asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; KarS § 75 lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud. Kui karistuse kandmine jätkub kriminaalhoolduses, planeerib kriminaalhooldus süüdimõistetule järgnevad tegevused: sotsiaalprogrammi “Õige hetk“ jätkutegevused programmis õpitud oskuste kinnistamiseks; vestlused ühiskonnas kehtestatud reeglite täitmise olulisusest ning motivatsioonist loobuda kuritegelikust käitumises. Vajaduse ilmnemisel koostöö teiste organisatsioonidega (Eesti Töötukassa, KOV ja PPA).
JÕ
5.Elukoha sobivuse kontrolli kohaselt teostas 20.10.2026 kriminaalhooldusametnik elukohakontrolli aadressil xxxx, et kontrollida M. Klantsatõi elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kodukülastuse teostamise tulemusena selgus, et antud elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks.
6.Viru Ringkonnaprokuratuur ei nõustu oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta M. Klantsatõi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur leiab, et vangla poolt koostatud iseloomustusest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu hoiakud muutunud sedavõrd oluliselt, et uute kuritegude toimepanemise risk oleks märkimisväärselt vähenenud. Maksim Klantsatõi on kriminaalkorras 13 korral karistatud (11 on arhiveeritud), vanglas viibib ta seitsmendat korda. Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtuvad küll mitmed süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud – vanglas töötamine, sotsiaalprogrammide läbimine, elukoha ja töökoha olemasolu, kuid prokuratuuri hinnangul oleks Maksim Klantsatõi ennetähtaegne
1-24-7652
U
ST
U
M
IS
E
O
O TE
L
vabastamine ennatlik. Maksim Klantsatõi näol ei ole tegemist õiguskuuleka isikuga. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik on ükskõikse suhtumisega ühiskonna reeglite suhtes. Maksim Klantsatõi kuriteod näitavad, et isik ei ole varasematest karistustest paraku vajalikke järeldusi teinud. On märkimisväärne, et Maksim Klantsatõi on ka varasemalt kriminaalhoolduse ajal jätnud talle määratud üldkasuliku töö tegemata, mille tõttu pöörati karistus täitmisele. Vaatamata sellele, et kohus on andnud isikule võimalusi talle mõistetud karistust vabaduses kanda, ei ole Maksim Klantsatõi näidanud motivatsiooni tegema jõupingutusi kuritegelikust käitumisest loobumiseks, mistõttu puudub alus asuda seisukohale, et ta suudaks õiguskuulekalt käituda tema ennetähtaegse vabastamise korral. Muuhulgas tunnistati järjekordselt Maksim Klantsatõi 09.11.2026 Viru Maakohtu otsusega nr 1-25-7389 süüdi KarS § 214 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 ja KarS § 323 lg 1 - § 22 lg 3 järgi. Nimetatud kohtuotsus ei ole käesolevaks ajaks jõustunud. Kuigi nimetatud kuriteod on toime pandud enne käesoleva karistuse kandmisele asumist, on märkimisväärne välja tuua, et kohtuotsuses nr 1-25-7389 etteheidetav kuritegu on toime pandud Viru Vanglas ehk ajal, kui Maksim Klantsatõi viibis vahi all. Sellest nähtub üheselt, et ka ühiskonnast eraldatuna, on Maksim Klantsatõi kallutatud õigusvastaselt käituma ilma, et ta saaks aru enda tegude tagajärgedest. Kuivõrd isik on näidanud ükskõikset suhtumist Eesti õiguskorda ka kinnipidamisasutuses, siis puudub alus eeldada, et Maksim Klantsatõi muudab oma suhtumist vabaduses olles. Veel väärib rõhutamist seegi, et eelviidatud kohtuotsusega mõisteti Maksim Klantsatõi süüdi kaasaaitamises. See viitab tema mõjutatusele teda ümbritsevate isikute poolt. Maksim Klantsatõi ise tunnistab, et tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Seetõttu pole ka välistatud, et vabaduses olles laseb isik ennast kriminaalse taustaga inimestel mõjutada ning seeläbi jätkata kuritegeliku tegevusega. Eeltoodust tulenevalt saab pidada Maksim Klantsatõi suhtumist õiguskorda ükskõikseks ning riski kuritegeliku käitumise jätkamiseks kõrgeks. Maksim Klantsatõi on varasemalt toimepandud ka mitmeid varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab asjaolu, et isikul on rahalisi nõudeid summas 466,85 eurot, seega on majanduslik surve vabanemise korral suureks riskiteguriks. Narkootikumide tarvitamine on aga suurim riskitegur uute kuritegude toimepanemise osas, kuna see on olnud Maksim Klantsatõi õigusrikkumiste soodustatavaks teguriks. Lisaks on teda nii käesolevalt kui ka varasemalt korduvalt karistatud narkootikumide käitlemise eest. Seega on suur oht, et vanasse keskkonda naastes jätkub ka harjumuspärane narkootikumide tarbimine, mistõttu puudub prokuratuuril veendumus selles, et vabaduses olles suudab Maksim Klantsatõi korrektselt alluda käitumiskontrollile ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Ka elektrooniline valve ei paku sellisel juhul piisavat garantiid, kuivõrd see võimaldab kontrollida üksnes isiku asukohta, mitte tema tegevusi. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta Maksim Klantsatõi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, kuna tulenevalt süüdimõistetu varasemast elukäigust, käitumisest ja suhtumisest ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse, on uute kuritegude toimepanemise oht vangistusest ennetähtaegselt vabastamiseks liiga suur.
JÕ
Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
7.Süüdimõistetu M. Klantsatõi palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta selgitas, et esimesel päeval, kui vabaneb, siis läheb kohe Töötukassasse, siis peab koheselt külastama arsti ja kui saabub xxxx, siis läheb koheselt tööle, kuna see firma, kus tööle hakkab, on tema kodu lähedal. Ta elab seaduskuulekat elu ja kurjategijatega suhtlema ei hakka. Hakkab suhtlema vennaga ja tema tuttavatega, kes on korralikud, seaduskuulekad inimesed. Ta on ükskord olnud elektroonilise valve all ja kandnud karistuse lõpuni ilma igasuguste rikkumisteta. 2018. aastal teda vabastati elektroonilise valve alla, ta ongi ainult üks kord olnud kriminaalhoolduse all. Üks kord oli ka siis, kui talle määrati ÜKT, ta oleks need tunnid kõik ära täitnud, kui tal oleks võimaldatud kohe need kõik 90h ära teha. See kuritegu, mille eest ta praegu vanglas karistust kannab oli sellega paralleelselt, ta pidi tegema tunde, aga politsei pidas ta kinni. Ta on hiljuti saanud ka uue karistuse, selle teo pani toime ajal, kui viibis
1-24-7652
O TE
L
kinnipidamisasutuses. Vanglas ta pidas end üleval seaduskuulekalt, tema kuritegu seisnes selles, et ta kirjutas kirja, mille sisuks oli ähvardus. Ta tegi seda sel ajal, kui oli vanglas, kirjutas teisele kinnipeetavale. Ta ise leiab ikka, et vanglas käitus ta seaduskuulekalt. Kirjas oli ainult üks rida, mis oli ähvardusega, aga ülejäänud osas tal ei ole ühtegi rikkumist vanglas. Ta ei ole siiamaani aru saanud, mille eest ta süüdi mõisteti. Viimati ta suutis olla vabaduses neli aastat ja kaks kuud, isegi lapsed on tal selle aja jooksul sündinud. Lapsed nüüd küsivad tema käest, millal ta saab vanglast vabastatud. Ta on nüüd aru saanud, et tal on aeg lõpetada kuritegude toimepanemine. Ta arvas, et ta ei pane nii suuresti neid kuritegusid toime. Ta hindas valesti oma tegevust. Ta arvas, et kui ta annab üle pakikese narkootikumidega inimesele, kes sellega tegeleb, siis tema sellega nagu ei tegele. Seal on kirjas, et ta tegeles narkootikumide müügiga, aga ta teadis, kust neid narkootikume saab võtta ja viia inimesele, kes neid müüb. Sellega ta arvas, et ta ei pane toime kuritegu. Varasemalt olid ta kuriteod seotud vargustega, aga praegu on ta sellest kõigest loobunud. Ta on 49-aastane, ta on vanglas olnud seitse korda. Lapsed on kuus ja seitse, tal on tütar ja poeg. Lapsed teavad, kus ta viibib, nad on ka vanglas külastusi teinud. Ta lubab, et ta käitub nii nagu talle ette kirjutatakse. Ta kohustub minema tööle, lubab ka seadust mitte rikkuda.
IS
E
O
8.Kaitsja leidis, et igal inimesel ühel momendil elus saabub arusaamine, mis ta on elus kas valesti või õigesti teinud. Mõnel saabub see varem, mõnel hiljem. Kaitsja arvab, et Klantsatõi on hetkel selles punktis, kus ta on oma elu eesmärgid ümber mõelnud. Elu vanglas ei ole see, mida ta ilmselt elada tahaks ja ta tahaks olla oma lastele isa. Tema minevik on kirju ja keeruline, selles mõttes, et on väga palju erinevaid kuritegusid toime pannud, kuid kaitsja arvab, et talle tuleks anda võimalus ennast tõestada, et ta suudab siiski reeglitest kinni pidada, et tema kohtuistungil välja öeldud sõnad ei ole tühjad ja anda talle see elektroonilise valvega vabanemise võimalus. Sest elektrooniline valve on väga range oma korralduse poolest ja ükskõik, mis reegli rikkumise tagajärjel ei olegi teist võimalust, kui see, et ta peab vanglasse tagasi minema. Kaitsja loodab, et see teadmine on piisav motivaator laste kõrval, hoidmaks ära, et ta neid reegleid rikub. Seetõttu palub kaitsja kohtul see avaldus rahuldada.
M
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
U
9.Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et M. Klantsatõid ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada.
ST
10.KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
JÕ
U
11.Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korra § 5 1 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud stabiilne elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas ning levi peab olema elektroonilise valve seadme toimimiseks piisav; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. M. Klantsatõi esitas vabanemisejärgseks aadressiks xxxx. Toimunud kodukülastuste tulemusena on teada, et elukoht sobib elektroonilise valve paigaldamiseks. Elukoha omanikud on Maksim Klantsatõi alaealised lapsed, oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on andnud M. Klantsatõi abikaasa I K. Seega esinevad formaalsed eeldused M. Klantsatõi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.
1-24-7652
12.KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses. Katseajaks allutatakse süüdlane karistusseadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks.
O TE
L
13.Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
IS
E
O
14.Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-11-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
ST
U
M
15.Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava üldine käitumine on vanglas olnud probleemideta. Ta on täitnud ITK-st tulenevad tegevused ning töötanud kohusetundlikult, ametnikega suhtlemisel on olnud viisakas. Ta on töötanud koristajana, köögitöölisena ning käesolevalt töötab VEK-is keevitajana. Ajavahemikul 01.07.2025-11.11.2025 läbis ta sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ning ajavahemikul 23.04.2026-30.04.2026 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevused.
U
16.Kinnipeetava käitumist vangistuses iseloomustab positiivselt ka see, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on olnud motiveeritud töötama ja osalema riske maandavates programmides. Isiku elutingimused
JÕ
17.Maksim Klantsatõi taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla aadressile xxxx. 20.10.2026 toimus kodukülastus antud aadressile. Tegemist on 3-toalise korteriga, mille omanikud on Maksim Klantsatõi alaealised lapsed. Kommunaalvõlad ca 1000 eurot. Korteris elab isiku abikaasa ja kaks ühist alalist last. Olemas kõik eluks vajalik. Abikaasa on nõus Maksim Klantsatõi elama asumisega antud aadressile ning on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Olemas on koht elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Isik omab kehtivat elamisloakaarti, kehtivusega 09.09.2027.
18.1-3. klassini õppis kinnipeetav xxxx. klassini õppis ta xxxx koolis. Käitumisraskuste tõttu suunati isik xxxx, kus omandas põhihariduse ja treial-freesija eriala. 2000. a õppis xxxx, kus xxxx. klass jäi lõpetamata. Riigikeele tase A2. Vabaduses olles on läbinud 30.08.202329.09.2023 argoonkeevituse täiendõppe koolituse. Samuti on omandanud keevitaja eurosertifikaadid (esitanud paberkujul vanglale).
1-24-7652
O TE
L
19.Varasemalt on ta töötanud erinevatel elualadel (elektrik, maaler, treial, ehitaja) ning vahetanud töökohti. Ta omandas kutse ning oli hõivatud olnud peaaegu kolm aastat xxxx treialfreesija erialal. 2017. a lõpus tuli tagasi Eestisse, 2018. a jaanuaris läks tööle xxxx OÜ-sse (tööleping lõpetati töökohustuste rikkumise tõttu) ning 02.02.2018.a ka xxxx OÜ-sse (Töötamise registris ei kajastu). Töötamise registri andmetel töötanud xxxx OÜ-s keevitajana. Ta on sooritanud mitmeid varavastaseid kuritegusid, mis näitavad isiku majandusliku toimetuleku oskust. Kokku on teda karistatud nelja narkokuriteo eest. Toime pandud kuriteod annavad aluse kahelda isiku majanduslikus olukorras. Isikul on raskused tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. K-Raha andmetel jooksvaid nõudeid 466,85 eurot. Kinnipeetav on tasunud vangistuses võlgnevusi. Töösse suhtumine on positiivne. Käesoleva vangistuse ajal on ta töötanud majandustöödel koristajana, majandustöödel köögitöölisena ning alates 03.02.2025 töötab käitises keevitajana. Maksim Klantsatõil on ennetähtaegse vabanemise korral olemas töökoht ettevõttes xxxx OÜ. Telefonivestluses ettevõtte juht (G K) kinnitas, et Maksim Klantsatõil on võimalik ennetähtaegse vabanemise korral tööle asuda ettevõttesse xxxx OÜ, Maksim Klantsatõi asub tööle keevitajana.
U
M
IS
E
O
20.Kinnipeetava lähedasteks on ema R K, isa V K, vend A K, abikaasa I K ja lapsed J K (s. xxxx) ja A K (s. xxxx). Telefonivestlusel I K selgus, et omavahelised suhted on head ja toetavad. Suhtlevad telefoni teel, lisaks käivad tihti vanglas pikaajalistel kokkusaamistel. I K saab vajaduse korral Maksim Klantsatõid materiaalselt ja moraalselt toetada. I K sõnul ei tunne ta kuigi hästi Maksim Klantsatõi varasemat suhtlusringkonda ning seetõttu ei oska hinnata, kas tema suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid või mitte. 15.10.2026 toimus videosilla vahendusel kolmepoolne kohtumine kinnipeetava, kriminaalhooldusametniku ja inspektor-kontaktisiku osalusel. Maksim Klantsatõi kinnitas, et on huvitatud ennetähtaegsest vabastamisest. Maksim Klantsatõi sõnul lähedastega suhted on head ja toetavad. Maksim Klantsatõi on enda sõnul korduvalt vanglas viibinud ning tunnistab, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikuid. Maksim Klantsatõi sõnul on tema eesmärk vabanemisel tegeleda enesetäiendamisega. Ta on pannud toime kuritegusid grupis, kuid enda sõnul pole mõjutatav. Kuritegude iseloomud viitavad riskeerivale, ühiskonna suhtes hoolimatule ja teisi ära kasutavale elustiilile. Ajavahemikul 01.07.2025-11.11.2025 läbis sotsiaalprogrammi "Õige hetk". Läbiviija hinnangul programmi eesmärk on täidetud. Samas, soovitavalt enne vabanemist kinnistada läbitud teemad (empaatia oskus, hoiakud).
JÕ
U
ST
21.Kohtu hinnangul isiku vabanemisjärgsed elutingimused osaliselt toetavad M. Klantsatõi vabastamist. Isikul on olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks, tal on võimalik asuda tööle ning tal on olemas lähedased, kellega suhted on head ja toetavad. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et isikul on tasumata nõudeid 466,85 euro ulatuses ning iseloomustusest nähtub, et ka elukohaga seonduvalt on perel kommunaalvõlgu 1000 euro ringis. Võlgade olemasolu võib hakata mõjutama isiku toimetulekut ning arvestades, et varasemalt on tal olnud probleeme kulude-tulude tasakaalus hoidmisega, võib see olla ka uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et lähedased, sh ka lapsed olid M. Klantsatõil olemas ka viimase kuriteo toimepanemise ajal, seega see ei olnud piisav selleks, et hoida ära süüteo toimepanemist tema poolt. Vabastamise võimalikud tagajärjed
Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
23.Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust ning 11 arhiveeritud karistust. Vanglas viibib ta iseloomustuse kohaselt seitsmendat korda. Kuriteod on olnud erinevad, kuid valdavalt varavastased, ajendatuna majandusliku kasu saamisest ja sõltuvusainete tarvitamisest. Varasemalt on isikut karistatud ka vägivalla- ja narkokuritegude eest. Positiivse asjaoluna võib välja tuua vägivallakuritegude raskusastme vähenemise – viimased kuriteod, sealhulgas käesolev, ei sisalda vägivalla komponenti. Samas on viimane
1-24-7652 narkokuritegu ühiskonnaohtlik ning selle toimepanemise ajendiks oli majandusliku kasu saamine.
E
O
O TE
L
24.Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetava puhul olemas alkoholist ja narkootikumidest tulenev risk ja ohtlikkus. Isiku sõnul proovis alkoholi esimest korda umbes 16-aastaselt. Väidetavalt jõi vähe ning grupis. Rohkem kui 20 aastat tagasi on kuriteod toime pandud alkoholi tarvitamise tagajärjel või sellest ajendatult. Alkoholi mõju all võib esineda vägivaldset käitumist, kuid pikk periood uute alkoholijoobes toime pandud kuritegudeta viitab positiivsele muutusele isiku käitumises. Andmed praeguse alkoholi kuritarvitamise kohta puuduvad. Vestlusel ütles, et tarvitas vaid pühade ja tähtpäevade ajal. 2019. a läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Anamneesis narkootikumide sõltuvus diagnoos puudub. Olemasoleva info kohaselt hakkas ta narkootikume tarvitama 1992. aastal, ravitud ei ole. Isiku sõnul suitsetas kanepit paar korda nädalas, viimati enne vangistust 21.01.2024. Ta on proovinud amfetamiini süstimise teel 2 korda. Viimati paar kuud enne vangistust. Käesolev kuritegu on narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Ka varasemalt on isikut korduvalt karistatud narkootikumide käitlemise eest. Kohtu hinnangul on positiivne see, et isikul ei ole diagnoositud alkoholi- ega narkootikumide sõltuvust. Samas aga nähtub, et narkootikume on ta tarvitanud siiski vahetult enne vangistust, seega oht narkootikumide tarvitamise jätkamiseks vabaduses on olemas. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et isik kannab karistust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis oma iseloomult on kuritegu, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellele viitab ka see, et M. Klantsatõi karistusregistri andmetest nähtuvalt on teda ka varasemalt korduvalt karistatud narkootikumide käitlemise eest, tegemist on küll käesolevaks ajaks arhiveeritud karistustega, kuid eeltoodu siiski iseloomustab isiku suhtumist õiguskorda ning samuti ilmestab seda, et varasemad karistused ei ole teda õiguskuulekale teele suunanud.
ST
U
M
IS
25.Kinnipeetava suhtlemisoskused on head. Varasemalt on ta toime pannud raskeid vägivalla kuritegusid, ka kaaskinnipeetavate suhtes. Ta on tegutsenud impulsiivselt ning ei ole suutnud varasematest eksimustest õppust võtta. Küll aga on aastate jooksul vägivaldsuse raskusaste vähenenud. Korduvad kuriteod näitavad, et ta ei lahenda probleeme õiguskuulekalt. Kordab samu vigu, mõtlemata tegude tagajärgedele. Tagajärgedele mõeldes arvestab ainult oma vajadusi. Isiku sõnul aitab töötamine vanadest sõpradest eemal olla, olles samal ajal seadusekuulekas kodanik. Käesoleval hetkel tunnistab oma probleeme ja teab, mida selleks teha. Isiku tulevikueesmärkideks on laste kasvatamine, töötamine ja juhilubade tegemine. Samas väärib märkimist, et viimase kuriteo sooritamise ajal olid isikul samuti lapsed ja kindel töökoht, kuid need ei takistanud uut kuritegu sooritamast. Eeltoodust tulenevalt ei ole kindel, kas isik suudab sel korral vabaduses oma eesmärkide saavutamise nimel pingutada või jäävad need üksnes paljasõnalisteks.
JÕ
U
26.Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et väärtushinnanguid on isik kujundanud läbi pikaajalise kokkupuute vangla subkultuuriga ning tema kriminaalkorras karistatus näitab tema hoiakuid. Vestluse käigus pisendab kinnipeetav oma süüd, väites, et tema narkootikumide müügiga ei tegelenud, olles ainult vahendaja, samas kohtuotsuse andmetel tegeles müügiga. Kohus märgib, et ka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamiseks korraldatud kohtuistungil püüdis kinnipeetav oma süüd pisendada, selgitades, et ta arvas, et kui annab üle pakikese narkootikumidega inimesele, kes sellega tegeleb, siis tema sellega nagu ei tegele. Kohus leiab, et kui isik ei tunnista oma süüd ega mõista siiani, mida ta on valesti teinud, siis seab see kahtluse alla ka tema motivatsiooni ja suutlikkuse edaspidi õiguskuulekal teel püsida.
27.Positiivseks võib pidada seda, et käesoleva vangistuse ajal ei ole kinnipeetaval ametnikega suhtlemisel probleeme olnud ning see võib tulla kasuks ka kriminaalhooldusele allutamisel. Samas varasemalt on isik viibinud kriminaalhooldusel, kuid karistus pöörati täitmisele üldkasuliku töö mittetäitmise eest. Karistusregistrist ning Kohtute Infosüsteemist
1-24-7652
O TE
L
nähtub samuti, et Viru Maakohtu 20.09.2023 otsusega tunnistati M. Klantsatõi süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust, mis asendati 90 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 10 kuud ning üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati M. Klantsatõi kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Viru Maakohtu 05.09.2024 määrusega pöörati ärakandmata karistus – 66 tundi üldkasulikku tööd, s.o 2 kuud 6 päeva vangistust täitmisele. Kuigi üldkasuliku töö tunnid jäid sooritamata põhjusel, et M. Klantsatõi vahistati käesolevas kriminaalasjas väärib siiski märkimist see, et kohtuotsuse kohaselt pani M. Klantsatõi narkootiliste ainete käitlemise toime vähemalt alates 2023. a algusest kuni 21.01.2024. Seega isegi see, et ta sai vahepeal karistada teise kuriteo eest ning oli allutatud kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile, ei pannud teda oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerima. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi ennetähtaegse vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute süütegude toimepanemist M. Klantsatõi poolt.
E
O
28.Ühiskonnaohtlikud kuriteod viitavad asjaolule, et isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid. Tema enda sõnul on töötamine üheks motivaatoriks. Samas nähtub iseloomustusest, et ka varasemalt on ta olnud ametlikult tööga hõivatud, kuid töötamine pole seni muutuseid esile toonud ning isik on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Positiivne on, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, mille eesmärgiks on omandada mitmesuguste sotsiaalsete probleemidega seotud oskused ning läbiviija hinnangul on eesmärk saavutatud. Samas aga on ka läbiviija leidnud, et enne vabanemist võiks isik kinnistada läbitud teemasid ning individuaalsest täitmiskavast nähtuvalt on M. Klantsatõile ka planeeritud nimetatud programmi jätkutegevused. Kohus leiab samuti, et arvestades isikuga seotud riskitegureid tuleks tal veel vangistuses tegeleda omandatu kinnistamisega.
U
M
IS
29.Kohus ei saa jätta tähelepanuta M. Klantsatõi pingutusi, milleks on eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine, töötamine vangistuses ning sotsiaalprogrammide läbimine, kuid jõuab siiski seisukohale, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Kõike eeltoodut arvestades ei tekita M. Klantsatõi vabastamise võimalikud tagajärjed kohtus veendumust isiku edasisest õiguskuulekast käitumisest. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
ST
30.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Maksim Klantsatõi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
JÕ
U
31.Kohtuistungil osales kinnipeetava M. Klantsatõi kaitsjana määratud korras kaitsja Kadi Sitska, kes esitas 13.11.2026 kohtule tasutaotluse summas 141,36 eurot (koos käibemaksuga). Tasu moodustub materjalidega tutvumisest ja ettevalmistusest kohtuistungiks (60 minutit) – 72 eurot ning kohtuistungil osalemisest (35 minutit) – 42 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-st 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 141,36 eurot, sh käibemaks 27,36 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu M. Klantsatõilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.