Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-25-7055
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.05.2026, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-7055
Tsiviilasi Hagihind
Bondora AS-i väljamõistmiseks 6093,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg
hagi
I.A
vastu
võlgnevuse
Kostja: I.A (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus; kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
2-25-7055 olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtule (Kalevi tn 1, Tartu). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-25-7055 ülesütlemisest. Teise ümberarvestuse kohaselt pidi laenu põhiosa olema tasutud hiljemalt 13.11.2024 ja hageja nõuab teise alternatiivina kostjalt laenu põhiosa summas 2329,73 eurot ning viivist alates 14.11.2024.
2-25-7055 rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on hagiavalduses märkinud, et on kostja laenuvõimet analüüsinud, kuid ei ole kohtule esitanud täpseid andmeid selle kohta, kui suured olid kostja sissetulekud, kohustused ja majapidamiskulude suurus ning kuidas on hageja seda kontrollinud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja toonud välja hagis asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja oleks piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet ja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on menetluses esitanud kolm alternatiivset nõuet. Hageja primaarsest nõudest nähtub, et hageja on loobunud alates lepingu ülesütlemisest intressinõudest ning nõuab viivist seadusjärgses määras, kuid on kuni lepingu ülesütlemiseni arvestanud kostja poolt tehtud makseid ka lepingujärgse intressi katteks. Hageja esimene alternatiivne nõue on esitatud lähtuvalt ümberarvestusest, kus esimesed 39 osamakset on suurusega 151,52 (va esimene, mis on 149,34 eurot) ning viimased 21 osamakset on suurusega 4,42 eurot (va viimane 13.11.2024 osamakse, mis on 4,46 eurot). Hageja leiab, et sellise ümberarvestuse korral on lepingu ülesütlemine kehtiv ning hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 17.06.2022, ning põhiosa, kust on maha arvestatud kõik kostja poolt tehtud maksed. Hageja teine alternatiivne nõue on esitatud lähtuvalt ümberarvestusest, kus hageja on osamaksete suuruseks märkinud summad, mis olid märgitud esialgse maksegraafiku põhiosa summa tulpa. Hageja nõuab teise alternatiivse nõudena viivist alates lepingu lõppemisest 14.11.2024 ning samas summas põhivõlga kui esimeses alternatiivses nõudes. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, siis on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt põhjendatud hageja teine alternatiivnõue üksnes tagasi maksmata laenu põhiosa ja seadusjärgses määras viivise nõudes alates laenulepingu lõppemisest. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud (vt TlnRkKm 09.06.2025, 2-23-122204, p 9), et ümberarvestuse puhul tuleb vähendada krediidi tagasimakseid, ning et hageja peab vähendama kogu kostja võlgnetavat krediidi põhiosa, jagades vähendatud põhiosa tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja kostja vahel varasemalt kokkulepitud tingimustele. Kohtu hinnangul vastab sellisele kriteeriumile hageja teine esitatud ümberarvestus, kus hageja on osamaksete suuruseks märkinud summad, mis olid märgitud esialgse maksegraafiku põhiosa summa tulpa. Kuna laenulepingu viimase osamakse tasumise tähtpäev oli 13.11.2024, on käesolevaks hetkeks kõik tarbijakrediidilepingu osamaksed muutunud sissenõutavaks. Kostja sai laenu 6000 eurot ning on teostanud hagejale tagasimakseid kokku summas 3670,27 eurot. Seega on kostjal tasumata põhivõlg 2329,73 eurot.
2-25-7055 lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on perioodi 14.11.2024–11.05.2026 osas muutunud sissenõutavaks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis summas 370,32 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hageja nõue edasiulatuva viivise väljamõistmiseks põhivõlalt seadusjärgses määras.
29.04.2025 hagiavalduse koostamine – 1 tund, tasu 100 eur/h, kokku 100 eurot; 16.05.2025 kohtumäärusega tutvumine – 6 minutit, 90 eur/h, kokku 9 eurot; 21.05.2025 kohtule vastuse koostamine – 10 minutit, 90 eur/h, kokku 15 eurot; 14.07.2025 seisukoha koostamine kohtule – 46 minutit, 90 eur/h, kokku 69 eurot; 31.07.2025 materjalidega tutvumine – 3 minutit, 90 eur/h, kokku 4,50 eurot; 09.02.2026 analüüs ja toimingud – 10 minutit, 90 eur/h, kokku 15 eurot; 10.02.2026 täiendava seisukoha koostamine – 2 tundi ja 4 minutit, 48 eur/h, kokku 99,20 eurot; 21.04.2026 kohtumääruse ja kirjaga tutvumine – 10 minutit, 48 eur/h, kokku 8 eurot;
2-25-7055 -
30.04.2026 menetluskulude nimekirja koostamine – 25 minutit, 48 eur/h, kokku 20 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.