lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-22-15

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 06.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-22-15
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
06.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1816
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 210 lg 1, 2, 3, 4Vaidlusaluse eseme võõrandamineTsMS § 460 lg 1, 2Otsuse kehtivus õigusjärglaste kohtaTsMS § 356 lg 1Menetluse peatamine teise menetluse tõttuTMS § 18Täitedokumendi täitmisele võtmine õigusjärgluse ja vara valduse ülemineku korralTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 457 lg 1Otsuse jõustumise tagajärjedTsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (19)

lahend.ee
2-22-11146/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja25.02.20262-20-5783/89Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.06.20252-16-18427/80Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.10.20242-19-12821/127Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.11.20232-21-2393/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.05.20223-17-70/50Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja31.12.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ORICA EESTI OSAÜHING10186632(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-22-15

Määruse kuupäev

Tartu, 6. mai 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Henn Jõks

Kohtuasi

Osaühingu ALTRANET (pankrotis) pankrotihalduri Anne Tammeri hagi ORICA EESTI OSAÜHINGU vastu põhivõla 6 681 615 krooni (427 033 euro 3 sendi) ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 20. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-87527

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu ALTRANET (pankrotis) pankrotihalduri Anne Tammeri määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühingu ALTRANET (pankrotis) (registrikood 10855599) pankrotihaldur Anne Tammer Kostja ORICA EESTI OSAÜHING (registrikood 10186632), esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Serial Investor OÜ (registrikood 11154114)

Asja läbivaatamise kuupäev

6. aprill 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-87527 ning saata asi samale ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.
2-21-102463/17
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
09.07.2021
2-18-12836/39Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.10.2019
2-17-2897/38Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.02.2019
2-18-9298/11Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.10.2018
2-17-2897/33Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja11.07.2018
2-16-15457/38Riigikohtu tsiviilkolleegium23.05.2018
2-16-11216/38Riigikohtu tsiviilkolleegium23.05.2018
2-16-18123/35Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.02.2018
3-2-1-41-17Riigikohus10.05.2017
2-16-10942/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.02.2017
3-2-1-76-16Riigikohus27.10.2016
2-16-1137/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.08.2016
2-14-11455/48Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.02.2016
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Advokaadibüroo Tammer & Tammer Osaühingule Osaühingu ALTRANET (pankrotis) pankrotihalduri Anne Tammeri määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohus rahuldas 19. juuli 2013. a otsusega Osaühingu ALTRANET (pankrotis) pankrotihalduri Anne Tammeri (hageja) hagi ORICA EESTI OSAÜHINGU (kostja) vastu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja Osaühingu ALTRANET ja kostja vahel 9. augustil 2007 sõlmitud töövõtulepingust tuleneva põhivõla 427 033 eurot 3 senti ja viivise 427 033 eurot 3 senti, kokku 854 066 eurot 6 senti. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda (edaspidi tsiviilasi nr 2-08-87527

ehk praegune tsiviilasi).

2.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes see tühistada ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
3.23. jaanuaril 2014 teatas Serial Investor OÜ (kolmas isik) (registri andmetel tehtud kustutamishoiatus) Tallinna Ringkonnakohtule, et temale kuulub nõue kostja vastu, kuna talle on töövõtulepingust tulenev nõue loovutatud, ning esitas avalduse hageja asendamiseks või kolmanda isikuna menetlusse astumiseks. Hageja ja kostja ei andnud nõusolekut kolmanda isiku menetlusse astumiseks õiguseelneja asemel.
4.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 18. veebruari 2014. a määrusega kolmanda isiku taotluse osaliselt ning tal lubati astuda menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas Osaühing ALTRANET 16. detsembril 2008 maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Viru Maakohus kuulutas
24.novembri 2011. a määrusega välja hageja pankroti ning pankrotihaldur A. Tammer on
20.septembril 2012 astunud menetlusse hageja (võlgniku) esindajana. Viru Maakohus kaasas
17.septembri 2010. a määrusega menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel EHITUSMONTAAZ GRUPP OÜ. Maakohus tugines seejuures nõude loovutamise lepingule, millest nähtuvalt loovutas Osaühing ALTRANET 10. juunil 2010 nõudeõiguse kostja vastu OÜ-le Fishmark, ning nõude loovutamise lepingule, millest nähtuvalt OÜ Fishmark loovutas 6. septembril 2010 sama nõude EHITUSMONTAAZ GRUPP OÜ-le. Viru Maakohus kõrvaldas 21. mai 2012. a määrusega menetlusest hageja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kaasatud EHITUSMONTAAZ GRUPP OÜ. Maakohtu määrusest nähtub muu hulgas, et 20. detsembri 2011 kohtuistungil on kolmanda isiku seaduslik esindaja ja hageja seaduslik esindaja kinnitanud, et nõue on tagasi loovutatud ning kuulub hagejale. Ringkonnakohtule esitatud Serial Investor OÜ 23. jaanuari 2014. a taotluse põhjendustest nähtuvalt on EHITUSMONTAAZ GRUPP OÜ loovutanud nõude kostja vastu 2. aprillil 2012 tagasi OÜle Fishmark, kes on sama nõude loovutanud 18. aprillil 2013 Serial Investor OÜ-le. Ringkonnakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 210 lg-le 2, mille kohaselt ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. TsMS § 210 lg 3 esimene lause sätestab, et õigusjärglane võib selle paragrahvi teises lõikes nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Kuna pankrotihaldur A. Tammer ning kostja ei ole andnud nõusolekut Serial Investor OÜ menetlusse astumiseks õiguseelneja asemel, siis tuleb jätta rahuldamata Serial Investor OÜ taotlus pankrotihalduri kui hageja menetlusest kõrvaldamiseks ja Serial Investor OÜ menetlusse astumiseks hageja asemel. TsMS § 210 lg 3 teise lause järgi võib vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Nimetatud sätte alusel tuleb Serial Investor OÜ-l lubada astuda menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.
5.28. aprillil 2014 esitas hageja Viru Maakohtule hagi tagamise taotluse enne hagi esitamist ja palus

arestida nõuded kostja vastu, mis tulenevad kostja ja Osaühingu ALTRANET vahel 9. augustil 2007 sõlmitud töövõtulepingust, ja keelata kolmandal isikul kostja ja Osaühingu ALTRANET vahel

9.augustil 2007 sõlmitud töövõtulepingust tulenevate nõuete loovutamine, võõrandamine ja koormamine (sh pantimine). Viru Maakohtu 29. aprilli 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-17579 (edaspidi ka teine tsiviilasi) hageja taotlus rahuldati ning nõue kostja vastu arestiti.
19.mail 2014 esitas hageja Viru Maakohtule hagi kolmanda isiku vastu, paludes tunnistada kehtetuks Osaühingu ALTRANET (pankrotis) ja OÜ Fishmark vahel 10. juunil 2010 sõlmitud nõude loovutamise leping, mille järgi loovutas Osaühing ALTRANET (pankrotis) OÜ-le Fishmark nõudeõiguse kostja vastu. Samuti palus hageja tunnistada kehtetuks OÜ Fishmark ja kolmanda isiku vahel 18. aprillil 2013 sõlmitud nõude loovutamise leping, mille järgi loovutas OÜ Fishmark kolmandale isikule nõudeõiguse kostja vastu. Hageja palus välja mõista kostjalt Osaühingu ALTRANET (pankrotis) pankrotivarasse kostja ja Osaühingu ALTRANET vahel 9. augustil 2007 sõlmitud töövõtulepingust tulenev nõudeõigus kostja vastu ning kohustada kolmandat isikut andma nõusolek (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 tähenduses) sellest töövõtulepingust tuleneva nõude omandiõiguse üleandmiseks Osaühingule ALTRANET (pankrotis). Hageja tugines hagis kolmanda isiku vastu sellele, et kõik vaidlusaluse nõude loovutamise tehingud on näilikud ning tühised. Alternatiivselt tugines hageja sellele, et nõude loovutamise lepingud tuleb kehtetuks tunnistada tagasivõitmise korras ning nõue tuleb tagastada pankrotivarasse. Viru Maakohus võttis hagi menetlusse 10. novembri 2014. a määrusega (tsiviilasi nr 2-14-17579).
6.29. aprilli 2014. a kohtuistungil arutati menetlusosalistega mh võimalust praeguses tsiviilasjas menetlus peatada. Hageja oli menetluse peatamisele vastu, kostja mitte. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus peatas 20. novembri 2014. a määrusega apellatsioonimenetluse tsiviilasjas nr 2-08-87527 kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-14-17579, viidates seejuures TsMS § 356 lg-le 1. Ringkonnakohtu määruse kohaselt esitas hageja asja materjalidest nähtuvalt Viru Maakohtule hagi kolmanda isiku vastu loovutustehingu kehtetuks tunnistamiseks. Viru Maakohus võttis 10. novembri 2014. a määrusega hagi menetlusse. Kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-14-17579 sõltub, kas nõue kostja vastu kuulub hagejale või kolmandale isikule, ning seejärel saab menetluse käesolevas tsiviilasjas uuendada. Hageja tuginemine vastuväites TsMS § 210 lg-s 2 sätestatule ei ole põhjendatud. Menetluse jätkamine enne menetluse lõppemist teises tsiviilasjas ei kiirenda menetluse lõpptulemust. Isegi juhul, kui ringkonnakohus teeb lahendi hageja kasuks, on kolmandal isikul täitemenetluse seadustiku (TMS) § 18 lg 3 alusel õigus esitada hagi kostja vastu täitedokumendist tuleneva õiguse ülemineku tunnustamiseks ning see tooks kaasa järgmise kohtuvaidluse. Teises tsiviilasjas tehtava kohtulahendiga on eelnimetatud vaidlus välistatud ning seetõttu on menetluse peatamine praeguses tsiviilasjas põhjendatud kõigi menetlusosaliste huvides.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus tühistada ning saata asi samale ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse kohaselt vaidlevad hageja ja kostja selle üle, kellele kuulub kostja ja Osaühingu ALTRANET vahel 9. augustil 2007 sõlmitud töövõtulepingust tulenev nõudeõigus kostja vastu. Hageja on veendunud, et vaidlusaluse nõude omanik on Osaühing ALTRANET. TsMS § 210 lg 2 järgi ei mõjuta nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. Seega ei puuduta asja menetlust asjaolu, kellele kuulub nõudeõigus kostja vastu. TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtib kohtuotsus ka isikute suhtes, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Vaidlus poole eriõigusjärgluse üle täitemenetluses lahendatakse TMS §-des 18 ja 220 sätestatud korras. Kuna praeguses tsiviilasjas tehtav otsus ei sõltu kooskõlas TsMS § 210 lg-ga 2 ja § 460 lg-ga 1 teises tsiviilasjas tehtavast lahendist, tuleb menetluse peatamise määrus tühistada. Menetluse peatamine pole ka hageja huvides. TsMS § 457 lg-s 1 on sätestatud, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. Kui ringkonnakohus teeb tsiviilasjas otsuse hageja kasuks, siis selle jõustumisel on kostjal võimalik täita seadusjõus kohtuotsust vabatahtlikult ning tasuda Osaühingule ALTRANET kohtuotsusega väljamõistetud rahasumma. Kui kostja kohtuotsust vabatahtlikult ei täida, siis pöördub hageja kohtutäituri poole kohtuotsuse sundtäitmiseks. Tulenevalt TMS § 18 lg-st 3 on kolmandal isikul õigus esitada kohtule hagi nõudega tunnustada kohtuotsusest tuleneva õiguse üleminekut. Kas kolmas isik ka sellise nõude esitab, ei ole teada, ning menetluse peatamine seab hageja selgelt halvemasse olukorda.
9.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.
11.Ringkonnakohus peatas apellatsioonimenetluse kuni menetluse lõppemiseni teises tsiviilasjas, viidates seejuures TsMS § 356 lg-le 1 ja leides, et menetluse jätkamine enne menetluse lõppemist teises tsiviilasjas ei kiirenda menetluse lõpptulemust. Ringkonnakohus leidis, et kohtulahendist teises tsiviilasjas sõltub, kas nõue kostja vastu kuulub hagejale või kolmandale isikule, ning seejärel saab menetluse praeguses tsiviilasjas uuendada.
12.TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Seega on menetluse peatamiseks alus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus (vt Riigikohtu 15. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-09,

p 13; 4. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-07, p 10). Kolleegium nõustub hagejaga, et ringkonnakohus peatas menetluse põhjendamatult. Peatatud asjas tehtav kohtulahend ei sõltu sellest, kas teises tsiviilasjas tunnistatakse nõude loovutamine kehtivaks või mitte. Ringkonnakohus on lisaks jätnud TsMS § 210 lg-le 2 tuginevale vastuväitele sisuliselt vastamata, leides vaid, et hageja tuginemine TsMS § 210 lg-le 2 pole praegusel juhul põhjendatud. TsMS § 210 lg 1 järgi ei puuduta hagi esitamine ja menetlemine poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. TsMS § 210 lg 2 järgi ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. See tähendab, et kui nõue loovutatakse menetluse vältel kolmandale isikule, siis on võimalik vaidlus sellele vaatamata lahendada. Menetluse jätkamine samade menetlusosalistega võimaldab säilitada senises menetluses saavutatut ja see, et nõude kuuluvuse üle vaieldakse ning nõue võib kuuluda loovutamise tõttu kolmandale isikule, mitte hagejale, on irrelevantsuspõhimõtte alusel võimalik jätta tähelepanuta (vt ka Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p-d 12, 13; 29. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-06, p 15).

13.TsMS § 210 lg 4 sätestab, et kui eseme võõrandab hageja ja asjas tehtav otsus ei kehtiks TsMS § 460 kohaselt õigusjärglase suhtes, võib kostja esitada hagejale vastuväite, et hageja on nõudeõiguse kaotanud. TsMS § 460 lg 1 esimese lause kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Sama paragrahvi teise lõike järgi ei kehti otsus sellise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. See tähendab, et kolmanda isiku kui võimaliku uue võlausaldaja suhtes ei kehtiks praeguses asjas tehtav lahend TsMS § 460 lg 2 järgi juhul, kui ta ei oleks teadnud nõude loovutamise ajal, et nõude üle vaieldakse praeguses menetluses (vt ka Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 14).
14.Kuna menetluse peatamise aluseid ei esinenud, tuleb ringkonnakohtu menetluse peatamise määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks samale ringkonnakohtule.
15.Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Villu Kõve, Ants Kull, Henn Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.