Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-46733
Tsiviilasi
J.M. ja L.M. hagi Viljandi linna (Viljandi Linnavalitsuse kaudu) vastu poolte vahel võlasuhte puudumise tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
254,76 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.M. ja L.M. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellandid (hagejad): J.M. (ik: XXX) ja L.M. (ik: XXX), esindaja Peeter Malve Vastustaja (kostja): Viljandi linn (Viljandi Linnavalitsuse kaudu
esindajad
Jätta nii maakohtus kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
2) on menetlusõiguse põhimõtetega vastuolus seisukoht, mille järgi kohus ei pea tuvastama asjaolusid, mida enam ei vaidlustata. Olukorras, kus kohus leiab, et pool on selgelt ja tingimusteta nõustunud mõne asjas esitatud asjaoluga ning selle asjaolu üle puudub vaidlus, tuleb kohtul hinnata, kas tegemist on poole omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 esimese lause mõistes. Kohus ei ole otsuses kostja omaksvõttu tuvastanud. Asja uuel lahendamisel tuli järgida ringkonnakohtu järgmist juhist: „Hagejad on esitanud väite, et käesoleval juhul esinevad alused, mis annavad õiguse PKS § 103 alusel ülalpidamisnõuet piirata. Ringkonnakohus leiab, et kuigi hagejate vastu ei ole ülalpidamisnõuet esitatud, saab käesoleva tuvastushagi raames kohus anda hinnangu, kas esinevad alused, mille tõttu tuleks ülalpidamisnõuet piirata.“ Kohtuotsus teises tsiviilasjas sai vastavalt TsMS § 272 lg-le 2 (3-2-1-70-14, p 11) olla vaid üheks tõendiks teiste seas; 3) jääb arusaamatuks, kuidas sai kohus jätta hagi rahuldamata, kui ta nõustus hagejatega selles, et vaidlustatud arvete esitamiseks kostjal alust ei olnud. Arusaamatuks jääb ka see, mille alusel kohus leidis, et hagi esitamise tegelikuks eesmärgiks oli hagejatel oma ülalpidamiskohustusest vabanemine. Kohus oleks pidanud jääma hagis esitatud nõude juurde, mille kohaselt oli hagejate eesmärgiks saada kohtult kinnitust, et nad ei pea tasuma kostja esitatud arveid. Kohtuotsus on vastuolus TsMS § 436 lg-tega 1–4. Olukorras, kus nõue oli põhjendatud, tuli hagi rahuldada. Kostja ei ole hagejatele teadaolevalt arveid tühistanud. Kostja võttis teadlikult riski, et teda kaevatakse kohtusse, sest ta asus õigusemõistjana (mida ta ei ole) määrama, kellel lastest on hagejate perekonnas isa ülalpidamise kohustus ja kellel sellist kohustust ei ole. Kuivõrd kostja on hagile järjepidevalt vastu vaielnud, siis ei olnud ka alust jätta menetluskulusid hagejate kanda; 4) ei ole TsMS § 27 lg 3 järgi õigusemõistmisest põhjendamatu keeldumine lubatud. Kuivõrd kohtunik Silvi Maiste üritas enne vaidlustatud kohtuotsuse tegemist menetlust lõpetada määrusega, omamata selleks vähimatki alust, siis näitab kogu menetlus kohtuniku soovimatust teha asjas põhjendatud kohtuotsust, mistõttu ta oleks pidanud end TsMS § 27 lg 1 alusel taandama. Kohtunik ei ole käitunud erapooletuna, vaid üritab teha lahendit kostja kasuks.
Ükski
Tartu Maakohtu 22.12.2014 otsus tuleb tühistada ja ringkonnakohus teeb asjas määruse, millega jätab J.M. ja L.M. hagi Viljandi linna (Viljandi Linnavalitsuse kaudu) vastu poolte vahel võlasuhte puudumise tuvastamiseks läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.