Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Soots, Ülle Jänes, Kaija Kaijanen
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-53301
Tsiviilasi
AS hagi Tallinna linna (TVTK kaudu) vastu hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. septembri 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2809,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja AS (isikukood XXXXXXXXXXX) kostja Tallinna linn (TVTK kaudu), lepinguline esindaja Merike Otepalu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
üksuse tegevus ja klienditöö sellest oluliselt mõjutatud. Väited, et hageja survestas kostjat töölt lahkuma, on vale. Hageja ise teatas 2014 veebruaris toimunud telefonivestlusel, et ta ei tule oma ametikohale tagasi. Hageja poolt kostjale esitatud informatsioon tervisliku seisundi kohta ei andnud kostjale alust eeldada, et hageja töövõime peatselt taastuks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
Kohtu hinnangul ei tule käesoleva juhtumi asjaoludel lugeda töövõimetuse tõttu töölt eemalolekut katkenuks hageja vahepealse puhkuse tõttu, sest hageja kinnitas ka ise TVK istungil, et ta ei ole vahepeal tööle asunud (TVK tlk 11–12, 26). Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et hageja töövõime oleks tegelikult vahepeal taastunud. Hageja ajutise töövõimetuse lõppemist ei olnud töölepingu lõpetamise ajal ette näha ja kostjal puudus mõistlik võimalus hageja tööle naasmise ajaga arvestamiseks. Pooled suhtlesid hageja ajutise töövõimetuse kestel ja kostja ilmutas vajalikku hoolt hageja tervenemise aja ja tema töökohale naasmise võimaluse säilimise vastu TLS § 88 lg 1 p 1 teises lauses ette nähtust praktiliselt kaks korda pikemal ajavahemikul (tlk 46–51, TVK tlk 20, 50– 58).
kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.