lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-3183/15

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-3183/15
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2129
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 221 lg 1, 2Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 138 lg 2Hea usu põhimõtePKS § 100 lg 1PKS § 96TMS § 2 lg 1TäitedokumendidTMS § 45Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse aluselTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-14-3183

Tsiviilasi

Dmitri Smotrovi hagi Gennady Smotrovi ja Tamara Smotrova vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 084/2013/47, 084/2013/97, 084/2013/99 ja 084/2013/100

Tsiviilasja hind

3500 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. aprilli 2014. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Dmitri Smotrovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): Dmitri Smotrov (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX), esindaja Gunnar Leht Vastustajad (kostjad):

1.Tamara Smotrova (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX)
2.Gennady Smotrov (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX) Vastustajate esindaja Sergei Desjatnikov

esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 30. aprilli 2014. a otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud Dmitri Smotrovi kanda.

Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 413 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Dmitri Smotrov esitas 23.01.2014. a hagi Gennady Smotrovi ja Tamara Smotrova vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 084/2013/47, 084/2013/97, 084/2013/99 ja 084/2013/100. Hageja taotles, et kohus tunnistaks lubamatuks elatise nõude sundtäitmise summas 300 eurot kuus Gennady Smotrovi osas alates 01.09.2011 kuni 10.12.2012 ja Tamara Smotrova osas alates 23.12.2011 kuni 10.12.2012 või alternatiivselt vähendaks ülalpidamiskohustust selliselt, et hageja tasub tagasiulatuvalt Gennady Smotrovile alates 01.09.2011 kuni 10.12.2012 ja Tamara Smotrovale alates 23.12.2011 kuni 10.12.2012 elatisraha igakuiselt 25 eurot. Hagiavalduse kohaselt on sundtäitmine vastuolus TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttega. Tartu Maakohus rahuldas 13.09.2012 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-12-19844 kostjate hagi hageja vastu ning mõistis hagejalt Gennady Smotrovi kasuks välja elatusraha 300 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 01.09.2011 ja Tamara Smotrova kasuks elatusraha 300 eurot kuus alates 23.12.2011. Kohus tunnistas kohtuotsuse viivitamata täidetavaks. Hageja esitas hagi väljamõistetud elatise vähendamiseks ja 26.06.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-52525 vähendas Tartu Maakohus elatist 50 euroni kuus kummagi vanema kasuks alates hagi esitamisest 11.12.2012. Tartu Ringkonnakohtu 09.12.2013 otsusega vähendati hagejalt väljamõistetud elatist 25 euroni kuus kummagi vanema kasuks. Tartu Ringkonnakohus on 09.12.2013 otsusega määranud kindlaks ülalpidamise ulatuse õigustatud isikute vajadustest ja nende tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades kostjate tegelikke vajadusi vastavalt PKS §-le 99 ja hageja tegelikke võimalusi elatisraha maksmisel. Nimetatud otsus jõustus 08.01.2014. Hagejalt tagasiulatuvalt kuni 10.12.2012 elatisraha sissenõudmisel oleks tegu kostjate ja nende kontosid volituste alusel kasutava Viktorija Smotrova alusetu rikastumisega. Hea usu põhimõtetega ei ole kooskõlas nõuda hagejalt elatisraha suuremas summas, kui on Tartu

Ringkonnakohtu 09.12.2013 otsusega hagejalt välja mõistetud. Hageja märkis, et tema majanduslik olukord ei võimalda tasuda elatist nõutud ulatuses. Tartu Maakohtu 24.01.2014 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ja hagi tagamise abinõuna peatas käesoleva tsiviilasja menetluse ajaks täitemenetlused täiteasjades nr 084/2013/47, 084/2013/97, 084/2013/99 ja 084/2013/100.

2.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-i 1 alusel. Alternatiivselt tuleks hagi jätta rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja eesmärk saavutatav. TMS § 221 lg-s 1 on sätestatud, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja poolt ei ole kohtule esitatud andmeid selle kohta, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lg 2 järgi on lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 1 alusel ei ole hagi rahuldamine (hageja eesmärgi saavutamine) võimalik ega menetluslikult tõenäoline.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 30.04.2014. a otsusega hagi rahuldamata. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Käesolevalt on hageja vaidlustanud sundtäitmise täiteasjades nr 084/2013/47, 084/2013/97, 084/2013/99 ja 084/2013/100. Täiteasjas nr 084/2013/47 on sissenõudjaks T. Smotrova ja täitedokumendiks Tartu Maakohtu 13.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-12-19844. Nõude suuruseks on elatise nõue 300 eurot kuus (tlk 59). Täiteasjas nr 084/2013/97 on sissenõudjaks T. Smotrova ja täitedokumendiks Tartu Maakohtu 13.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-12-19844. Nõude suuruseks on elatise nõude võlgnevus 3687,10 eurot (tlk 61). Täiteasjas nr 084/2013/99 on sissenõudjaks G. Smotrov ja täitedokumendiks Tartu Maakohtu 13.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-12-19844. Nõude suuruseks on elatise nõude võlgnevus 4 800 eurot (tlk 63). Täiteasjas nr 084/2013/100 on sissenõudjaks G. Smotrov ja täitedokumendiks Tartu Maakohtu 13.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-12-19844. Nõude suuruseks on elatise nõue 300 eurot kuus (tlk 65). Hagiavalduse resolutsioonist lähtuvalt on hageja palunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamist perioodil kuni 10.12.2012. Seega on hageja taotlenud sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjades nr 084/2013/97 ja nr 084/2013/99 täies ulatuses või alternatiivselt 25 eurot ületavas osas ning täiteasjades nr 084/2013/100 ja nr 084/2013/47 perioodil alates täitmise alustamisest kuni 10.12.2012 kas täies ulatuses või alternatiivselt 25 eurot ületavas osas. Kohus leidis, et hagi ei kuulu rahuldamisele, kuna TMS § 221 lg 2 alusel ei ole hageja esitatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-114-13 p-i 12 kohaselt ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga väärata jõustunud kohtulahendit, mille toime ei ole suunatud tulevikku. Seda keelab TMS § 221 lg 1 viimane lause. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-64-09 p-i 9 kohaselt, kuna TMS § 221 lg 2 kohaselt võib vastuväide kohtulahendi korral põhineda vaid sellisel asjaolul, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, siis ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Muu hulgas võib TMS § 221 alusel esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani).

Käesolevalt on hageja vaidlustanud elatise väljamõistmise perioodil kuni 10.12.2012. Lahendi toime on suunatud minevikku, mitte tulevikku, kuna täiteasjad nr 084/2013/97 ja nr 084/2013/99 puudutavad elatise maksmise kohustust perioodi eest enne Tartu Maakohtu 13.09.2012 tagaseljaotsuse jõustumist. Täiteasjades nr 084/2013/100 ja nr 084/2013/47 on hageja vaidlustanud sundtäitmise perioodil kuni 10.12.2012, st enne Tartu Ringkonnakohtu 09.12.2013 otsuse jõustumist. Seega põhinevad hageja esitatud vastuväited asjaoludel, mis on tekkinud enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist ja viidatud Riigikohtu lahenditest tulenevalt ei saa käesoleval juhul sundtäitmist lubamatuks tunnistada. Täiendavalt märkis kohus, et isegi kui hageja poolt esitatud väited oleksid lubatavad, tuleks hagi ikkagi jätta rahuldamata. Hageja põhiväide on, et Tartu Maakohtu 13.09.2012 tagaseljaotsuse ja Tartu Ringkonnakohtu 09.12.2013 otsuse sundtäitmine on vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS § 138 mõttes. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-78-11 iseenesest pidanud võimalikuks, et kohustuse täitmine täitemenetluses on heade kommetega vastuolus. Viidatud lahendi p-i 11 kohaselt on aga sundtäitmise lõpetamine heade kommete vastasuse tõttu võimalik vaid erandlikel juhtudel. Riigikohtu arvates ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas nõuda jõustunud kohtulahendi alusel täitemenetluse korras lapse ülalpidamiseks elatist isikult, kelle isadus ei ole seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud, s.o isikult, kellel ei ole lapse suhtes PKS § 96 järgi ülalpidamiskohustust. Seega saab sundtäitmist lõpetada või lubamatuks tunnistada heade kommete vastasuse tõttu üksnes äärmiselt erandlikel ja ilmselgelt ebaõiglastel juhtudel, näiteks siis, kui isik, kellelt elatist täitemenetluses sisse nõutakse, ei ole seaduse järgi üldse ülalpidamist andma kohustatud isikuks. Kohtu hinnangul puuduvad käesolevalt sellised äärmiselt erandlikud asjaolud. Hageja on PKS § 96 kohaselt enda vanematele ülalpidamist andma kohustatud isikuks. Ringkonnakohtu lahendiga on juba tuvastatud, et hagejal on kostjate ülalpidamiskohustus ja puuduvad alused, mis võimaldaksid hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest täielikult vabastada. Hageja ei ole tõendanud ka, et elatise nõudmise hagi eesmärgiks oleks olnud talle kahju tekitamine TsÜS § 138 lg 2 mõttes. Tsiviilasjade nr 2-12-19844 ja nr 2-12-52525 menetlustes on varasemalt tuvastatud, et vanemad vajavad abi ning hageja majanduslik olukord võimaldab vanemaid rahaliselt toetada ilma tema enda tavapärast toimetulekut kahjustamata. Alternatiivselt on hageja soovinud temalt kostjate kasuks välja mõistetud elatist perioodil kuni 10.12.2012 vähendada 25 euroni kuus kummagi vanema kasuks. Kohtu hinnangul ei ole ka hageja alternatiivne taotlus põhjendatud. TsMS § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega kontrollib kohus ka tagaseljaotsuse tegemisel hageja väidete põhjendatust. Tartu Maakohus pidas 13.09.2012 tagaseljaotsuse tegemisel põhjendatud elatise suuruseks summat 300 eurot kuus. Hageja on ammendanud oma võimalused kohtuotsuse peale edasikaebamiseks. Hageja on hagi põhjendusena esitanud ka väited enda halva majandusliku olukorra kohta. Kohus selgitas, et hagejal on võimalik kokkuleppel kohtutäituri ja sissenõudjatega tasuda võlgnevust osamaksetena. Kui võlgnik kohtutäituri ja sissenõudjatega kokkuleppele ei jõua, on tal TMS § 45 alusel õigus esitada kohtule eraldi avaldus täitemenetluse peatamiseks või täitmise pikendamiseks või ajatamiseks, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Väide Viktorija Smotrova rikastumise kohta ei ole käesoleval juhul asjakohane. Hageja on väitnud, et ta on võimaldanud kostjatel elada tasuta temale kuuluval elamispinnal, mida saab käsitleda ülalpidamiskohustuse täimisena. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse

ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kohtupraktikast tulenevalt on võimalik ka ülalpidamise andmine muul viisil, kuid selleks peab olema ülalpidamist saama õigustatud ja ülalpidamist andma õigustatud isiku vahel vastav kokkulepe. Käesolevalt ei ole kohtule esitatud andmeid vastava kokkuleppe olemasolu kohta, mistõttu jättis kohus nimetatud väite tähelepanuta.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Dmitri Smotrov esitas 02.06.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus ekslikult juhindunud TMS § 221 lg-st 1. Hagi ei ole esitatud TMS § 221 alusel, vaid TsÜS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel; 2) jääb apellandile arusaamatuks, millised apellandi esitatud väited ja miks ei ole lubatavad; 3) on kohus jätnud põhjendamata, miks ei ole elatisraha nõudmine apellandilt enam kui kümme korda suuremas summas, kui on välja mõistetud, apellandi suhtes erandlik ja ebaõiglane; 4) ei ole hea usu põhimõtetega kooskõlas nõuda hagejalt elatisraha suuremas summas kui see, mis on ringkonnakohtu otsusega apellandilt alates hagi esitamisest 11.12.2012 välja mõistetud. Hageja on alates 2012. a novembrist töötu. Hagejal on piiratud töövõime. Hageja abikaasa teenib koristajana 300 eurot kuus. Hageja ja tema abikaasa ülalpidamisel on kolm alaealist last. Hagejal puuduvad rahalised vahendid tagasiulatuvalt väljamõistetud summade maksmiseks.
5.Tamara Smotrova ja Gennady Smotrov vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastustajad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
7.Apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud TMS §-i 221 ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti märkinud, et käesoleva hagi aluseks olevad asjaolud olid olemas juba sundtäitmisele pööratud kohtulahendi tegemise ajal ning need ei ole hiljem tekkinud. Hageja ei esitanud tsiviilasjas nr 2-12-19844 kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastust, mistõttu oli maakohus õigustatud lahendama asja tagaseljaotsusega. Hageja ei kasutanud menetlusosalise õigust hagile vastu vaielda ja jättis kasutamata talle seadusega tagatud võimaluse oma õigusi kaitsta. Maakohus vaatas tsiviilasjas 2-12-52525 läbi hageja nõude ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamiseks või alternatiivselt väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks ja tegi lahendi, mis jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsusega ning kus kohtud jätsid rahuldamata nõude ülalpidamiskohustusest vabastamiseks, kuid rahuldasid nõude elatise vähendamiseks alates hagi esitamisest, s.o 11.detsembrist 2012. Ringkonnakohus leiab, et hagejal on jõustunud kohtulahendi alusel kohustus tasuda elatist Gennady Smotrovile perioodi eest 01.09.2011 kuni 11.12.2012 summas 300 eurot kuus ja Tamara Smotrovale 23.12.2011 kuni 11.12.2012 summas 300 eurot kuus.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et käesolevas asjas ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse vabastada hageja jõustunud kohtulahendi alusel elatise tasumise kohustusest. Hageja viide TsÜS §-le 138 ei ole õige. Asjas ei ole vaidlust, et hageja vastu esitati nõue kooskõlas perekonnaseadusega ning asjaolud, mis olid hagejalt elatise välja mõistmise aluseks ei langenud ka pärast kohtuotsuse jõustumist ära. Asja materjalide järgi puudub alus hageja vanematele ette heita, et nad ei toiminud oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel heas usus, samuti ei olnud nende esitatud hagi eesmärgiks kahju tekitamine hagejale.

8.Ringkonnakohus jätab maa- ja ringkonnakohtus kantud menetlusosaliste kulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.