Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. märts 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-28854
Tsiviilasi
Rainis Urbani hagi Dicro Eesti OÜ vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
2653,96 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 7. mai 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rainis Urbani apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
3. veebruar 2015. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Rainis Urban (isikukood: XXX; elukoht: XXX), esindaja vandeadvokaat Margus Poola Vastustaja (kostja): Dicro Eesti OÜ (registrikood: 10726985; asukoht: Rakvere Võidu tn 120), esindajad vandeadvokaat Triinu Hiob ja vandeadvokaadi abi Lembit Tedder
esindajad
Jätta Viru Maakohtu 7. mai 2014. a otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste kantud menetluskulud Rainis Urbani kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7 alusel, põhjendades ülesütlemise vajadust sellega, et töötaja on tema kasutusse antud kütusekaarti kuritarvitanud ja 2010-2013. a on ta tööandjale tekitanud kahju hinnanguliselt 50 000 eurot (TVK tl 10-12). Hageja ainukasutusse oli antud tööandja Neste kütusekaart nr 710576841586 6020 tööandja sõidukite tankimiseks. Hageja arvates puuduvad tõendid, millega oleks tõendatud hageja poolt diiselkütuse 33 742,57 liitri omastamine ning rikastumine 42 853,10 euro võrra. Tõendatud ei ole hageja süüline tegevus kahju tekitamises kostjale. Hageja palus tunnistada töölepingu erakorraline ülesütlemine tühiseks, lugeda tööleping üles öelduks alates 12.06.2013, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu ülesütlemise eest 2 653,96 eurot, mõista kostjalt välja menetluskulud summas 1 326,98 eurot.
tõendavad seda, et hageja tekitas kostjale kahju. Hageja poolt kostjale kahju tekitamine on tõendatud ka Viru Maakohtu 23.09.2013 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-13-23837, millega rahuldati Dicro Eesti OÜ hagi kostja Rainis Urbani vastu ja Rainis Urbanilt mõisteti OÜ Dicro Eesti kasuks välja võlgnevus 47 281,77 eurot ning menetluskulud 850 eurot. Kostjat esindas nimetatud menetluses TsMS 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepinguline esindaja, kes seadusega sätestatud korras ja tähtaja jooksul hagiavaldusele kirjalikku vastust ei esitanud ega taotlenud ka tähtaja ennistamist. Tagaseljaotsus tsiviilasjas 2-13-23837 jõustus 29.10.2013. Hageja vastuväited poolte vahel materiaalse vastutuse lepingu puudumise kohta ei välista hagi rahuldamist, sest TLS § 75 lg 1 alusel võtab töötaja varalise vastutuse kokkuleppega sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Kahju ei ole tekitatud lühikese perioodi jooksul, see tekitati kolme aasta jooksul. Kohus leidis, et kahju on tekitatud hageja poolt käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmisega ehk VÕS § 104 lg-s 4 sätestatud raske hooletusega. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Põhjendamatud on hageja väited, et ta oli igati lojaalne kostja suhtes ja täitis temale pandud töökohustusi parimal viisil ja ausalt. Kohus leidis, et esineb TLS § 88 lg 1 p-s 7 sätestatud alus tööandja poolt töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks, mistõttu poolte vahel 04.09.2001 sõlmitud töölepingu ülesütlemine ei ole tühine. Tekkinud olukorras ei pidanud kostja TLS § 97 lg 2 p-i 7 alusel teatama ette töölepingu ülesütlemisest, sest töötaja poolsed pikaajalised töölepingu olulised rikkumised võimaldasid TLS § 97 lg 3 alusel töölepingu erakorraliselt üles öelda ka ilma etteteatamistähtaega järgimata. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud; 2) nõudis Dicro Eesti OÜ tsiviilasjas nr 2-13-23837 Rainis Urbanilt töösuhtes tekitatud sama kahju hüvitamist, mille tekitamise tõttu ütles Dicro Eesti OÜ üles Rainis Urbani töölepingu. Sedavõrd suure kahju tekitamisel ei olnud töösuhte jätkamine mõistlikult võimalik. Tööandjale suure kahju tekitamine on käsitletav TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse väga tõsise rikkumisena; 3) keeldus maakohus põhjendatult Rainis Urbani hagiavalduse täienduse menetlusse võtmisest; 4) tuleb jätta hageja taotlus tõendi asja materjalide juurde võtmiseks rahuldamata. Apellandi taotlus tuleb jätta TsMS § 652 lg 6 alusel rahuldamata või keelduda tõendi vastuvõtmisest TsMS § 238 lg 3 p-i 4 alusel.
selle menetlemiseks oleks puudunud alus ka juhul, kui apellant ei oleks sellest loobunud. Taotlusi tõendite juurdevõtmiseks hageja apellatsioonimenetluses ei esitanud.
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.