lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-60785/49

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-60785/49
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2246
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Teatis
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-07-09
Süüteoteade
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Süüteoteade
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-07-10
Süüteoteade
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-05-04
Teatis kriminaalmenetluse alustamises
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-06

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 356 lg 1Menetluse peatamine teise menetluse tõttuTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTÜS § 52 lg 5Üldkoosoleku otsuse vaidlustamineTsMS § 368 lg 1TuvastushagiTsMS § 632 lg 2Apellatsioonitähtaeg

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-60785/60Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.09.2015

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-15-6239/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.06.2015

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv10151355

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-60785

Tsiviilasi

Kersti Luhamaa ja Marko Luhamaa hagi Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv vastu 17. veebruari 2012 ja

19.septembri 2013 üldkoosoleku korduskoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. novembri 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aavo Mölderi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (kolmandast isikust hageja): Aavo Mölder (isikukood:

XXXXXXXXXXX);

esindajad vandeadvokaat Erik Lepikson, vandeadvokaat Anto Kasak; Vastustajad:

1.Kersti Luhamaa (isikukood: XXXXXXXXXXX) (hageja I);
2.Marko Luhamaa (isikukood: XXXXXXXXXXX) (hageja II); Esindaja vandeadvokaat Kristina Schotter;
3.Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv (registrikood: 10151355) (kostja); Esindajad vandeadvokaat Leonid Tolstov, vandeadvokaat Peeter Viirsalu

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

1.Tühistada Tartu Maakohtu 12. novembri 2014 määrus, millega jäeti A. Mölderi hagi TTK vastu 17. veebruari 2012 ja 19. septembri 2013 üldkoosoleku korduskoosoleku otsuste kehtivuse tuvastamiseks läbivaatamata.
2.Saata A. Mölderi hagi maakohtule menetlustoimingute tegemiseks.
3.Määruskaebus rahuldada.

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu menetluses oli Kersti Luhamaa ja Marko Luhamaa hagi Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiivi (TTK, kostja) vastu. K. Luhamaa ja M. Luhamaa palusid tuvastada TTK
17.veebruari 2012 erakorralise üldkoosoleku korduskoosoleku otsuse tühisuse; tunnistada kehtetuks TTK 19. septembril 2013 toimunud üldkoosoleku otsuse päevakorrapunkti nr 1 all vastu võetud otsuse pikendada TTK nõukogu liikmete Aavo Mölderi, Väino Kulli, Albert Saunaneni ja Tõnu Sooaru nõukogu liikmete volitusi järgnevaks ametiajaks eelnevate volituste lõppemise hetkest alates, s.o alates 11. juulist 2014 ja tuvastada, et Aavo Mölderil, Väino Kullil, Albert Saunanenil ja Tõnu Sooarul ei ole alates 11. juulist 2012 volitusi TTK nõukogu liikmetena tegutsemiseks ning Enn Pokkil, Kaire Krevaldil, Madis Suistel ja Tarmo Pungeril ei ole alates 21. novembrist 2012 volitusi TTK juhatuse liikmetena tegutsemiseks. K. Luhamaa ja M. Luhamaa palusid jätta kõik menetluskulud TTK kanda.
2.Aavo Mölder esitas 17. aprillil 2014 TTK hagi 17. veebruari 2012 ja 19. septembri 2013 üldkoosolekute otsuste kehtivuse tuvastamiseks. Avalduse kohaselt on A. Mölder kostja liige, nõukogu esimees ning tal on õiguslik huvi, et K. Luhamaa ja M. Luhamaa poolt vaidlustatud üldkoosolekute otsused oleksid kehtivad ja tema volitused oleksid kehtivad. A. Mölder palub kohtul tuvastada, et kostja 17. veebruari 2012 üldkoosoleku otsus on kehtiv, kostja 19. septembri 2013 üldkoosoleku päevakorrapunkt nr 1 all vastu võetud otsus on kehtiv, kostja nõukogu volitused on käesoleva hagi esitamise seisuga kehtivad ning neid volitusi pikendati alates 11. juulist 2014 järgmiseks ametiajaks. Alternatiivselt palub A. Mölder tuvastada, et Aavo Mölder, Väino Kull, Albert Saunanen ja Tõnu Sooaru valiti kostja nõukogu liikmeteks volituse algusajaga alates 11. juulist 2014.
3.Tartu Maakohus 12. novembri 2014 otsusega jättis K. Luhamaa ja M. Luhamaa hagi TTK vastu
17.veebruari 2012 erakorralise üldkoosoleku korduskoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks ja
19.septembri 2013 üldkoosoleku korduskoosoleku otsuse päevakorrapunkti nr 1 all vastu võetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Tartu Maakohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata alates 01. juulist 2009 kuni 30. märtsini 2014 kehtinud tulundusühistuseaduse § 41 lg 1 ning määras edastada otsus nimetatud osas põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamiseks Riigikohtule. Menetluskulud jäid K. Luhamaa ja M. Luhamaa kanda.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Tartu Maakohus jättis 12. novembri 2014 määrusega A. Mölderi hagi TTK vastu 17. veebruari 2012 ja 19. septembri 2013 üldkoosoleku korduskoosoleku otsuste kehtivuse tuvastamiseks läbivaatamata. Maakohus jättis A. Mölderi menetluskulud tema enda kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt võib kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 52 lg 5 kohaselt kehtib üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kõigi ühistu liikmete, samuti juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. A. Mölder palub oma hagis tuvastada, et kostja 17. veebruari 2012 ja 19. septembri 2013 üldkoosolekute otsused on kehtivad. Kuna hagejad K. Luhamaa ja M. Luhamaa on enda hagis üldkoosolekute otsuste kehtivuse vaidlustanud, võis A. Mölderil kui kostja nõukogu liikmel ja kostja liikmel, kes soovib üldkoosolekute otsuste kehtima jäämist, olla TsMS § 368 lg 1 mõttes õiguslik huvi esitada ka vastavasisuline tuvastushagi. Maakohus leidis, et kuigi A. Mölderi hagi on vastassuunaline, on see sisult samasisuline kostja seisukohaga üldkoosoleku otsuste kehtivuse osas. Maakohus, arvestades TÜS § 52 lõikes 5 sätestatut, menetlusökonoomikat ja A. Mölderi nõude sisu, leidis, et A. Mölderi nõude rahuldamine ei annaks A. Mölderile midagi rohkemat kui K. Luhamaa ja M. Luhamaa nõude rahuldamata jätmine, mistõttu tuleb A. Mölderi hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 hagi alusel jätta läbi vaatamata (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-99-08).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.Aavo Mölder esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 12. novembri 2014 määrus ning kohustada Tartu Maakohut jätkama A. Mölderi hagiavalduse läbivaatamist. Määruskaebuse kohaselt: 1)väär ning vastuolus seadusega on maakohtu seisukoht, et määruskaebuse esitaja menetluses osalemine ei anna määruskaebuse esitajale midagi juurde, sest määruskaebuse esitaja õiguslik positsioon ühtib kostja omaga, väär ning vastuolus seadusega. Kuivõrd vaidlus käib üldkoosoleku otsuste üle, mis mõjutavad nii TTK-d, mille liige määruskaebuse esitaja on, kui ka määruskaebuse esitaja volitusi TTK nõukogu liikmena, siis mõjutab vaidluse tulemus otseselt ning kahest erinevast aspektist määruskaebuse esitaja õigusi. Kui juriidilise isiku organi otsus on vaidlustatud, saab aktsionär, kes soovib otsuse kehtima jäämist, esitada vastassuunalise hagi üldkoosoleku otsuse kehtivuse tuvastamiseks vaid samas menetluses, kus lahendatakse otsuse tühisuse tuvastamist (vt Riigikohtu otsuseid tsiviilasjas nr 3-2-1-135-10 ja 3-2-1-133-11). Kuivõrd käesoleva tsiviilasja lahend on määruskaebuse esitajale siduv, saab määruskaebuse esitaja oma õigusi kaitsta vaid esitades tuvastushagi TTK vastu. Osaledes käimasolevas menetluses on määruskaebuse esitajal võimalik esitada oma nõuded, seisukohad, tõendid ja vastuväited ehk kaitsta oma õigusi ning kujundada endale sobiv menetluslik positsioon. Sellise õiguse teostamise on kohus vaidlustatud määrusega välistanud, jättes määruskaebuse esitaja hagi läbivaatamata; 2) on väär maakohtu väide, et TTK menetluslik positsioon tagab määruskaebuse esitaja huvide kaitse, mistõttu on määruskaebuse esitaja menetluses osalemine ebavajalik, väär. Tsiviilkohtumenetluse subjektid teostavad oma menetluslikke õigusi sõltumatult. Määruskaebuse esitajal puudub võimalus

mõjutada TTK otsuseid, mh potentsiaalset otsust hagi õigeksvõtmise osas, mis oleks vastuolus määruskaebuse esitaja huvidega; 3) puuduvad alused hagiavalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata jätmiseks. Vaidlusalused üldkoosoleku otsused mõjutavad otseselt määruskaebuse esitaja huvisid ning on talle siduvad, mistõttu omab ta õigustatud huvi tuvastushagi esitamiseks. Määruskaebuse esitajal on võimalik oma hagiavaldusega saavutada oma eesmärk, milleks on üldkoosoleku otsuste kehtivuse ehk otsuste kehtetuse ja tühisuse aluste puudumise tuvastamine; 4) on maakohtu viide menetlusökonoomia põhimõttele põhjendamatu. Menetlusökonoomia põhimõte ei võimalda jätta hagi läbi vaatamata ning menetlusökonoomia ei saa välistada isiku õigust oma õiguste kaitsele.

VASTUSTAJATE SEISUKOHT

6.Kersti Luhamaa ja Marko Luhamaa vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid määruskaebuse menetluskulud jätta Aavo Mölderi kanda. Vastuse kohaselt: 1) põhineb määruskaebus väitel, et TTK võimaliku K. Luhamaa ja M. Luhamaa nõude õigeksvõtmisel jäävad määruskaebuse esitaja õigused kaitseta. Tartu Maakohus jättis 12. novembri 2014 kohtuotsusega K. Luhamaa ja M. Luhamaa hagi rahuldamata. Vastustajad märgivad, et TTK menetluslik positsioon kattub täielikult määruskaebuse esitaja menetlusliku positsiooniga ning TTK on esitanud kohtule avalduse määruskaebuse esitaja hagi õigeksvõtuks. Puudub põhjus või alus väitmaks, et TTK kavatseks asuda oma senist menetluslikku positsiooni tulevikus muutma. Kuivõrd käesolev vaidlus puudutab TTK tänaste nõukogu ja juhatuse liikmete volituste kehtivust, siis on vähetõenäoline, et TTK tänane juhtkond, kelle volituste kehtivuse üle vaidlus käib, asuks oma positsiooni muutma ning kavatseks tulevikus nõustuda, et juhtkonna volitused on kehtetud. Määruskaebuse esitaja väide, et tal puudub võimalus mõjutada TTK otsuseid, mh potentsiaalset otsust K. Luhamaa ja M. Luhamaa hagi õigeksvõtmise osas, on eksitav. Määruskaebuse esitaja on enda ja TTK seisukoha järgi TTK nõukogu liige. Nõukogu liikmel on võimalik TTK otsuseid mõjutada; 2) on menetlusökonoomia põhjendus asjakohane. Kui lubada sarnaste hagiavalduste esitamise, nagu on esitanud määruskaebuse esitaja, siis võib käesolevasse menetlusse lisanduda ligi 38 000 hagi vastavalt TTK liikmete arvule. Vastustajate hinnangul peab hoolega kaaluma iga üksikjuhtu, kas isikul on õigustatud huvi ja sisuline vajadus kohtumenetluses osalemiseks. Vastustajate hinnangul määruskaebuse esitajal sellist huvi käesolevas vaidluses ei ole; 3) esineb nii TsMS § 423 lg 2 p-s 1 kui TsMS § 423 lg 2 p-s 2 nimetatud alus määruskaebuse esitaja hagi läbi vaatamata jätmiseks. Määruskaebuse esitaja õiguste rikkumine ei ole tema hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ning hagi ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, samuti ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine kuulub üldkoosoleku pädevusse. Kui nõukogu liige on valitud tühise või kehtetuks tunnistatud otsuse alusel, siis ei tähenda see seda, et tema nõukogu liikmeks valimisega oleks rikutud tema õigusi. Asjaolu, kas määruskaebuse esitajal on alates 11. juulist 2012 volitused või mitte, ei riku tema õigusi; 4) ei ole seadusandja mitte ühegi õigusaktiga andnud nõukogu liikmele õigust vaidlustada nõukogu liikme valimist või tagasikutsumist. Nõukogu liige ei ole üldkoosolekul hääleõiguslik, seega puudub nõukogu liikmel võimalus mõjutada seda, milliseid otsuseid koosolekul vastu võetakse. Seega ei ole A. Mölderi hagi esitatud A. Mölderi seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks.
5.Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv palub Aavo Mölderi määruskaebus rahuldada ning kohustada Tartu Maakohut jätkama Aavo Mölderi hagiavalduse läbivaatamist. TTK palub jätta kõik menetluskulud K. Luhamaa ja M. Luhamaa kanda. Vastuse kohaselt: 1) on määruskaebuse esitaja õigesti välja toonud, et temal, kui TTK liikmel ja TTK nõukogu liikmel peab olema õigus vältida võimalikust K. Luhamaa ja M. Luhamaa hagi õigeksvõtust tulenevat mõju läbi enda hagi esitamise; 2) ei saa määruskaebuse esitaja õiguslikku positsiooni siduda TTK õigusliku positsiooniga nagu seda on teinud maakohus. A. Mölderil on iseseisev kaebeõigus, mida ta peab saama kohtumenetluses efektiivselt realiseerida; 3) on maakohtu määrus üllatuslik. Maakohus, tuginedes Riigikohtu praktikale tsiviilasjas nr 3-2-1-136-10, on määruskaebuse esitaja hagi 07. mai 2014 kohtumäärusega menetlusse võtnud, seega tunnistas määruskaebuse esitaja õigust osaleda käesoleva tsiviilasja menetlemisel hagejana. Määruskaebuse esitaja hagi menetlemise küsimusi käsitleti 15. septembri 2014 kohtuistungil, kus maakohus selgitas TsMS § 423 regulatsiooni ning kinnitas, et määruskaebuse esitajal on TTK liikmena õigustatud huvi hagi esitamiseks. Vaatamata eeltoodule jättis maakohus määruskaebuse esitaja hagi läbi vaatamata. Hagejal õigustatud huvi olemasolu korral tuleb esitatud tuvastushagi menetleda ning seda ei saa jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada. A. Möldri hagi osas tuleb tsiviilasi saata maakohtule ning maakohus saab menetluse käesolevas asjas peatada TsMS § 356 lg-te 1 ja 2 alusel kuni tsiviilasjas nr 2-13-60785 K. Luhamaa ja M. Luhamaa hagi kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Pärast seda saab seisukoha võtta, kas A. Möldril on säilinud õigustatud huvi esitatud haginõude suhtes.
7.Õige on määruskaebuse esitaja väide, et tal oli õiguslik huvi käesolevas tsiviilasjas tuvastushagi esitamiseks. Praeguses asjas on K. Luhamaa ja M. Luhamaa esitanud TTK vastu hagi TTK üldkoosoleku 17. veebruari 2012 otsuse tühisuse tuvastamiseks ning 19. septembri 2013 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. A. Mölder on esitanud TTK hagi TTK üldkoosoleku otsuste kehtivuse tuvastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et seni kuni põhihagis ei ole jõustunud lahendit, on määruskaebuse esitajal õiguslik huvi hagi menetlemise vastu säilinud.
8.Ringkonnakohus ei nõustu TTK seisukohaga, et hagejal hagi esitamiseks õigusliku huvi tuvastamise korral tuleb hagi menetlusse võtta ning juba menetlusse võetud hagi ei saa jätta läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 võimaldab kõrvaldada perspektiivitu hagi menetlusest ja jätta see läbi vaatamata juhul, kui kohus on selle ekslikult menetlusse võtnud. Ringkonnakohus leiab, et hagi menetlemise ajal võivad asjaolud ja õiguslik olukord muutuda ning välistatud ei ole õigusliku huvi äralangemine. Hagi esitamiseks nõutava õigusliku huvi äralangemise korral ning menetlusökonoomia põhimõttele tuginedes on otstarbekas juba menetlusse võetud hagi jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 alusel.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis A. Mölderi hagi ennatlikult läbi vaatamata. Tuginedes Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-135-10 leiab ringkonnakohus, et A. Mölderi hagi läbivaatamata jätmine oleks põhjendatud siis, kui maakohtu otsus K. Luhamaa ja M. Luhamaa hagide kohta oleks jõustunud. Tartu Maakohus tunnistas 12. novembri 2014 otsusega põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata alates 01. juulist 2009 kuni 30. märtsini 2014 kehtinud

tulundusühistuseaduse § 41 lg 1. Riigikohus on algatanud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse asjas 3-4-1-51-14. TsMS § 632 lg 2 kohaselt kui maakohus tunnistas asja lahendamisel kohtuotsuse resolutsioonis kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, ei hakka apellatsioonitähtaeg kulgema enne kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamist. Sellest tulenevalt ei ole Tartu Maakohtu 12. novembri 2014 otsus jõustunud ning seega ei ole lõplikult tuvastatud, kas TTK üldkogu 17. veebruari 2012 ja 19. septembri 2013 otsused kehtivad. Seega säilib A. Mölderi õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks, kuni K. Luhamaa ja M. Luhamaa hagi osas lahendi jõustumiseni.

10.TsMS § 356 lg 1 alusel võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese. Sama paragrahvi lg 2 alusel võib menetluse peatada Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada tsiviilasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust. Kuivõrd Riigikohtu otsusest põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-51-14 sõltub K. Luhamaa ja M. Luhamaa hagi rahuldamata jätmise jõustumine, mis omakorda mõjutab määruskaebuse esitaja õigusliku huvi olemasolu või selle äralangemise tuvastushagi esitamiseks, siis esinevad alused TsMS § 356 lg-te 1 ja 2 alusel A. Mölderi hagi menetlemise peatamiseks. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks peatada menetlust määruskaebuse läbivaatamise staadiumis, vaid peab otstarbekaks saata asi maakohtule menetlustoimingute tegemiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.