Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
4. veebruar 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-60500
Tsiviilasi
Salesleader OÜ hagi Agrotex OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. novembri 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Agrotex OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Agrotex OÜ (rk: 11375752), esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel ja advokaat Kristel Valk Vastustaja (hageja): Salesleader OÜ (rk: 11852278), esindaja vandeadvokaat Rene Varul
esindajad
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25. novembri 2014 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
arestimine 56 400 euro ulatuses koormab kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Hageja on tasunud kostjale hagi tagamisega tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks tagatise 2820 eurot, mis on 5% nõudesummalt 56 400 eurolt.
tõenda, et kostjal oleks maksuvõlg või makseraskused. Kostja on tsiviilasjas nr 2-14-14258 selgitanud, et kostjal on mõjuv põhjus, miks 2013. a majandusaasta aruanne on tähtaegselt esitamata (kostjal vahetus 2013. a sügisel juhatuse liige ning kostjal on olnud raskusi eelmise juhatuse liikmega kontakti saamisel, millest tulenevalt ei ole olnud võimalik lõpule viia aastaaruande auditeerimist). Kostja esitas tsiviilasja nr 2-14-14258 raames arvukalt aruandeid (sh bilanss ja kasumiaruanne, müügireskontro jms), millest ei nähtu, et kostjal oleks makseraskusi. Bilansist nähtub, et kostja põhivarade maht on 2 237 010 eurot, kasumiaruandest nähtuvalt teenis kostja 2014. a esimese kolme kvartaliga 298 718,55 eurot kasumit. Müügireskontrost nähtub, et kostjal on lähitulevikus laekuvaid arveid vähemalt summas 95 802,15 eurot. Laekuvate summade jooksev kasutamine on kostja igapäevategevuses äärmiselt oluline, sest talvisel perioodil väheneb kostja osutatavate teenuste maht ning vajalik on suuremate käibevahendite olemasolu. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-10-10, p 11), et majandusaasta aruande hilinenult esitamine võib olla hagi tagamise aluseks, kuid kuna hinnata tuleb kõiki asjaolusid ja kostja ei ole makseraskustes, ei ole hagi tagamine üksnes majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu põhjendatud; 4) on kohaldatud hagi tagamise abinõu ebamõistlikult koormav ja tekitab kostjale olulist kahju. Ka Riigikohus on leidnud, et konto arestimine on erandlik abinõu, mille kohaldamiseks peab olema eriti kaalukas põhjus (3-2-1-133-10, p 16). Kostjal on lepingupartnerite ees teenuste osutamise kohustused, milleks on vaja teha kulutusi masinate hoolduseks, kütuse soetamiseks jne. Mitmed masinad on soetatud liisingulepingutega ning kostja peab tasuma liisingumakseid, millega hilinemisel tuleb tasuda viiviseid ja halvimal juhul liisinguesemetest loobuda. Kostjal jäi konto ootamatu arestimise tõttu tasumata liisingumakseid ja teisi makseid enam kui 30 000 euro eest. Detsembri alguses ei saanud kostja maksta töötajatele töötasusid.
võimalikule vajadusele kuulata nõude osas üle tunnistajaid, mida ei ole võimalik teha pankrotiavalduse arutamise raames. Hageja peab nõuet selgeks ja hagi perspektiive heaks. Asjakohatud on määruskaebuse väited menetluskuludest, kohus ei ole menetluskulude vaidlust lahendanud ja see ei puuduta hagi tagamise menetlust. Hageja nõue on koos kõrvalnõuetega ca 100 000 eurot, hagi on tagatud aga vaid põhinõude ulatuses, mistõttu ka teatud ulatuses menetluskulude kandmine teises tsiviilasjas ei muuda midagi; 2) on kostja kontod arestitud 56 400 euro ulatuses, seda summat ületavas osas on kostjal õigus kontosid kasutada. Seega väited töötajatele palkade maksmise, maksude tasumise raskuste jmt kohta on kohut eksitavad; 3) puudub kohaldatud hagi tagamise abinõule alternatiiv – kostjal puuduvad kinnistud, nõuet katvad masinad või mingi muu vara, mida saaks tagatiseks kasutada. Ka määruskaebuses ei ole selliseid varasid esile toodud. Liisinguvara ei saa pidada kostja omandiks. Hageja rahalised vahendid 56 400 eurot läksid pangakonto väljavõttest nähtuvalt 2013. a oktoobris jooksvate liisinguvõlgade likvideerimiseks. Hageja ei pea kostja ettevõtlust jätkusuutlikuks ja esineb oht, et kohtuotsuseni jõudmise hetkeks on kostja muutunud varatuks – sellise olukorra tekkimiseks piisab sellest, kui kostja ei suuda enam liisingumakseid maksta ning peab liisinguvara liisinguandjale tagastama. Kohus on õigesti esile toonud, et kostjal on esitamata 2013. a majandusaasta aruanne. See ei ole toimiva ettevõtte puhul tavapärane, praeguseks on käimas juba 2015. majandusaasta. Põhjused aruande esitamata jätmise kohta on väheveenvad. Hageja on arvamusel, et kostja ei soovi oma majandusnäitajaid avaldada. Kostjal on pidevalt maksuvõlgnevused, mida kostja möönab. Kostja ajatas 2014. a kevadel suurema maksusumma tasumise ja seetõttu avalikud registrid võlgnevust otseselt ei näita. Asjaolu, et põhinõudeks olev rahasumma (56 400 eurot) on pettuslikult liikunud masina müüjalt kostja kontole, kinnitab, et kostja võib võtta ette igasuguseid samme, et nõude täitmisest pääseda. Nõude on praeguseks ca 100 000 eurot, st tegemist on olulise rahalise nõudega. Põhinõude 56 400 eurot deponeerimine või pangagarantii andmine vabastaks kostja piirangutest, mida määruskaebuses kirjeldatakse. Ometi ei ole kostjal majanduslikku võimekust raha deponeerimiseks ja/või garantii ostmiseks, mis kinnitab omakorda hagi tagamise põhjendatust; 4) näeb TsMS ette hagi tagamise tagatise võimaliku kahjunõude katteks. Tagatis on tasutud.
(ainuüksi põhinõue 56 400 eurot) on selline, mis annab alust eeldada, et sellise summa kohese tasumisega võib ka juriidilisel isikul raskusi tekkida. Ringkonnakohus peab sarnaselt hageja ja maakohtuga antud juhul oluliseks asjaolu, et kostjal on esitamata 2013. a majandusaasta aruanne. Praeguseks on kostja aruande esitamisega hilinenud juba üle 7 kuu. Ka Riigikohus on määruskaebuses viidatud lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10 (p 11) leidnud, et majandusaasta aruande esitamata jätmine võib olla hagi tagamise aluseks TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi, sest see võib anda alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Auditeeritud majandusaasta aruande puudumise tõttu on kostja väited oma majandusliku olukorra kohta usaldusväärselt tõendamata. Asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-14-14258, kus lahendati hageja avaldust kostja pankroti väljakuulutamiseks, jättis kohus kostjale ajutise halduri määramata, ei ole piisavaks aluseks asuda seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas tuleks jätta hagi tagamata. Pankroti väljakuulutamiseks algatatud menetluses hindamisele kuuluvad asjaolud erinevad oluliselt hagi tagamise avalduse lahendamisel hindamisele kuuluvatest asjaoludest. Eeltoodust lähtudes on põhjendatud hageja kartus, et hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu. Seega leidis maakohus õigesti, et esinevad asjaolud, mis on hagi tagamise aluseks TsMS § 377 lg 1 mõttes. Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus ja maakohus ei ole ületanud diskretsiooni piire.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.