lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-29868/121

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-29868/121
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
13.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1164
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisKMS § 16 lg 21Maksuvaba käiveTsMS § 174 lg 6Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-11-29868/35Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja04.10.20122-11-29868/86Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.06.20132-11-29868/122Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.01.2015

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (10)

lahend.ee
2-17-6487/150Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.06.20202-17-6487/124Harju Maakohus Tallinna kohtumaja21.10.20192-14-7385/218Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.09.20182-14-7385/215Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.08.20182-14-7385/196Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.08.20172-15-4981/90Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.06.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number

2-11-29868

Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2015, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav

Kohtuasi

IK ja JK hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. augusti 2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Danske Bank A/S Eesti filiaali määruskaebus Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

nende Hageja I: IK (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja II: JK (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja: Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 22. augusti 2014 määrus osas, millega kohus jättis IK-lt välja mõistmata menetluskulud suurusega 775,15 eurot ja JK-lt suurusega 775,15 eurot Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista nii IK-lt kui ka JK-lt välja õigusabikulude katteks täiendavalt 775,15 eurot. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Maakohtu määruse resolutsiooniks lugeda: 2.1.Välja mõista IK-lt menetluskulud suurusega 4650,88 eurot Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks välja. 2.2.Välja mõista JK-lt menetluskulud suurusega 4650,88 eurot Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks. 2.3.Välja mõista IK-lt ja JK-lt viivis Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks käesoleva määruse resolutsiooni p-des 2.1. ja 2.2. toodud menetluskulude summadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2-13-20579/96
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
10.03.2016
2-13-45733/110Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.12.2015
2-13-20579/62Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja28.04.2015
2-13-45731/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.10.2014
3.Määruskaebus rahuldada.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohus jättis 04.10.2012 otsusega rahuldamata IK ja JK hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks . Menetluskulud jättis kohus hagejate kanda võrdsetes osades. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.06.2013 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jättis kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud hagejate kanda. Riigikohus jättis 07.10.2013 hagejate apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
2.Kostja esitas 28.10.2013 kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning palus õigusabikulud hagejatelt välja mõista koos käibemaksuga. Kostja palus hagejatelt menetluskuluna välja mõista kokku 11 518,63 eurot, millest 11 493,07 eurot olid kulud õigusabile (koos käibemaksuga) ning 25,56 eurot määruskaebuselt tasutud riigilõiv. Kostja avaldas, et ta ei arvesta õigusabikuludelt maha sisendkäibemaksu, sest käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 21 p 2 järgi ei maksustata käibemaksuga laenutehinguid. Seetõttu ei arvesta kostja võlgade sissenõudmisega seotud kuludelt tagasi käibemaksu. Kostja ei ole ka käibemaksukohustuslane. Hagejate vastuväited
3.Hagejad vaidlesid avaldusele vastu. Hagejad leidsid, et kostja õigusabikulude maht ei ole põhjendatud ega vajalik.
4.Hagejad ei nõustunud kostja väitega, et menetluskulu tuleb neilt välja mõista koos käibemaksuga. Kostja on alates 02.06.2008 käibemaksukohustuslane numbriga EE101224798. Seega on kostjal õigus sisendkäibemaks maha arvestada. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kummaltki hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud suurusega 3875,73 eurot. Samuti mõistis maakohus hagejatelt kostja kasuks välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
6.Maakohus leidis, et kostja esindaja põhjendatud menetluskulude suuruseks on 60,4 h x 128 eurot = 7731,2 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub registriväljavõtete kulu 20,26 eurot ehk kokku 7751,46 eurot. Seega tuleb kummaltki hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud suurusega 3875,73 (7751,46 eurot/2) eurot.
7.Kostja on ekslikult kohtule avaldanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja on alates 02.08.2008 registreeritud käibemaksukohustuslasena numbri all EE101224798. Seega on kostjal põhimõtteliselt võimalik taotleda sisendkäibemaksu tagastamist ning seda sõltumata asjaolust, et laenutehingud ei ole käibemaksuga maksustatavad. Hagejatelt tuleb kostja põhjendatud menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.

Määruskaebus

8.Kostja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti kostja kasuks kummaltki hagejalt välja mõistmata 775,15 eurot ja teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista kummaltki hagejalt välja täiendavalt 775,15 eurot.
9.Maksuameti kodulehelt nähtub, et kostja on registreeritud käibemaksukohustuslasena 02.06.2008. Kostja on menetluskulude nimekirjas selgitanud ja kinnitanud, et finantsasutusena ei ole tal võimalik menetluskulude käibemaksu tagasi arvestada ehk kostja ei saa ostutehingutelt tasutud käibemaksu küsida sisendkäibemaksuna riigilt tagasi. Finantsasutuste sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang tuleb

käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 ja § 29 lg 1 koosmõjust. Ostutehingutel saab sisendkäibemaksu maha arvata vaid juhul, kui müügikäive on maksustatud käibemaksuga. KMS § 16 lg-st 21 tulenevalt ei maksustata finantsteenuste käivet käibemaksuga. Seega on kohus vaidlustatavas määruses menetluskulude käibemaksu osa välja mõistmata jätmisel kohaldanud vääralt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-t 6.

10.Menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga toetab ka Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht lahendis nr 3-3-1-57-07 p 15 (õige viide peaks olema 3-2-1-58-07 p 15). Ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi ei ole menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ettenähtud kontrolli ega võimalusi kohtul siduvalt tuvastada, kas käibemaksu tagasiarvestamine on täielikult või osaliselt võimalik. TsMS § 174 lg 6 kohaselt ei ole kohtul seetõttu muud võimalust, kui lähtuda menetlusosalise kinnitusest.
11.Menetluskulude arvestusele kohaldati käibemaksumäära 20%, mis nähtub menetluskulude nimekirja juurde esitatud arvetelt. Seega jättis kohus põhjendamatult välja mõistmata mõlemalt hagejalt käibemaksu summas 3875,73 * 1,2 – 3875,73 = 775,15 eurot. Vastus määruskaebusele
12.Hagejad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad selle jätta rahuldamata. Tegemist on õigusabikuluga, mitte finantsteenusega. Kuna kostja on registreeritud käibemaksukohustuslasena, on tal võimalik taotleda sisendkäibemaksu tagastamist.
13.Väär on kostja seisukoht, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole ettenähtud kontrolli ega võimalust kohtul siduvalt tuvastada, kas käibemaksu tagasiarvestamine on täielikult või osaliselt võimalik. Riigikohus on 12.12.2006 otsuses nr 3-2-2-5-06 viidanud, et õigusabikulude väljamõistmisel tuleb õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsida ning lahendis põhjendada. Seetõttu on kohtul kohustus menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kontrollida õigusabikulude põhjendatust, sh käibemaksu osas. Edasine menetluse käik
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so kummaltki hagejalt õigusabikulude 775,15 euro välja mõistmata jätmise osas. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.
16.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel vaidlustatud osas tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab kummalki hagejalt kostja kasuks välja täiendavalt 775,15 eurot.
17.Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ajal kehtinud TsMS § 174 lg 6 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega võimaldas seadus käibemaksu hüvitada ka menetlusosalisele, kes on küll käibemaksukohustuslane, kuid ei saa mingil põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
18.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-13 märkinud, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja lahendi nr 3-2-1-115-09 p-s 8 selgitas Riigikohus, et avaldaja peab märkima põhjuse, miks ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on menetluskulude väljamõistmise taotluses põhjendanud, et tema kui finantsasutuste sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang tuleneb KMS § 16 lg 21 ja § 29 lg 1 koosmõjust. Ostutehingutel saab sisendkäibemaksu maha arvata vaid juhul, kui müügikäive on maksustatud käibemaksuga. KMS § 16 lg-st 21 tulenevalt ei maksustata finantsteenuste käivet käibemaksuga. Kuna avaldaja on kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi ja on seda põhjendanud, tuleb hagejatelt menetluskulud kostja kasuks välja mõista koos käibemaksuga, st kummaltki hagejalt täiendavalt 775,15 eurot.

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.