2-14-30657/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada menetluse taastamiseks kaja Harju Maakohtule, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 (kolmekümne) päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00 eurot ja mitte rohkem kui 1.500,00 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole, kas Swedbank AS-is nr EE062200221059223099, AS-is SEB Pank nr EE571010220229377229, Danske Bank AS Eesti filiaalis nr EE513300333522160001 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis nr EE221700017003510302. Kautsjoni tasumist tõendav dokument tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Käesoleval juhul rahuldab kohus hageja nõude tagaseljaotsusega osaliselt juhindudes Riigikohtu 30.10.2013.a. lahendi tsiviilasjas 3-2-1-106-13 punktist 22, mille kohaselt peab kohus tüüptingimuse kehtivust hindama omal algatusel. Käesolevas tsiviilasjas palus hageja mõista kostjalt välja võla sissenõudmise kulud

summas 151,00 eurot. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel sõlmitud laenulepingu punkti 1.3.4. puhul on tegemist tüüptingimusega lepingu sõlmimise ajal kehtinud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 35 lõike 1 tähenduses. Kohtu hinnangul olid täidetud ka VÕS §-is 37 loetletud eeldused ja tüüptingimus on lepingu osaks. VÕS § 42 lõike 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 järgi on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav muuhulgas tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et käesoleval juhul on tühine tüüptingimus, millega on laenuandjal õigus nõuda iga teate saatmisel menetluskulu kuni 32,00 eurot. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hageja nõude võla sissenõudmise kulu summas 151,00 eurot väljamõistmiseks, rahuldamata. Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 67,57% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 67,57% ulatuses kostja ja 32,43% ulatuses hageja enda kanda. Hageja menetluskuludeks on menetluses tasutud riigilõiv kokku summas 100,00 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kostjal hagejale sellest hüvitada 67,57 eurot.