lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-132-14

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 15.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-132-14
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
15.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2024
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 86 lg 1, 2TsMS § 663 lg 4, 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsMS § 664 lg 1, 2Määruskaebuse kontrollimine ringkonnakohtusPankrS § 31 lg 5TsMS § 480 lg 1, 4Määruse muutmine ja tühistamineTsMS § 643 lg 4Apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätminePankrS § 3 lg 2PankrS § 32PankrS § 5 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-24-17674/52Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.09.20252-16-17224/9Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja30.01.20172-15-11752/35Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.11.2015

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Pet Food Consulting Baltic OÜ11328293(Võlgnik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-132-14

Määruse kuupäev

Tartu, 15. detsember 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Pet Food Consulting Finland Oy ja Prima Pet Premium Oy avaldus Pet Food Consulting Baltic OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-21

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pet Food Consulting Baltic OÜ (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Võlausaldaja Pet Food Consulting Finland Oy (Soome registrikood 2043362-0), esindaja vandeadvokaat Ants Mailend Petri Juhani Tiitola, esindaja vandeadvokaat Ants Mailend Võlgnik Pet Food Consulting Baltic OÜ (pankrotis, registrikood 11328293), esindaja Kalle Kilkson

Asja läbivaatamise kuupäev

24. november 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-21 muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
2.Jätta Pet Food Consulting Baltic OÜ (pankrotis) määruskaebus rahuldamata.
PankrS § 90
TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamine
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 660 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Pet Food Consulting OÜ (pankrotis) kanda.
4.Arvata Pet Food Consulting Baltic OÜ (pankrotis) määruskaebuselt 18. juunil 2014 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus kuulutas 25. märtsi 2014. a määrusega välja Pet Food Consulting Baltic OÜ (võlgnik) pankroti, nimetas pankrotihalduriks Maire Armi (Arm), määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku ja võlausaldajate nõuete esitamise tähtaja, kohustas võlgniku juhatuse liikmeid Kalle Kilksonit ja Petri Juhani Tiitolat andma juhatuse liikmena võlgniku vande ning esitama pankrotihaldurile andmed võlgniku vara ja võlgade kohta, samuti määras ajutisele pankrotihaldurile

tasu ja kuluhüvitise.

2.Pet Food Consulting Finland Oy (võlausaldaja) ja P. J. Tiitola esitasid maakohtu 25. märtsi 2014. a määruse peale määruskaebuse, milles palusid tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus pani P. J. Tiitolale kohustuse anda võlgniku vanne ja esitada andmed, sest P. J. Tiitola ei ole võlgniku juhatuse liige.
3.Harju Maakohus rahuldas 3. aprilli 2014. a määrusega määruskaebuse ja vabastas P. J. Tiitola võlgniku pankrotimenetluses vande andmise kohustusest. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on P. J. Tiitola ametiaeg juhatuse liikmena lõppenud ja seda ei ole pikendatud. Tema kui juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on muutunud ebaõigeks, tal ei ole teavet võlgniku raamatupidamise ja majandusolukorra kohta ning ka pankrotihaldur ei pea vajalikuks ega võimalikuks, et ta annaks võlgniku vande.
4.Võlgnik esitas maakohtu 3. aprilli 2014. a määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja kohustada P. J. Tiitolat kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust ning esitama pankrotihaldurile võlgniku täpsustatud vara ja võlgade nimekirja ning pankroti väljakuulutamise päeva seisuga koostatud raamatupidamisbilansi.
5.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks ning lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. juuni 2014. a määrusega maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt kontrollib ringkonnakohus TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 kohaselt menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 663 lg 4 kohaselt, kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Seadus ei näe ette võimalust esitada sellise määruse peale määruskaebust. Maakohus märkis määruses ekslikult, et määruse peale võib esitada määruskaebuse, ja võttis määruskaebuse ebaõigesti menetlusse. Ringkonnakohtul ei ole alust seda läbi vaadata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Määruskaebuses palub võlgnik tühistada nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määruse. Võlgnik palub kohustada P. J. Tiitolat kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust ning esitama pankrotihaldurile võlgniku täpsustatud vara ja võlgade nimekirja ning raamatupidamisbilansi. Menetluskulud palub võlgnik jätta P. J. Tiitola ja võlausaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus jätnud võlgniku määruskaebuse ebaõigesti

läbi vaatamata. TsMS-is ei ole sätestatud, et määruse peale, millega maakohus määruskaebuse rahuldab, ei saa esitada määruskaebust. Määrus, mille peale võlausaldaja ja P. J. Tiitola esitasid määruskaebuse, oli pankrotimäärus ja selle peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja pankrotiseaduse (PankrS) § 32 järgi esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse ka Riigikohtule. Seega võimaldab ka pankrotiseadus määruskaebust esitada. Harju Maakohtu 3. aprilli 2014. a määrusega muudeti 25. märtsi 2014. a määrust selliselt, et vabastati üks juhatuse liige võlgniku pankrotimenetluses vande andmise kohustusest, kuid teise juhatuse liikme suhtes jäi see kohustus kehtima. Algse määruse selline muutmine riivab oluliselt nii teise juhatuse liikme, võlgniku kui ka kõigi võlausaldajate huve. P. J. Tiitola on jätkuvalt võlgniku juhatuse liige, sest ta on juhatuse liikmena kinnitanud oma allkirjaga võlgniku majandusaasta aruandeid ja edastanud teisele juhatuse liikmele e-kirja, mille järgi ta on juhatuse esimees.

8.Võlausaldaja ja P. J. Tiitola vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse resolutsiooni TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada, mistõttu see tuleb jätta muutmata. Muuta tuleb ringkonnakohtu määruse õiguslikku põhjendust. Määruskaebus jääb rahuldamata.
10.Asjas vaieldakse selle üle, kas võlgnikul oli õigus esitada määruskaebus maakohtu 3. aprilli 2014. a määruse peale, millega maakohus rahuldas võlausaldaja ja võlgniku (väidetava) juhatuse liikme määruskaebuse, mille nimetatud isikud olid esitanud maakohtu määruse peale, millega maakohus kohustas võlgniku juhatuse liikmeid andma pankrotimenetluses võlgniku vande. Samuti vaieldakse selle üle, kas ringkonnakohus võis eelnevast tulenevalt jätta maakohtu 3. aprilli 2014. a määruse peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamata või oleks ringkonnakohus pidanud seda menetlema.
11.Maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigust reguleeriv üldsäte on TsMS § 660 lg 1, mille järgi võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. TsMS § 663 lg 4 sätestab, et kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle määrusega. Viidatud säte ei näe selgelt ette, et selle määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule. Eelnevast järeldas ringkonnakohus, et menetlusosalistel ei ole õigust esitada määruskaebust määruse peale, millega maakohus määruskaebuse ise rahuldab.

Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

12.TsMS § 663 lg 4 ei näe küll otsesõnu ette võimalust, et määruse peale, millega maakohus määruskaebuse ise rahuldab, saaks esitada määruskaebuse, kuid kolleegiumi arvates tuleb TsMS § 663 lg-t 4 tõlgendada selliselt, et määruse peale, millega maakohus ise rahuldab oma määruse peale esitatud määruskaebuse, saab kaevata samamoodi nagu esialgse määruse peale. Seaduse mõttega oleks vastuolus tõlgendus, mille tulemusel muutuks menetlusosalise, kelle huve maakohtu määruse tühistamine riivab, õiguslik seisund edasikaebeõiguse seisukohast halvemaks seetõttu, et maakohus määruskaebuse ise rahuldab. Kui menetlusosaline esitab maakohtu määruse peale määruskaebuse ja maakohus ise ei rahulda seda, siis peab maakohus TsMS § 663 lg 5 esimese lause järgi esitama selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Sellisel juhul kontrollib maakohtu määruse õigsust ringkonnakohus. Seega tuleneb TsMS-is sätestatud määruskaebe üldpõhimõtetest, et maakohtu määruse peale, millega maakohus rahuldab menetlusosalise määruskaebuse, saab esitada määruskaebuse ringkonnakohtule teine menetlusosaline, kelle õigusi maakohtu määrus riivab.
13.Praeguses asjas on määruskaebus esitatud pankrotimenetluses tehtud määruse peale, seega kohalduvad lisaks TsMS-i sätetele ka pankrotiseaduse sätted. PankrS § 3 lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut vaid juhul, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. PankrS § 5 lg 1 järgi võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel ning sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud.
14.Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamata TsMS § 664 lg 2 alusel. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud, ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega menetlusse võtmata, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud.
15.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis võlgniku määruskaebuse küll õigesti läbi vaatamata, kuid tegi seda valedel põhjendustel. PankrS § 31 lg 5 esimese ja teise lause järgi kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus), milles tuleb muu hulgas märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Sama paragrahvi kuuenda lõike esimese lause kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Pankrotimääruse edasikaebamist reguleerib PankrS § 32, mille esimese lause järgi võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse 15 päeva

jooksul pankrotiteate avaldamisest. Sellest järeldasid nii P. J. Tiitola kui ka võlausaldaja, et edasikaevatav oli kogu pankrotimäärus. Sama paragrahvi teisest lausest järeldas võlgnik omakorda, et ringkonnakohtu määruse peale on lubatud esitada määruskaebus Riigikohtule. Kolleegium on varem märkinud, et seadusandja on edasikaebe võimalused pankrotimenetluses soovinud sätestada ammendavalt pankrotiseaduses (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-12, p 14). Pankrotiseadus ei näe ette võimalust esitada määruskaebust määruse peale, millega kohus määrab võlgnikule vande andmise kohustuse. PankrS § 31 järgi ei ole selline otsustus kohustuslik osa pankrotimäärusest. Seda kinnitab muu hulgas PankrS § 86 lg 2, mis näeb ette, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Seega oli praegusel juhul tegemist olukorraga, kus pankrotimääruses sisaldus eraldi määrus, millega võlgniku juhatuse liikmeid kohustati vannet andma. Sellise määruse peale ei näe pankrotiseadus ette määruskaebuse esitamise võimalust.

16.Kestva toimega määrust hagita menetluses saab kohus asjaolude muutumisel TsMS § 480 lg 1 teise lause järgi ise muuta. Kolleegiumi arvates tuleb määrust, millega maakohus paneb võlgniku juhatuse liikmele vande andmise ja andmete esitamise kohustuse, käsitada kestva toimega määrusena hagita menetluses, mida kohus saab ise muuta. P. J. Tiitola määruskaebust maakohtu 25. märtsi 2014. a määruse peale tuleb käsitada kohtule esitatud kohustatud isiku taotlusena muuta esialgset määrust. Esialgse määruse muutmise tulemusena tehtud lahendile kehtib TsMS § 480 lg 4 järgi edasikaebamise osas PankrS § 5 lg-s 1 väljendatud üldpõhimõte. Pankrotiseadus ei näe ette, et võlgnik võiks esitada määruskaebuse pankrotimenetluses tehtud maakohtu määruse peale, millega kohus vabastab võlgniku juhatuse liikme vande andmise kohustusest. Kuna maakohus muutis esialgset määrust uue määrusega ja võlgnikul ei ole seadusest tulenevalt selle määruse peale määruskaebuse esitamise õigust, siis on lõppastmes õige ringkonnakohtu järeldus, et võlgnikul ei olnud õigust esitada maakohtu 3. aprilli 2014. a määruse peale määruskaebust ja ringkonnakohus jättis maakohtu määruse õigesti TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Muuta tuleb määruskaebuse läbi vaatamata jätmise põhjendusi ja lugeda maakohtu 3. aprilli 2014. a määruse peale esitatud võlgniku määruskaebus läbi vaatamata jäetuks Riigikohtu määruse põhjendustel. Kolleegium märgib, et praeguses vaidluses ei ole vaja kontrollida kohtulahendi peale edasikaebamise õiguse kui põhiõiguse riive proportsionaalsust, sest võlgniku õigusi ei riiva juhatuse liikmele vande andmise kohustuse panemine ega tema sellest kohustusest vabastamine.
17.Kolleegium selgitab, et kaebeõigus Riigikohtule ei tulene praegusel juhul PankrS § 32 teisest lausest, vaid TsMS § 643 lg-st 4, mille kohaselt apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Tulenevalt TsMS §-st 695, mille kohaselt Riigikohtusse määruskaebuse esitamisele kohaldatakse kassatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui seadusest ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti, kehtib TsMS § 643 lg 4 ka ringkonnakohtus määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohta tehtud määruse vaidlustamise kohta. See tähendab, et ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, saab

esitada määruskaebuse Riigikohtule.

18.Võlgniku vande andmise kohustuse kohta märgib kolleegium järgmist. PankrS § 86 lg 1 järgi võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 ja § 19 lg 1 järgi võib sellise kohustuse muu hulgas panna juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikmele. Niisuguse kohustuse eesmärgiks on tagada suurem õigusselgus võlgniku vara, kohustuste ja dokumentide kohta. Kolleegium märgib siiski, et üksnes asjaolu, et isik ei ole enam võlgniku juhatuse liige, ei pruugi olla põhjuseks, miks ta peaks sellisest kohustusest vabanema. PankrS § 90 järgi on juriidilisest isikust võlgniku puhul koostoimes PankrS § 86 lg-ga 1 ja § 19 lg-ga 3 võimalik kohustada võlgniku juhatuse liiget andma vannet ka juhul, kui ta on oma kohustustest vabastatud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.
19.Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse esitaja kanda.
20.Võlgniku määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.