lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-130-12

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 12.12.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-130-12
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
12.12.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2337
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 29 lg 8PankrS § 5 lg 1, 2TsMS § 4771 lg 1TsMS § 696 lg 3Määruskaebuse esitamise õigusTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 378 lg 1Hagi tagamise abinõudTsMS § 382 lg 1Hagi tagamine hagi esitamataTsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (10)

lahend.ee
2-20-10551/66Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.03.20212-17-16269/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.03.20182-15-115900/26Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja27.03.20172-15-11752/35Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.11.20152-15-12308/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.11.20153-2-1-132-14Riigikohus15.12.2014

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Maksu- ja Tolliamet70000349(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-130-12

Määruse kuupäev

Tartu, 12. detsember 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) taotlus lükata edasi Aktsiaseltsi Liiwi Heliis äriregistrist kustutamine ja keelata Aktsiaseltsi Liiwi Heliis äriregistrist kustutamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 27. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24840

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Avaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kaudu (registrikood 70000349)) Puudutatud isik AS Liiwi Heliis (registrikood 10250672), ajutine pankrotihaldur Mart Sikut likvideerija ülesannetes

Asja läbivaatamise kuupäev

29. oktoober 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu 27. aprilli 2012. a määrusele tsiviilasjas nr 2-11-24840 läbi vaatamata.
2.
TsMS § 475 lg 1Hagita asjad
TsMS § 64 lg 1Tähtaja muutmine
TsMS § 660 lg 3Määruskaebuse esitamise õigus
TsMS § 682 lg 1Kassatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine
2-13-14330/16
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
21.11.2013
3-2-1-125-13Riigikohus20.11.2013
2-13-33410/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus19.11.2013
3-2-1-137-12Riigikohus19.12.2012
Jätta kassatsiooniastme menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohus nimetas 1. juuni 2011. a määrusega AS Liiwi Heliis (edaspidi võlgnik) pankrotimenetluses ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Mart Sikuti. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi maksuhaldur) esitas 25. augustil 2011 maakohtule taotluse, milles palus pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 8 alusel võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega pikendada kuue kuuni, kuna maksuhaldur on alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse (MKS) §-de 40 ja 96 alusel, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Tartu Maakohus lõpetas 26. augusti 2011. a määrusega pankrotiavalduse menetluse võlgniku pankroti

väljakuulutamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtumääruse p-ga 2.1 pikendati PankrS § 29 lg 8 alusel võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni ning lubati enne kuue kuu möödumist esitada võlgniku äriregistrist kustutamise avaldus üksnes maksuhalduri eelneval nõusolekul.

2.Maksuhaldur esitas 6. märtsil 2012 maakohtule taotluse lükata võlgniku äriregistrist kustutamine edasi ja keelata võlgniku äriregistrist kustutamine. 27. veebruaril 2012 rahuldas Tallinna Halduskohus võlgniku juhatuse liikme A. Ohtla esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustas maksuametit andma A. Ohtlale vastutusotsuse kavandile vastuväidete esitamiseks täiendava tähtaja 12. märtsini 2012. Halduskohus keelas maksuhalduril enne vastuväidete esitamist vastutusotsuse tegemise. Maksuhaldur leidis, et võlgniku juhatuse liige A. Ohtla soovib tahtlikult vältida enda MKS §-st 40 tulenevat isiklikku vastutust MKS §-s 8 toodud seadusliku esindaja kohustuste rikkumise eest. Kuna vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu, palus maksuhaldur pikendada võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega haldusasjas lahendi jõustumisest kahe kuuni. Maksuhaldur leidis, et vastutusmenetluse lõpuleviimist takistavad temast mitteolenevad põhjused. Maakohus andis 26. augusti 2011. a määrusega maksuhaldurile õiguse korraldada vastutusmenetlus kuue kuu jooksul pärast võlgniku pankrotiavalduse menetluse lõpetamist pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Halduskohus on 27. veebruari 2012. a määrusega seda maksuhalduri õigust piiranud. Selle kohtumääruse järgi on võlgniku likvideerijal õigus lasta ettevõte äriregistrist kustutada
12.märtsil 2012, s.o ajal, milleni on maksuhalduril keelatud vastutusotsuse tegemine. Kuna maksuhaldur taotles võlgniku äriregistrist kustutamise edasilükkamist, taotles maksuhaldur hagi tagamise abinõuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 3 alusel keelata M. Sikutil (võlgniku ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes) võlgniku äriregistrist kustutamise avalduse esitamine kuni käsilolevas kohtuasjas lahendi jõustumiseni.
3.Tartu Maakohus rahuldas 7. märtsi 2012. a määrusega avalduse ning keelas hagi tagamisena M. Sikutil esitada võlgniku äriregistrist kustutamise avaldust kuni haldusasjas nr 3-12-385 lahendi jõustumiseni ja pikendas võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega nimetatud haldusasjas lahendi jõustumisest kahe kuuni. Enne kuue kuu möödumist on lubatud esitada võlgniku äriregistrist kustutamise avaldus üksnes maksuhalduri eelneval nõusolekul. Maksuhaldur on alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks MKS §-de 40 ja 96 alusel. Kuna maksuvõla kolmandalt isikult sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu (Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht asjas nr 3-3-1-75-09), taotles maksuhaldur PankrS § 29 lg 8 alusel võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaja pikendamist kuue kuuni. Maakohus on pikendanud
26.augusti 2011. a määrusega võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni. Maksuhalduri esitatud avaldusest nähtub, et maksuhaldur on teinud kõik endast oleneva, et viia vastutusmenetlus lõpuni 26. augusti 2011. a kohtumäärusega antud tähtaja jooksul. Halduskohus rahuldas 27. veebruari 2012. a määrusega A. Ohtla esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas

maksuhalduril enne 12. märtsi 2012 A. Ohtlale vastutusotsuse tegemise. Maakohus arvestas maksuhalduri seisukohaga, et A. Ohtla on teadlikult ja tahtlikult põhjustanud olukorra, kus äriühingu registrist kustutamise tähtaeg saabub samal ajal temale antud vastuväidete või arvamuse esitamise tähtajaga ning maksuhaldur kaotab õiguse väljastada vastutusotsus. Maakohus leidis, et hagi tagamise abinõu rakendamata jätmisel ei ole maksuhalduril võimalik teha A. Ohtlale vastutusotsust ning selle tulemusena jäävad sisse nõudmata A. Ohtla tahtlikult tasumata jäetud võlgniku rahalised kohustused, mis tulenevad maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest.

4.Võlgniku endine juhatuse liige A. Ohtla esitas määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta rahuldamata maksuhalduri avaldus lükata edasi võlgniku äriregistrist kustutamine ning keelata võlgniku äriregistrist kustutamine. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 27. aprilli 2012. a määrusega maakohtu määruse ja rahuldas esitatud määruskaebuse.
6.TsMS § 660 lg 3 järgi võib hagita menetluses isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, esitada maakohtu menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 475 lg 1 p 122 järgi on hagita asjadeks mh pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. PankrS § 29 lg-s 8 sätestatud juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu on hagita asi. Määruskaebuse on esitanud likvideeritava äriühingu endine juhatuse liige ning kuna tema suhtes on pankrotimenetlusest tulenevalt tehtud vastutusotsuse kavand, siis on ta puudutatud isikuks ning tal on õigus esitada määruskaebus maakohtu määruse peale, millega maakohus pikendas äriühingu likvideerimise tähtaega. Maksuhalduri seisukoht, et määruskaebuse saanuks esitada üksnes äriühingu likvideerija, ei ole õige. Maakohtule esitatud taotluses on maksuhaldur tuginenud äriühingu äriregistrist kustutamise tähtaja pikendamisel hagi tagamise regulatsioonile ning maakohus on TsMS § 378 lg 1 p 3 alusel keelanud äriühingu likvideerijal esitada äriühingu registrist kustutamise avaldus kuni haldusasjas nr 3-12-385 lahendi jõustumiseni.
7.Hagi tagamise abinõude kohaldamine eeldab hagi esitamist (erandina võib TsMS § 382 lg 1 järgi seda teha enne hagi esitamist). Maksuhaldur ei ole maakohtule esitatud taotluses märkinud, millist hagi soovitakse tagada, ning seda ei ole tuvastanud ka maakohus. Järelikult ei olnud hagi tagamise eeldused täidetud (puudus hagi tagamise alus) ning maakohtu otsustus, millega ta keelas hagi tagamise korras äriühingu likvideerijal esitada äriühingu äriregistrist kustutamise avaldus kuni haldusasjas nr 3-12-385 lahendi jõustumiseni, on seadusega vastuolus. Esialgset õiguskaitset saab hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul (TsMS § 4771 lg 1). PankrS § 29 lg 8 ega PankrS §-d 18-20 ei näe ette võimalust kohaldada hagi tagamise abinõusid pärast pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu. Seetõttu ei ole põhjendatud

maksuhalduri viide TsMS § 4771 lg-le 2.

8.PankrS § 29 lg 8 järgi, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ning õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Maakohus pikendas 26. augusti 2011. a määrusega PankrS § 29 lg-s 8 märgitud tähtaega kuue kuuni ning pani ajutisele haldurile kohustuse võlgnik likvideerida ja kustutada võlgnik äriregistrist pärast pikendatud tähtaja möödumist. Ringkonnakohus leidis, et PankrS § 29 lg-s 8 märgitud kuuekuuline tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg ning seadus ei näe ette võimalust pikendatud tähtaega pikendada. Seetõttu on maakohus ebaõigesti kohaldanud PankrS § 29 lg-t 8 ning pikendanud võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega haldusasjas nr 3-12-385 lahendi jõustumisest kahe kuuni. Maakohtu 26. augusti 2011. a määrus jõustus 15. septembril 2011 ning sellest kuue kuu jooksul oleks maksuhaldur pidanud suutma koostada võlgniku endise juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse. Nähtuvalt asja materjalidest edastas maksuhaldur A. Ohtlale vastutusotsuse kavandi 6. jaanuaril 2012, s.o enam kui neli kuud pärast PankrS § 29 lg-s 8 ettenähtud tähtaja pikendamist. Vastuses määruskaebusele on ka maksuhaldur seisukohal, et PankrS § 29 lg 8 ei võimalda selles sätestatud pikendatud tähtaega pikendada ning seetõttu ei ole maksuhaldur ka maakohtule esitatud taotluses sellele viidanud.
9.Ringkonnakohus nõustus määruskaebuses esitatud seiskohaga, et maksuhalduri 6. märtsi 2012 taotlus ja maakohtu määruse resolutsioon on vastuolulised ning ei ole kooskõlas PankrS § 29 lg 8 regulatsiooniga. Maksuhaldur on esmalt taotlenud pikendada võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega haldusasjas nr 3-12-385 lahendi jõustumisest kahe kuuni ning seejärel keelata likvideerijal võlgniku äriregistrist kustutamise avalduse esitamine kuni käsilolevas kohtuasjas lahendi jõustumiseni. Maakohus keelas likvideerijal esitada võlgniku äriregistrist kustutamise avaldus kuni haldusasjas nr 3-12-385 lahendi jõustumiseni ning pikendas võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega haldusasjas lahendi jõustumisest kahe kuuni. Maakohus lubas enne kuue kuu möödumist esitada võlgniku äriregistrist kustutamise avalduse üksnes maksuhalduri eelneval nõusolekul. Maakohtu määrus ei vasta TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud nõuetele, kuna maakohtu määruse resolutsioonist ei ole võimalik aru saada, millise tähtajani on tegelikult võlgniku registrist kustutamist pikendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10.Maksuhaldur esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada. Ringkonnakohus leidis vääralt, et A. Ohtla võlgniku endise juhatuse liikmena on praeguses asjas puudutatud isikuks. Maksuhalduri hinnangul ei nähtu ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest, et selle oleks esitanud A. Ohtla. Vastupidi, määruskaebuse esitajaks on märgitud AS Liiwi Heliis ning kaebusele on võlgniku eest ja nimel alla kirjutanud A. Ohtla, kes märgib, et ta on võlgniku juhatuse liige. Ringkonnakohus ei ole põhistanud, miks ta luges määruskaebuse esitajaks A. Ohtla, kui

tegemist on üksnes allakirjutanuga. Maksuhaldur on seisukohal, et A. Ohtla ei ole võlgniku esindusõiguslik isik ning sellest tulenevalt ei ole tal õigust tegutseda ettevõtte nimel. Samuti ei ole ta ka puudutatud isikuks. Asjaolu, et tema suhtes on tehtud vastutusotsuse kavand, ei muuda teda puudutatud isikuks hagita menetluses registriasjas. Puudutatud isikuks saab olla võlgniku ajutine haldur, kes on ettevõttega praegu seotud. A. Ohtlal ei teki võlgniku äriregistrist kustutamise tõttu uusi kohustusi.

11.Ringkonnakohus leidis, et PankrS § 29 lg-s 8 märgitud kuuekuuline tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg ning seadus ei näe ette võimalust pikendatud tähtaega pikendada. Ringkonnakohus ei ole oma seisukohta põhjendanud. Asjaolu, et PankrS § 29 lg 8 kolmandast lausest tulenevalt saab tähtaega taotluse alusel pikendada kuni kuue kuuni, ei välista maksuhalduri hinnangul tähtaja peatumist vääramatu jõu tõttu või tulenevalt asjaolust, et maksuhalduri õigust viia vastutusmenetlus lõpuni pikendatud tähtaja jooksul oli piiratud. Maksuhaldur on teinud kõik endast oleneva, et viia vastutusmenetlus lõpuni 26. augusti 2011. a kohtumäärusega antud kustutamistähtaja jooksul ning maksumenetluse lõpuleviimist takistavad maksuhaldurist mitteolenevad põhjused.
12.Võlgniku ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et esineb määruskaebuse menetlemist takistav oluline puudus. Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 3 võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Muu hagita menetluses tehtud määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Praeguses asjas ei vaielda menetluse lõpetamise üle, vaid tähtaja üle, mille jooksul võib ajutine haldur võlgniku registrist kustutada. Seega ei ole tegemist maakohtu menetlust lõpetava kohtumääruse peale esitatud määruskaebusega TsMS § 696 lg 3 tähenduses, mistõttu ei olnud maksuhalduril seadusest tulenevalt kaebeõigust. PankrS § 29 lg 8 ei näe ette tähtaja korduva pikendamise võimalust viisil, et see ületab viidatud kuuekuulist tähtaega. PankrS § 29 lg-s 8 sätestatud tähtaja eesmärk on kehtestada maksimaalne tähtaeg, mis ajaks peab olema lõpetatud juriidiline isik, kes tegelikult ei tegutse - tagada tuleb registri õigsus ja ajakohasus. Maakohus tagas hagi, mida ei olnud esitatud ega kavatsetudki esitada. Hagi tagamise taotluses ega maakohtu määruses ei olnud selgitatud ega tuvastatud, milline on hagi, mida on tagatud. Seda ei olegi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13.Kolleegium leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel läbi vaatamata. TsMS § 682 lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või kui kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. Tulenevalt TsMS §-st 695 kehtib nimetatud säte ka määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus. Riigikohtul on ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust

kaebus esitada (vt Riigikohtu 10. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-08, p 12;

6.novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-11, p 14). Kolleegium leiab, et määruskaebus on ekslikult võetud Riigikohtu menetlusse, ja põhjendab seda alljärgnevalt.
14.Maakohus pikendas hagi tagamise sätetele viidates 7. märtsi 2012. a määrusega võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega haldusasjas nr 3-12-385 lahendi jõustumisest kahe kuuni ning enne kuue kuu möödumist lubas esitada võlgniku äriregistrist kustutamise avalduse üksnes maksuhalduri eelneval nõusolekul. Ringkonnakohus tühistas 27. aprilli 2012. a määrusega maakohtu määruse tuginedes TsMS § 4771 lg-le 1 ja PankrS § 29 lg-le 8. Pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib PankrS § 5 lg 1 järgi esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud (PankrS § 5 lg 2). Seadusandja on soovinud ammendavalt reguleerida määruskaebuse esitamise õigust pankrotiseaduses. Pankrotiseadus ei näe ette võimalust esitada määruskaebust PankrS § 29 lg-s 8 nimetatud tähtaja pikendamise määruse peale. Seega on esitatud määruskaebus määruse peale, millele ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
15.Kolleegium peab vajalikuks ühtse kohtupraktika kujundamiseks selgitada, et ringkonnakohus on ekslikult menetlenud määruskaebust maakohtu 7. märtsi 2012. a määruse peale, sest PankrS § 29 lg 8 ei näe ette võimalust esitada määruskaebust ka maakohtu määruse peale juriidilise isiku likvideerimise tähtaja pikendamise kohta. Kolleegiumi arvates on asjakohatu ka ringkonnakohtu järeldus, et puudutatud isikuks on endine juhatuse liige, kes võib esitada määruskaebust maakohtu määruse peale. Asjaolu, et kaebuse esitaja endise juhatuse liikme suhtes on maksuhaldur algatanud vastutusotsuse tegemise menetluse, ei tee endist juhatuse liiget praeguses asjas puudutatud isikuks ja seega ei saa tõusetuda küsimust endise juhatuse liikme kaebeõigusest PankrS § 29 lg-s 8 nimetatud likvideerimise tähtaja pikendamise määruse peale isegi juhul, kui seadus võimaldakski nimetatud määruse peale edasi kaevata.
16.Ringkonnakohus on leidnud, et seadus ei näe ette PankrS § 29 lg-s 8 märgitud kuuekuulise tähtaja pikendamist. Kolleegium nõustub sellega ja selgitab täpsustavalt, et tegemist on tähtaja pikendamise ajalise piiranguga. PankrS § 29 lg 8 lubab õigustatud isiku taotlusel kohtul pikendada juriidilise isiku likvideerimist kuni kuue kuuni. Selles sättes nimetatud tähtaega on võimalik pikendada maksimaalselt kuni kuue kuuni. Kolleegium on 11. mai 2010. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-28-10 leidnud, et kohus võib küll üldjuhul TsMS § 64 lg 1 järgi enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada, kuid juhul, kui seaduses on ettenähtud tähtaja piirid, on kohus nendega seotud ega või määrata menetlustähtaega, mis ületab sätestatud piire.
17.Kolleegium leiab, et asjakohatu on maakohtu tuginemine hagi tagamise sätetele, sest õigustatud isik esitas taotluse PankrS § 29 lg-s 8 sätestatud juriidilise isiku likvideerimise tähtaja pikendamiseks AS Liiwi Heliis pankrotimenetluses, mis ei ole käsitatav hagi tagamise taotlusena.
18.Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta avaldaja kanda. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.