Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
5. detsember 2014 Tartu
Tsiviilasja number
2-14-56155
Tsiviilasi
Roht&Mets OÜ hagi OÜ MAVETER vastu 17 955,64 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Roht&Mets OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Roht&Mets OÜ (registrikood: 11499014), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja (kostja): OÜ MAVETER (registrikood: 10698604), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
nr EE513300333522160001 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal), viitenumber 99914100018992, selgitusega „menetluskulud, tsiviilasi 2-14-56155“. Tartu Maakohtule esitada määratud tähtpäevaks tasumist tõendav dokument, millel on näidatud kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tagatis tasuti.
järelduseks, et hageja majandustegevus on peatunud, mistõttu saab eeldada, et hagejalt kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine võib osutuda hageja majandusliku seisundi tõttu ilmselt raskendatuks. Kohtu arvates ei olnud tagatise nõudmine ka välistatud TsMS § 196 lg 2 esimese lause järgi, kuna hagejal ei ole arvestatavat registervara (kinnisvara puudub ja 1987. ehitusaastaga kallurile reg nr XXXYYY on seatud keelumärge). Maakohus põhjendas, et antud asjas ei saa välistada, et juhul, kui hagiavaldus jäetakse rahuldamata, võivad hagejal tekkida raskused väljamõistetavate menetluskulude tasumisega. Samas on TsMS § 196 lg 1 alusel tagatise andmise määramise eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks. Käesoleval juhul ei esine TsMS § 196 lg-s 21 sätestatud asjaolusid. Kuigi hagejal on põhiseadusest tulenev õigus kohtulikule kaitsele, on kostjal õigus nõuda alusetu hagi esitamisega tekitatud menetluskulude hüvitamist eeldusel, et hagi jääb rahuldamata. Asjaolu, et hageja majanduslik seisund on halb, ei ole iseenesest selliseks aluseks, mis välistaks tagatise andmise, sest tagatise andmise üheks eelduseks on see, et hageja majandusliku olukorra tõttu võib menetluskulude sissenõudmine osutuda raskendatuks. Maakohus selgitas, et kostja eeldatavate lepingulise esindaja kulude hindamisel tuleb arvestada ka seda, millises ulatuses on need mõistlikud ja põhjendatud ning tuleks TsMS § 175 lg 1 järgi hagejalt välja mõista, kui kostja menetluskulud jäetaks hageja kanda. Arvestades tsiviilasja hinda (17 955,64 eurot), kohtuvaidluse asjaolusid, eelkõige asja keerukust ja mahtu, ning advokaadi tunnitasu suurust (120 eurot), asus kohus seisukohale, et kostja taotletud tagatise suurus (2 500 eurot) on mõistlik ja põhjendatud, kattes eelduslikult tema esindajakulu maakohtus. Samas ei ole nõutav tagatis sellises suuruses, mis takistaks hagejal oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumist.
Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks (RKTKo 3-2-1-158-09, p 16). Seega on tegemist hageja ja kostja huvide kaalumisega, poolte kohustus on tuua esile asjaolud oma huvide põhistamiseks. Ringkonnakohus peab mõistlikuks hageja ettepanekut määrata menetluskulude katteks tagatise tasumise osamaksetena. Tagatise tasumine osamaksetena ei oleks ringkonnakohtu hinnangul kostja huve kahjustav. Kolleegium selgitab, et hagi läbi vaatamata jätmine TsMS § 197 lg 1 alusel on võimalik ka sel juhul, kui hageja tasub nt esimese osamakse, kuid jätab maksmata hilisemad osamaksed.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.