Võlaõigus › Võõrandamislepingud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

kolmandale isikule. Hageja jääb hagiavalduse p-s 3 toodud kahju hüvitamise alternatiivse aluse juurde (kahju hüvitamine TsMS § 391 lg 1 p 2 alusel). Kuna kostja on võõrandanud hagejale kuuluva raieõiguse Mägra kinnistu metsaeraldistel 5,7 ja 9 heausksele omandajale, ei ole hagejal võimalik omandatud raieõigust realiseerida. Kostja on rikkunud hageja omandiõigust raieõigusele ning on sekkunud hageja majandus- ja kutsetegevusse.

MAAKOHTU LAHEND

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

majandus- ja kutsetegevusse. Hagi tagamisega keelati mh apellandil raide teostamine kinnistul, seega oli vastustaja poolt esitatud hagi tagamise taotlus suunatud otseselt apellandi majandustegevusse sekkumisele. Apellandil ei olnud võimalik teostada omandatud raieõiguse alusel kinnistu metsaeraldistel 5,7 ja 9 raieõigust ega muid MS § 37 lg-s 7 sätestatud toiminguid; 2) on maakohus jätnud tähelepanuta hageja poolt teise õigusvastase teona esile toodud asjaolu – apellandile kuuluva raieõiguse võõrandamine OÜ-le Madimus, millega vastustaja on sekkunud apellandi majandus- ja kutsetegevusse (VÕS § 1045 lg 1 p 6) ning rikkunud apellandi omandiõigust (VÕS § 1045 lg 1 p 5); 3) ei ole maakohtu seisukoht, et OÜ Madimus võib lepingust taganeda ja nõuda kahju hüvitamist, mistahes viisil seotud käesoleva tsiviilasjaga, kus vastustajale apellandi poolt etteheidetavaks õigusvastaseks teoks oli apellandile kuuluva raieõiguse võõrandamine heausksele omandajale; 4) on maakohus jätnud analüüsimata apellandi seisukohad seoses vastustaja süü, põhjusliku seose ning kahju suurusega; 5) on hagi tagamise menetluses on teiseks pooleks isik, kelle õigusi hagi tagamisega piiratakse ehk kelle vastu hagi tagamine suunatud on. Kui seadusandja on TsMS § 378 lg 1 p-s 4 näinud ette võimaluse hagi tagamise korras piirata ka kolmandate menetlusväliste isikute õigusi ja sekkuda nende tegevusse, tuleb jaatada nendel isikutel TsMS § 391 kohaselt nõude olemasolu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Riigikohtu senist praktikat TsMS § 391 osas tuleb muuta; 6) puudus hagi tagamise ajal vastustajal nõue apellandi vastu, samuti ei taganud hagi tagamise abinõu mistahes viisil vastustaja poolt teise kaasomaniku vastu esitatud hagi, seega puudus hagi tagamise alus. Tegemist ei ole kohase hagi tagamise abinõuga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kasvav mets on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 järgi kinnisasja oluline osa ja kuulub TsÜS § 53 lg 2 esimese lause järgi kinnisasja omanikule. Mahavõetud mets on TsÜS § 50 lg 2 järgi vallasasi. Mahavõetud metsa kui vallasasja omandiõiguse saab AÕS § 92 lg 1 järgi üle anda. Raieõiguse müügi näol on sisuliselt tegemist metsakinnisasja kasutusse andmisega teisele isikule koos õigusega raiuda sealt kinnisasjalt mets ja see omandada. Seadusest ei tulene, et raieõiguse võõrandamise näol oleks tegemist asjaõiguse seadmisega kinnisasjale, vaid raieõiguse võõrandamise leping on võlaõiguslik leping. Raieõigus ei ole iseenesest vallasasi, mida oleks võimalik heauskselt omandada AÕS § 95 kohaselt. Õiguste heauskset omandamist võimaldavad üldsätted seaduses puuduvad ning vastavaid kehaliste esemete heauskse omandamise reegleid ei saa mittekehalistele esemete kohaldada ka analoogia kaudu, kuna peamine seaduse kohaselt heausksust kaitsev asjaolu – valduse omandamine võõrale asjale – ei saa mittekehaliste esemete puhul kõne alla tulla. Lähtudes eeltoodust ei ole kostja kuidagi rikkunud tsiviilasjas nr 2-09-40590 hagi tagamise taotluse esitamisega (mille alusel kohaldati hagi tagamise abinõusid ja keelati hagejal raieõiguse alusel raie tegemine kostjale kuuluval kinnistul) hageja omandit või sellega sarnast õigust või valdust (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Raieõiguse võõrandamise leping on võlaõiguslik leping (kohustustehing) ning selle vaidlustamise õigus on ainult lepingupooltel. Seega on ekslik hageja arusaam, et kuna kostja tsiviilasjas nr 2-09-40590 ei vaidlustanud raieõiguse võõrandamise lepingut, siis kiitis ta selle heaks. Kuna raieõiguse võõrandamise leping on võlaõiguslik leping ning selle alusel ei teki lepingupoolel omandit, siis ei tekkinud hagejal raieõiguse alusel omandit ja kostja, olles Mägra kinnistu omanik ning seeläbi ka kinnistul kasvava metsa omanik, oli õigustatud sõlmima OÜ-ga Madimus raieõiguse võõrandamise lepingu (sh ka nende metsaeraldiste osas, mis olid märgitud hageja raieõiguse võõrandamisel lepingul). Kostja ei ole ka raieõiguse võõrandmisega OÜ-le Madimus rikkunud hageja omandit ning kostja tegu ei ole õigusvastane.

rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Kuna hagejad ei olnud menetlusosalised tsiviilasjas, kus kostja esitas taotluse AS Laferme aktsiatega tehingute tegemise keelamiseks, ei saa kostja vastutada hagejate ees TsMS § 391 alusel.“ Antud juhul ei olnud hageja menetlusosaliseks tsiviilasjas nr 2-09-40590, kus kostja esitas taotluse hagi tagamiseks keelata raied Mägra kinnistul, ning seetõttu ei saa kostja vastutada hageja ees TsMS § 391 alusel. Arusaamatu on siinkohal hageja väide, et Riigikohtu senist praktikat TsMS § 391 kohaldamise osas tuleb muuta. Ringkonnakohus ei ole pädev muutma Riigikohtu praktikat.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.