Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

1(6)

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(6)

ei kasutanud ning põhipuhkuse nõue ei ole kohaselt aegunud, on kostja töölepingu lõppemise tõttu kohustatud hüvitama hagejale ka kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas, kokku 598,38 eurot. Kostja vastuväited

3(6)

Isegi kui hageja ja DM-i vahel 17.12.2013 peetud telefonikõne helisalvestisega oleks võimalik tõendada kostja ainuosaniku teadlikkust hagejale makstud tasust alates 2013. aasta aprillist, siis selline teave ei muudaks töölepingut kehtivaks ega mõjutaks käesoleva asja lahendamist. Samuti ei ole hageja esile toonud muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mida helisalvestis võiks tõendada. Hageja viidatud telefonikõne helisalvestis on tõendamisväärtuseta. Poolte muud väited ja tõendid ei muudaks lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise kohta. Kuna otsus tehti hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus

4(6)

otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse muutmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

5(6)

alternatiivselt lugeda kostja poolt hagejale ajavahemiku eest märtsist 2013. a kuni juulini 2013. a välja makstud tasud juhatuse liikme tasudeks ning nõudnud kostjalt 2013. a augustikuu juhatuse liikme tasu 1033.33 euro ning hüvitise kasutamata jäänud puhkuse eest summas 598.38 eurot põhjendusel, et juhatuse liikme lepingu alusel olnuks tal õigus igal juhul tasu saada. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et äriühingu juhatuse liikmeks olekuga tekib äriühingu ja juhatuse liikme vahel käsundilaadne õigussuhe. Juhatuse liikme tasu võib muu hulgas tuleneda ka juhatuse liikmega sõlmitud lepingust, kuid selle lepingu tingimused peavad omakorda tulenema osanik(u)e otsusest. Seega olnuks ka juhatuse liikme tasu kokkuleppe kehtivuseks vajalik kostja osaniku vastav otsus.

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.