2-15-14330 Xxxxhagi xxxx Oà vastu sundtÀitmise lubamatuks
Tsiviilasi
tunnistamiseks tÀiteasjades nr 022/2015/3114 ja nr 022/2015/3733 Hagihind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, aadress xxxx, e-post: xxxx) Hageja lepinguline esindaja: xxxx (OĂ Xxxx, aadress xxxx, e-post: xxxx) Kostja: XxxxOĂ (registrikood xxxx, aadress xxxx, e-post: xxx) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Robert Sarv (AdvokaadibĂŒroo RS MERCATORIA, aadress Tartu mnt 7, Tallinn 10145, e-post: [email protected]); advokaat Katrin Paulus (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
07.03.2017 hageja lepinguline esindaja Janar Xxxx, kostja lepinguline esindaja Katrin Paulus
RESOLUTSIOON:
1) Rahuldada Xxxx(isikukood xxxx) hagi XxxxOà (registrikood xxxx) vastu sundtÀitmise lubamatuks tunnistamiseks tÀiteasjades nr 022/2015/3114 ja nr 022/2015/3733. 2) Tunnistada XxxxOà avalduse alusel Harju Maakohtu 30.04.2015 tsiviilasjas nr 2-142708 kohtumÀÀruse alusel toimuv sundtÀitmine tÀiteasjas nr 022/2015/3114 lubamatuks. 3) Tunnistada XxxxOà avalduse alusel Harju Maakohtu 12.06.2015 tsiviilasjas nr 2-1450973 kohtuotsuse alusel toimuv sundtÀitmine tÀiteasjas nr 022/2015/3733 lubamatuks. 4) JÀtta rahuldamata hageja Xxxxtaotlus kostja XxxxOà 16.11.2016 vastuse lisade tsiviilasja materjalide hulgast eemaldamiseks. 5) JÀtta rahuldamata kostja XxxxOà protsessuaalne tasaarvestuse vastuvÀide hageja nÔudele, mille alusel lugeda kohtuotsuse tegemisel poolte nÔuded kattuvas ulatuses
tasaarvestuse tulemusel lĂ”ppenuks. Menetluskulude jaotus: 1) Menetluskulud jĂ€tta tĂ€ies ulatuses kostja XxxxOĂ kanda. 2) MÀÀrata menetluskulud kindlaks rahaliselt. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmÀÀramiseks osaliselt ja mĂ”ista kostjalt XxxxOĂ-lt hageja Xxxxkasuks vĂ€lja menetluskulude hĂŒvitis summas 1324,37 eurot, jĂ€tta rahuldamata hageja menetluskulu vĂ€ljamĂ”istmine kostjalt summas 26,24 eurot. 3) Kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmÀÀramiseks jĂ€tta rahuldamata. Edasikaebamise kord KĂ€esoleva kohtuotsuse peale on Ă”igus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 pĂ€eva jooksul alates kohtuotsuse kĂ€ttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 24.04.2017. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga PĂ€rnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse vĂ”ib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks tegema tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kaebuse. Kaebuse pĂ”hjendamiseks vĂ”i riigilĂ”ivu tasumiseks vĂ”i kaebuses esineva sellise puuduse kĂ”rvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mĂ”istliku tĂ€htaja pĂ€rast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pĂ”hjendamatult vĂ”i tĂ€htaja pikendamise eesmĂ€rgil. See ei vĂ€lista menetlustĂ€htaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NĂUE
1.Hageja Xxxxesitas 25.09.2015 Harju Maakohtusse hagiavalduse kostja XxxxOà vastu sundtÀitmise lubamatuks tunnistamiseks tÀitemenetlustes nr 022/2015/3114 ja nr 022/2015/3733, kuna hageja on tasaarvestanud oma nÔuded kostja nÔuetega(I k, tl 2-10, 179-185).
2.TĂ€itemenetluse nr 022/2015/3733 aluseks on kohtumÀÀrus tsiviilasjas nr 2-14-2780. 20.01.2014 esitas Xxxx hagi XxxxOĂ vastu töötasu maksmise ning kasutamata puhkuse hĂŒvitamise nĂ”udes, mille Harju Maakohus jĂ€ttis 23.04.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-2708 tĂ€ies ulatuses rahuldamata (vt lisa 1; I k, tl 11-25). 23.05.2014 esitas Xxxx tsiviilasjas nr 2-14-2708 apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jĂ€ttis 28.11.2014 otsusega rahuldamata (vt lisa 2; I k, tl 27-34). Xxxx esitas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jĂ€ttis 01.04.2015 mÀÀrusega kohtuasjas nr 3-7-1-2-1265-14 menetlusse vĂ”tmata (vt lisa 3; I k, tl 35). Sellega jĂ”ustus Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2014 lahend tsiviilasjas nr 2-14-2708. Harju Maakohtu 30.04.2015 kohtumÀÀrusega tsiviilasjas nr 2-14-2708 mĂ”isteti xxxx XxxxOĂ kasuks vĂ€lja menetluskulud summas 1800 eurot (vt lisa 4; I k, 36-44). Peale 30.04.2015 kohtumÀÀruse jĂ”ustumist esitas XxxxOĂ kohtutĂ€iturile asjaomase tĂ€itmisavalduse, mille kohaselt oli menetluskulude vĂ”lg summas 1800 eurot (vt lisa 5; I k, tl 45).
3.TĂ€itemenetluse nr 022/2015/3733 aluseks on kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-50973. 08.04.2014 esitas XxxxOĂ tsiviilasjas nr 2-14-2708 Xxxx vastu vastuhagi Ă”igusliku aluseta ĂŒleantud summa 4000 euro tagastamise nĂ”udes (vt lisa 6; I k, tl 46-49). 15.04.2014 kohtumÀÀrusega vĂ”eti XxxxOĂ vastuhagi eraldi asjana tsiviilasja nr 2-14-50973 raames menetlusse (vt lisa 7; I k, tl 50-53). 19.06.2014 esitas Xxxx taotluse
menetluse peatamiseks tsiviilasjas nr 2-14-50973 kuni tsiviilasjas nr 2-14-2708 tehtava lÔpliku lahendini (vt lisa 8; I k, tl 55-57). 01.07.2014 kohtumÀÀrusega rahuldas kohus kÔnealuse taotluse ja peatas menetluse tsiviilasjas nr 2-14-50973 (vt lisa 9; I k, tl 58-60). Xxxx vÔttis 08.04.2015 tsiviilasjas nr 2-14-50973 hagi Ôigeks ning esitas hagi esemeks olnud 4000 euro suuruse nÔude osas tasaarvestuse avalduse (vt lisa 10; I k, tl 64-68). 24.04.2015 kÔrvaldas Xxxx seoses tasaarvestuse avaldusega esinenud puudused (vt lisa 11; I k, tl 69-73). 12.06.2015 tegi kohus tsiviilasjas nr 2-14-50973 otsuse, rahuldades XxxxOà hagi, mÔistes Xxxx vÀlja 4000 eurot ning jÀttis menetluskulud summas 705 eurot Xxxxkanda (vt lisa 12; I k, tl 74-78). Kui kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-50973 jÔustus esitas XxxxOà kohtutÀiturile asjaomase tÀitmisavalduse, mille kohaselt on vÔla summaks 4705 eurot (vt lisa 13; I k, tl 79).
4.Xxxxon tekkinud kĂ”nealuste nĂ”uete (1800 eurot ja 4705 eurot) tasaarvestusĂ”igus. Xxxxtasaarvestuse asjaolud on alljĂ€rgmised: XxxxsĂ”lmis 2013. ja 2014. aastal XxxxOĂ-ga neli laenulepingut, mille kohaselt andis XxxxXxxxOĂ-le laenu kokku summas 22 160 eurot jĂ€rgmiselt: 1) 31.12.2012 summas 2400 eurot, tagastamistĂ€htajaga hiljemalt 31.03.2013; 2) 4.06.2013 summas 3000 eurot, tagastamistĂ€htajaga hiljemalt 01.10.2013; 3) 28.06.2013 summas 3260 eurot, tagastamistĂ€htajaga hiljemalt 01.10.2013; 4) 10.07.2013 summas 13 500 eurot, tagastamistĂ€htajaga hiljemalt 31.12.2014 (I k, tl 188-199).
5.XxxxOĂ-l tekkisid 2013. aastal nii Xxxxkui ka tema poolt juhtiva ja talle kuuluva Ă€riĂŒhingu Xxxx OĂ vastu rahalised nĂ”uded. KuivĂ”rd XxxxOĂ polnud xxxx tasunud laenulepingute jĂ€rgseid intresse, viiviseid ega tagastanud ka pĂ”hisummasid, esitas Xxxx21.01.2014 xxxxOĂ-le tasaarvestuse avalduse ja nĂ”uete loovutamise teatise (vt lisa 14; I k, tl 84-86). Vastavalt nimetatud dokumendile tasaarvestas Xxxx31.12.2012 laenulepingust tulenevad nĂ”uded XxxxOĂ vastu viimase nĂ”udega Xxxxvastu summas 546 eurot. Lisaks andis Xxxxsamas dokumendis XxxxOĂ-le teada, et loovutas 20.01.2014 kĂ”igist ĂŒlalmĂ€rgitud laenulepingutest tulenevad nĂ”uded tasaarvestamise jĂ€rgses ulatuses ning et uueks vĂ”lausaldajaks on xxxx OĂ. Omandades XxxxnĂ”uded XxxxOĂ vastu, esitas ka Xxxx OĂ 21.01.2014 XxxxOĂ-le tasaarvestuse avalduse (vt lisa 15; I k, tl 88-91). Sellele vastavalt tasaarvestas Xxxx OĂ omandatud laenulepingutest tulenevad nĂ”uded XxxxOĂ vastu viimase nĂ”uetega Xxxx OĂ vastu summas 6549,36 eurot, mis tulenesid kolmest tasumata arvest. 3258 euro osas oli tasaarvestus tingimuslik ja seotud nimetatud summa osas arve esitamisega. XxxxOĂ Xxxx OĂ poolt tehtud tasaarvestustega ei nĂ”ustunud ning esitas Xxxx OĂ vastu 12.03.2014 hagi tsiviilasjas nr 2-14-50302 rahalise kohustuse summas 9807,36 eurot ja viivise summas 192,64 eurot tasumise nĂ”udes (vt lisa 16; I k, tl 92-96). Harju Maakohus rahuldas 06.11.2014 otsusega XxxxOĂ nĂ”ude osaliselt, mĂ”istes Xxxx OĂ-lt XxxxOĂ kasuks vĂ€lja vĂ”lgnevuse summas 3258 eurot. ĂlejÀÀnud ulatuses luges kohus XxxxOĂ nĂ”ude lĂ”ppenuks tasaarvestuse tĂ”ttu. 3258 eurot mĂ”istis kohus Xxxx OĂ-lt vĂ€lja ka ĂŒksnes seetĂ”ttu, et selles osas esitatud tasaarvestus oli asjaomase arve puudumisest tulenevalt tingimuslik (vt lisa 17; I k, tl 97112). XxxxOĂ Harju Maakohtu otsusega ei nĂ”ustunud ning vaidlustas selle 08.12.2014 apellatsioonkaebusega osaliselt, st 6742 euro vĂ€lja mĂ”istmata jĂ€tmise osas (vt lisa 18; I k, tl 113-118). Tallinna Ringkonnakohus tegi asjas otsuse 07.05.2015, jĂ€ttes Harju Maakohtu otsuse muutmata ja XxxxOĂ apellatsioonkaebuse tĂ€ies ulatuses rahuldamata (vt lisa 19; I k, 119-129). XxxxOĂ esitas Tallinna Ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jĂ€ttis 16.09.2015 mÀÀrusega kohtuasjas nr 3-7-1-2-527 menetlusse vĂ”tmata (vt lisa 20; I k, tl 130). Sellega jĂ”ustus 07.05.2015 Tallinna Ringkonnakohtu lahend.
6.Kohtute poolt on seejuures XxxxOà ja Xxxx Oà vahelise tsiviilasja nr 2-14-50302 menetluse kÀigus leidnud ammendavalt tuvastamist ja kinnitamist
muu hulgas jĂ€rgmised sundtĂ€itmise lubamatuks tunnistamise seisukohast tĂ€htsust omavad asjaolud. Harju Maakohus rahuldas kĂŒll XxxxOĂ hagi osaliselt, kuid tunnistas seejuures Xxxxpoolt tehtud tasaarvestust summas 546 eurot ning Xxxx Ăritused OĂ poolt tehtud tasaarvestust summas 6549,36 eurot. Seoses viidatud lahendiga vajab rĂ”hutamist veel asjaolu, et â/.../ kuivĂ”rd poolte vahel puudub vaidlus selle ĂŒle, et Xxxxon XxxxosaĂŒhingule 31.12.2012, 14.06.2013, 28.06.2013 ja 10.07.2013 kokku andnud 22 160 eurot1 (tl 18-19, 25-26), Xxxxon pidanud ĂŒleantud summat laenulepingutest tuleneva kohustuse tĂ€itmiseks, kuid kostja ei ole tĂ”endanud laenulepingute olemasolu, siis ei ole VĂS § 1028 lg 1 kohaselt laenulepingust tulenevat kohustust olemas. Eeltoodust tulenevalt on xxxx VĂS § 1028 lĂ”ikest 1 tulenevalt hageja vastu nĂ”udeĂ”igus Ă”igusliku aluseta saadud summa 22 160 euro ulatuses. Xxxxon VĂS § 1028 lg 1 alusel Ă”igus alusetult tasutud summade tagasinĂ”udmiseks (st nĂ”ue on sissenĂ”utav) alates iga vastava makse tegemisestâ (vt lisaks 17 oleva Harju Maakohtu otsuse punkti 5.2; I k, tl 102-103).
7.Kuna Xxxx OĂ loovutas 08.04.2015 8000 euro suuruse nĂ”ude Oaas Catering OĂ vastu tagasi Xxxx(vt lisa 10 lisaks olevat Xxxx OĂ 08.04.2015 nĂ”uete tasaarvestuse avaldust ning nĂ”uete osalise loovutamise teadet; I k tl 6668 ja lisa 21; I k, tl 131), ĂŒritas Xxxxtsiviilasjade nr 2-14-2708 ja nr 2-14-50973 raames temalt vĂ€lja mĂ”istetavaid summasid tasaarvestada oma nĂ”uetega XxxxOĂ vastu juba asjaomaste menetluste raames, kuid tasaarvestused jĂ€eti kohtute poolt tegemata. Tasaarvestuse asjaolud olid alljĂ€rgmised: 1) tsiviilasjas nr 2-14-2708 esitas Xxxx29.04.2015 vastuvĂ€idetes menetluskulude kindlaksmÀÀramise avaldusele taotluse, mille kohaselt palus kohtul Xxxx OĂ kasuks vĂ€ljamĂ”istetavad pĂ”hjendatud menetluskulud tasaarvestada tema nĂ”udega XxxxOĂ vastu (vt lisa 22; I k, tl 132-139). KĂ”nealuse taotlusega seoses leidis kohus, et â[k]ohtul puudub alus ja pĂ€devus kĂ€esolevas menetluskulude kindlaksmÀÀramise menetluses hinnata hageja vĂ€idet selle kohta, et âPĂ€rast viimast tasaarvestust on Xxxx XxxxOĂ vastu jĂ€tkuvalt nĂ”udeid summas 4 000 eurotâ (kusjuures hageja vĂ€idab, et kohtuvaidlused hageja ja kostja vahel tsiviilasjas nr 2-14-50302 on pooleli, millest vĂ”ib jĂ€reldada, et nn tasaarvestus ja selle summad ei saa olla selged). Kui hageja soovib oma vĂ€idetavaid vastunĂ”udeid kostja vastu maksma panna, tuleb selleks esitada nĂ”uetekohane hagi ja tasuda vastav riigilĂ”iv. TasaarvestusĂ”iguse olemasolul on vĂ”imalik oma Ă”igusi kaitsta ka tĂ€itemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohase hagiga (vĂ”lgnik vĂ”ib esitada sissenĂ”udja vastu hagi tĂ€itedokumendi alusel sundtĂ€itmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkĂ”ige pĂ”hjusel, et nĂ”ue on rahuldatud, ajatatud vĂ”i tasaarvestatud).â (vt lisa 4; I k, tl 11-25).
8.Xxxxesitas tsiviilasjas nr 2-14-50973 08.04.2015 kohtule ja XxxxOĂ-le tasaarvestuse avalduse, eesmĂ€rgiga tasaarvestada samal kuupĂ€eval Xxxx OĂ-lt omandatud nĂ”uded 4000 euro ulatuses tsiviilasjas nr 2-14-50973 Ă”igeks vĂ”etud hagiga (vt lisa 10 lisaks olevat Xxxxhagi Ă”igeksvĂ”tu ning nĂ”uete tasaarvestuse avaldust; I k, tl 66-68). KĂ”nealuse taotlusega seoses leidis kohus, et â[k]Ă€esolevas asjas ei saa kohus arvestada kostja poolt 08.04.2015 esitatud tasaarvestust, kuna sellest tulenevad asjaolud on vaidluse all tsiviilasja nr 2-14-50302 menetluses. Kostja tasaarvestus tuleneb sellest, et pooled on sĂ”lminud neli laenulepingut, millega kostja andis hagejale laenu 22 160 eurot. Tsiviilasjas nr 2-14-50302 on vaidluse all kostja laenulepingust tulenev nĂ”ue hageja vastu terves ulatuses, so 22 160 eurot, mis on loovutatud Xxxx OĂ-le. PĂ€rast kohtu selgitusi ei ole kohtule esitatud tĂ”endeid, et Xxxx OĂ on tsiviilasjas nr 2-14-50302 esitatud tasaarvestuse vastuvĂ€itest
eurot nĂ”ude osas loobunud. Harju Maakohtu 06.11.2014 otsusega on vaidlusalusest loovutatud nĂ”udest 6549.36 eurot tasaarvestatudâ (vt lisa 12; I k, tl 74-78).
9.Kuna tsiviilasjade nr 2-14-2708 ja nr 2-14-50973 menetlemisel on jĂ€etud Xxxx tasaarvestuse avaldus arvesse vĂ”tmata ning ka XxxxOĂ pole seda aktsepteerinud, esitas hageja, arvestades tsiviilasjas nr 2-14-50302 jĂ”ustunud kohtulahendit ja sellest tulenevat mĂ”ju nii Xxxx OĂ-le kui ka Xxxxkuuluvatele XxxxOĂ vastu suunatud nĂ”uetele, 25.09.2015 XxxxOĂ-le uue avalduse (vt lisa 23; I k, tl 140-142).
10.Kuna Xxxx OĂ ja XxxxOĂ vahelises tsiviilasjas nr 2-1450302 on jĂ”ustunud kohtuotsus tĂ€ies ulatuses, millega on tuvastatud Xxxx OĂ nĂ”uete (ja seelĂ€bi ka XxxxnĂ”uete) olemasolu XxxxOĂ vastu ning viimase vĂ€idetavate nĂ”uete alusetus Xxxx(vĂ”i Xxxx OĂ) vastu, on hageja 25.09.2015 avalduse alusel tĂ€itemenetluse nr 022/2015/3114 ja 022/2015/3733 esemeks olevad nĂ”uded vastuvaidlematult lĂ”ppenud.
11.TĂ€itemenetlused, mida hageja kĂ€esolevaga lubamatuks palub tunnistada, pĂ”hinevad tsiviilasjades nr 2-14-2708 ja nr 2-14-50973 tehtud lahenditel. Seevastu on aga sundtĂ€itmise lubamatuks tunnistamiste nĂ”uete aluseks olevad faktilised (elu)sĂŒndmused vastuvaidlematult tekkinud pĂ€rast tĂ€itedokumentideks olevate kohtulahendite jĂ”ustumist. Kuna XxxxOĂ ja Xxxx OĂ vaheline tsiviilasi nr 2-1450302 puudutas otseselt neid asjaolusid, mis mĂ”jutasid ka XxxxXxxx OĂ vastu olevate nĂ”uete olemasolu vĂ”i puudumist, tekkis tsiviilasjas nr 2-14-50302 tehtud kohtuotsuse lĂ”pliku ning tĂ€ieliku jĂ”ustumisega 16.09.2015 Xxxxning XxxxOĂ vahel uuesti tasaarvestusolukord, kus Xxxxoli Xxxx OĂ-lt 08.04.2015 omandatud nĂ”uded kostja vastu ning kostjal tĂ€itemenetluste esemeks olevad nĂ”uded hageja vastu.
KOSTJA VASTUVĂITED HAGILE
12.Kostja palub jÀtta hageja hagi rahuldamata ning menetluskulude jÀtta hageja kanda (II k, tl 111119). Kostja ei nÔustu sellega, et hageja on oma nÔuded tasaarvestanud kostja nÔuetega. Xxxx Oà ei saanud nÔuet tagasi loovutada nende ebaselguse tÔttu, vÀidetavalt loovutatud nÔuded ei olnud piisavalt mÀÀratletud ning tasaarvestada ei saa nÔuet, millele vÔlgnik vÔib esitada vastuvÀite.
13.Xxxx OĂ ei saanud nĂ”uet tagasi loovutada. Kostja on seisukohal, et hageja poolt vĂ€idetud tasaarvestuse olukorda ei saanud ĂŒldse tekkidagi. Hageja vĂ€idetav nĂ”ue oli algselt tekkinud hageja ja kostja vahel sĂ”lmitud laenulepingutega seonduvalt. Hageja nĂ”ude suurus oli algselt 22 160 eurot. Hageja tasaarvestas nimetatud summast 546 eurot 21. jaanuaril 2014.a esitatud avaldusega. Samas avalduses teatas hageja kostjale, et on
20.jaanuaril 2014. a kĂ”igist nimetatud laenulepingutest tulenevad nĂ”uded tasaarvestamise jĂ€rgselt loovutanud Xxxx OĂ-le. Kostjale jÀÀb arusaamatuks, kuidas sai 20.01.2014 loovutus toimuda tasaarvestamise jĂ€rgselt, kui tasaarvestamise avaldus on tehtud 21.01.2014. Kostja on seisukohal, et nimetatud asjaolu tĂ”ttu ei olnud juba siis loovutatud nĂ”uded piisavalt mÀÀratletud. Tsiviilasjas nr 2-14-50302 esitas XxxxOĂ hagi vĂ”la tasumise nĂ”udes Xxxx OĂ vastu. NĂ”uete aluseks olid XxxxOĂ poolt Xxxx OĂ-le vĂ€ljastatud arved ning nĂ”ude kogusummaks oli 9 807,36 eurot. Harju Maakohus rahuldas XxxxOĂ hagi osaliselt, mĂ”istes Xxxx OĂ-lt XxxxOĂ kasuks vĂ€lja vĂ”lgnevuse 3 258 eurot. ĂlejÀÀnud XxxxOĂ nĂ”ue summas 6 549,36 eurot luges kohus tasaarvestatuks Xxxx OĂ poolt 21.01.2014 tehtud tasaarvestuse avaldusega. Kohtud leidsid muuhulgas, et XxxxOĂ ei saa selles menetluses tugineda oma nĂ”udele xxxx vastu, kuna Xxxxei ole selles menetluses menetlusosaline ning XxxxOĂ ei ole oma nĂ”uet Xxxxvastu, summas 31 583,66 eurot tĂ”endanud. Kohus on ka mĂ€rkinud, et XxxxOĂ-l on vĂ”imalik esitada Xxxxvastu hagiavaldus 31 583,66 eurot vĂ€ljamĂ”istmiseks. Kohtuotsus nimetatud tsiviilasjas jĂ”ustus tĂ€ielikult 16.09.2015. Hageja ei saanud 08.04.2015 nĂ”udeid omandada, kuna vĂ€idetava
nÔude loovutamise kokkuleppe hetkel ei olnud nÔuded selged.
14.Tagasiloovutatud nĂ”uded ei ole piisavalt mÀÀratletud. Hageja nĂ”ue summas 8 000 eurot ei olnud piisavalt mÀÀratletud. Hagi tĂ€iendustes (punktis 2.1.9) on hageja selgitanud, et kĂ”ikide loovutuste aluseks oli algselt Xxxxmitmest erinevast laenulepingust tulenev nĂ”ue. TĂ€psemalt öeldes, Xxxxoli VĂS § 1028 lg 1 alusel Ă”igus alusetult tasutud summade tagasinĂ”udmiseks alates iga vastava makse tegemisest (hagi tĂ€ienduste punkt 2.1.9). Ei ole vaidlust, et vastavad maksed on tehtud erinevatel ajahetkedel, mistĂ”ttu tulnuks ka edasiste loovutuste korral nĂ”udeid eristada. Seda hageja ja Xxxx OĂ teinud ei ole, kuivĂ”rd kostjale esitatud nĂ”uete loovutamiste teatistest nĂ€htub ĂŒksnes kogu nĂ”ude âkomplektiâ loovutamine kogusummas. AinuĂŒksi mitme erineva nĂ”ude loovutamine ĂŒhe nĂ”udena tĂ€hendab, et enam ei ole nĂ”uded eristatavad, seega ka piisavalt mÀÀratletavad. 08.04.2015 teatisest nĂ”ude loovutamise kohta ei nĂ€htu, milliseid nĂ”udeid tĂ€pselt Xxxx hagejale loovutanud on. Seega puudusid hagejal tasaarvestatavad nĂ”uded, hageja ei omandanud Piduline Ăritused OĂ-lt loovutamise teel saadud nĂ”udeid kehtivalt (II k, tl 111119).
15.Alternatiivselt (kui asuda seisukohale, et hageja on kehtivalt omandanud Xxxx OĂ-lt 08.04.2015 nĂ”uded summas 8000 eurot ning nĂ”uded on piisavalt mÀÀratletud) on kostja seisukohal, et tasaarvestada ei saa nĂ”uet, millele vĂ”lgnik vĂ”ib esitada vastuvĂ€ited VĂS § 200 lg 4 kohaselt. Kostjal on nĂ”uded oma endise juhatuse liikme Xxxxvastu summas 31 583,66 eurot tulenevalt asjaolust, et Xxxxon rikkunud XxxxOĂ juhatuse liikmena juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud kostjale kahju. Tsiviilasja nr 2- 14-50302 menetluse raames jĂ€tsid Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus XxxxOĂ nĂ”ude osaliselt rahuldamata, kuna kohtute hinnangul ei tĂ”endanud XxxxOĂ nimetatud tsiviilasjas oma nĂ”uete olemasolu Xxxxvastu. Muuhulgas avaldas maakohus, et Xxxxei olnud nimetatud tsiviilasjas menetlusosaline, mistĂ”ttu ei olnud kohtul vĂ”imalik anda hinnangut XxxxOĂ nĂ”ude pĂ”hjendatuse vĂ”i tĂ”endamatuse kohta. Hageja on rikkunud enda kohustusi XxxxOĂ juhatuse liikmena ja tekitanud kostjale kahju (II k, tl 111-119). 15.1 XxxxOĂ kassa puudujÀÀk oli vĂ€hemalt 10 996 eurot, mis tekkis perioodil 2012 detsembrist kuni 2013 augustini. Kuna Xxxxvastutas XxxxOĂ raamatupidamise korraldamise eest ainuisikuliselt koos teenuseosutajaga Xxxx OĂ-ga puudub alus kahelda raamatupidamisdokumentatsioonis kajastatud sularahakĂ€ibe ebaĂ”igsuses (II k, tl 111-161; III k, tl 1-52). 15.2 xxxx on XxxxOĂ juhatuse liikmeks oleku perioodil ilma Ă”igusliku aluseta hĂŒvitatud ajavahemikul 2012 detsembrist kuni 2013 juulini autokĂŒtuse eest kokku 676,91 eurot. Xxxxei ole tĂ”endanud antud sĂ”itude seotust OC ettevĂ”tlusega. Puudub ainuosaniku otsus selle kohta, et XxxxhĂŒvitatakse tema suva jĂ€rgi tehtud sĂ”ite (II k, tl 111-119; 144; 148; 151; 153; 156; 158; 160). 15.3 xxxx OĂ-l on nĂ”ue Xxxxvastu seonduvalt osalemisega Xxxx03.07.2013 kuni 06.07.2013. Seoses XxxxOĂ Xxxxosalemisega puuduvad lepingud, otsused jms kirjalikud dokumendid. XxxxOĂ ainuosaniku juhatus ei ole mingil moel vĂ”tnud vastu otsust XxxxOĂ Xxxxosalemiseks ega kiitnud seda heaks. Tegelikkuses korraldas Xxxxosalemise Xxxx, kasutades selleks XxxxOĂ töötajaid ja vara ning tasudes Xxxx seotud kulusid XxxxOĂ arvelt. XxxxOĂ on tasunud vĂ€hemalt alljĂ€rgnevad Xxxx seotud arved: 1) OĂ Meediaekspress arve nr 19598 summas 3258 eurot (koos KM) (lisa 29, II k, tl 162); 2) V & V Invest OĂ arve nr 100042 summas 96 eurot (koos KM) (lisa 30; II k, tl 163); 3) V & V Invest OĂ arve nr 10098 summas 16,56 eurot (koos KM) (lisa 31; II k, tl 164); 4) XxxxOĂ 08. juuli 2013. a arve nr 26 summas 1950,67 eurot (koos KM) (lisa 32; II k, tl 165), millest nĂ€htub, et OC on tellinud XxxxOĂ-lt transporditeenust summas 1950,67 eurot (sisaldab KM). OC-le teadaolevalt ei olnud aga tegemist transporditeenuse osutamisega, vaid tegelikult Xxxxosalemiseks vajaliku kaubaga. VĂ€idetava transporditeenuse osutamise
kohta puuduvad OC raamatupidamises mistahes dokumendid (nt tellimus, leping vms), mistĂ”ttu esitati selle kohta XxxxOĂ-le teabenĂ”ue (lisa 33; II k, tl 169-171). XxxxOĂ ei ole tĂ€naseni teabenĂ”udele vastanud, kuid on teabenĂ”ude kĂ€tte saanud (lisa 34; II k, tl 172). Kostja on seisukohal, et niivĂ”rd suure summa (so 1625,56 eurot) eest osutatud transporditeenus pidi olema eelduslikult mahukas ja ka korrektselt dokumenteeritud. Kuna XxxxOĂ ei ole osutanud XxxxOĂ-le 08. juuli 2013 arvel nr 26 mĂ€rgitud transporditeenust, on tegemist XxxxOĂ-le alusetult tasutud summaga. KuivĂ”rd XxxxOĂ on Xxxxkorraldusel tasunud Xxxxosalemisega soetud arveid, kuid tegelikkuses XxxxOĂ Xxxxosalemisest (oma vara ja tööjĂ”u kasutada andmisest) mitte mingisugust tulu ei saanud, on tĂ”endatud, et Xxxxon korraldanud XxxxOĂ poolt ĂŒlalmĂ€rgitud arvete tasumise, mille eest XxxxOĂ tegelikkuses ise midagi vastu ei saanud. XxxxOĂ-l on Ă”igus nĂ”uda nimetatud summa, kokku 5321,23 euro tagastamist Xxxxlt (II k, tl 111-119).
16.Hageja on vĂ€itnud, et tema nĂ”ude suurus oli algselt summas 22 160 eurot. Kostja on ĂŒlalpool toonud vĂ€lja, et tal on nĂ”udeĂ”igus Xxxxvastu vĂ€hemalt summas 16 994,14 eurot, mis moodustub kassa puudujÀÀgist summas 10 996 eurot, Ă”igusliku aluseta hĂŒvitatud summast 676,91 eurot ja alusetult tasutud arvetest summast 5321,23 eurot. NĂ€htuvalt Xxxxpoolt Xxxx OĂ nimel 08.04.2015 koostatud tasaarvestuse avaldusest ja nĂ”ude osalise loovutamise teatest, on Xxxxl nĂ”ue XxxxOĂ vastu summas 8000 eurot ning Xxxx OĂ-l summas 3806,64 eurot. Seega on tegemist olukorraga, kus kostja nĂ”uded hageja vastu (vĂ€hemalt summas 16 994,14 eurot) ĂŒletavad vaieldamatult hageja vĂ€idetavat 8000 euro suurust nĂ”uet kostja vastu.
17.Antud juhul on hageja poolt hagiavalduses esitatud nĂ”ude aluseks tema nĂ”ue XxxxOĂ vastu summas 8000 eurot. KuivĂ”rd Xxxx OĂ ei saanud oma nĂ”udeid kehtivalt Xxxxtagasi loovutada, esitab kostja alternatiivselt tasaarvestuse avalduse VĂS § 197 lg 1 alusel ĂŒksnes juhul, kui kohus leiab, et Xxxxon kehtivalt omandanud nĂ”ude summas 8000 eurot. XxxxOĂ-l on Xxxxvastu nĂ”udeid vĂ€hemalt summas 16 994,14 eurot.
18.Kostja palub kÀsitleda kostja vastust hagiavaldusele protsessuaalse tasaarvestuse vastuvÀitena hageja nÔudele ning lugeda kohtuotsuse tegemisel poolte nÔuded kattuvas ulatuses tasaarvestuse tulemusel lÔppenuks (II k, tl 111-119).
HAGEJA VASTUVĂIDE KOSTJA VASTUSELE
19.Hageja ei nÔustu kostja seisukohaga, et Xxxx Oà ei saanud nÔuet hagejale tagasi loovutada ning et loovutatud nÔuded ei ole piisavalt mÀÀratletud (III k, tl 63-66).
21.Koos hagiavaldusega esitas hageja 25.09.2015 kohtule hagi tagamise taotluse (I k, tl 8). Kostja esitas vastuvĂ€ite hagiavalduse menetlusse vĂ”tmise ja hagi tagamise taotluse osas 30.11.2015 (II k, tl 9-15). 02.12.2015 kohtumÀÀrusega keeldus Harju Maakohus hageja hagi menetlusse vĂ”tmast (II k, tl 16-17). Hageja esitas 11.12.2015 mÀÀruskaebuse Harju Maakohtu 02.12.2015 mÀÀruse tĂŒhistamiseks (II k, tl 20-25). Tallinna Ringkonnakohus tĂŒhistas 30.05.2016 kohtumÀÀrusega Harju Maakohtu 02.12.2015 mÀÀruse ja saatis asja menetlusse vĂ”tmise otsustamiseks tagasi maakohtule (II k, tl 37-38). 22.08.2016 kohtumÀÀrusega vĂ”eti hageja hagi menetlusse ning sama kohtumÀÀrusega jĂ€eti hageja taotlus hagi tagamise abinĂ”u kohaldamiseks rahuldamata (II k, tl 51-52).
22.07.03.2017 toimus kĂ€esolevas asjas kohtuistung (III k, tl 90-92). Kohtuistungil osalesid hageja ja kostja lepingulised esindajad. Kostja lepinguline esindaja mĂ€rkis 07.03.2017 toimunud kohtuistungil muu hulgas, et hageja aegumise vastuvĂ€ite vĂ€listab VĂS § 200 lg 2. 3258 euro suurune nĂ”ue on kostja vastusesse sattunud kogemata ja sellist nĂ”uet 3258 euro suuruses summas kĂ€esolevas menetluses kostja hageja vastu ei esita, kuna selle nĂ”ude mĂ”istis kohus asjas nr 2-14-50302 Xxxx OĂ-lt vĂ€lja (III k, tl 92; 118-120).
23.Hageja lepinguline esindaja on esitanud 07.03.2017 kohtuistungil kirjalikult kohtukÔne seisukohad (III k, tl 87-89).
KOHTU PĂHJENDUSED
24.Kohus, kuulanud Ă€ra menetlusosaliste esindajad, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kĂ”iki tĂ”endeid igakĂŒlgselt, tĂ€ielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on pĂ”hjendatud ja tĂ”endatud ning hagi tuleb rahuldada tĂ€ies ulatuses.
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tĂ”endeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist Ă”igusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning TsMS § 442 lĂ”ike 8 alusel mĂ€rgitakse otsuse pĂ”hjendavas osas Ă€ra tĂ”endid, millele on rajatud kohtu jĂ€reldused. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lĂ€htudes nĂ”udest. Pooltel on vĂ”rdne Ă”igus ja vĂ”imalus oma nĂ”uet pĂ”hjendada ja vastaspoole esitatu ĂŒmber lĂŒkata vĂ”i sellele vastu vaielda. Pool mÀÀrab ise, mis asjaolud ta oma nĂ”ude pĂ”hjendamiseks esitab ja milliste tĂ”enditega neid asjaolusid tĂ”endab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tĂ”endama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nĂ”uded ja vastuvĂ€ited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 jĂ€rgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud vĂ€ide ei vaja tĂ”endamist, kui vastaspool vĂ”tab selle omaks ning lg 4 jĂ€rgi omaksvĂ”ttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud vĂ€idet selgesĂ”naliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
26.KĂ€esolevas asjas ei vaidle pooled jĂ€rgmiste oluliste asjaolude ĂŒle: âą
âą
âą
âą
Harju tööpiirkonna kohtutĂ€itur Elin Vilippuse menetluses on tĂ€iteasi nr 022/2015/3114 (I k, tl 45). SissenĂ”udja XxxxOĂ on esitanud 21.05.2015 kohtutĂ€iturile tĂ€itmisavalduse ja tĂ€itedokumendi tĂ€itemenetluse lĂ€biviimiseks. TĂ€itedokumendiks on Harju Maakohtu 30.04.2015 mÀÀrus tsiviilasjas nr 2-14-2708, mille nĂ”ude sisuks on menetluskulude vĂ”lg summas 1800 eurot (I k, tl 36-44). Harju tööpiirkonna kohtutĂ€itur Elin Vilippuse menetluses on tĂ€iteasi nr 022/2015/3733 (I k, tl 79). SissenĂ”udja XxxxOĂ on esitanud 12.06.2015 kohtutĂ€iturile tĂ€itmisavalduse ja tĂ€itedokumendi tĂ€itemenetluse lĂ€biviimiseks. TĂ€itedokumendiks on Harju Maakohtu 12.06.2015 lahend tsiviilasjas nr 2-14-50973, mille nĂ”ude sisuks on vĂ”lg summas 4705 eurot (I k, tl 74-78). XxxxsĂ”lmis 2013. ja 2014. aastal XxxxOĂ-ga neli laenulepingut, mille kohaselt andis XxxxXxxxOĂ-le laenu kokku summas 22 160 eurot jĂ€rgmiselt: 1) 31.12.2012 summas 2400 eurot, tagastamistĂ€htajaga hiljemalt 31.03.2013; 2) 4.06.2013 summas 3000 eurot, tagastamistĂ€htajaga hiljemalt 01.10.2013; 3) 28.06.2013 summas 3260 eurot, tagastamistĂ€htajaga hiljemalt 01.10.2013; 4) 10.07.2013 summas 13 500 eurot, tagastamistĂ€htajaga hiljemalt 31.12.2014 (I k, tl 188-199). Harju Maakohtu 06.11.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-50302 rahuldati XxxxOĂ hagi Xxxx OĂ vastu osaliselt ning Xxxx OĂ-lt mĂ”isteti XxxxOĂ kasuks vĂ€lja 3258 eurot, kuid tunnistas seejuures Xxxxpoolt tehtud tasaarvestust summas 546 eurot ning
Xxxx OĂ poolt tehtud tasaarvestust summas 6549,36 eurot (I k, tl 97-112). Harju Maakohtu 06.11.2014 otsuse punktis 5.2 on mĂ€rgitud jĂ€rgmist: âKuivĂ”rd poolte vahel puudub vaidlus selle ĂŒle, et Xxxxon XxxxosaĂŒhingule 31.12.2012, 14.06.2013, 28.06.2013 ja 10.07.2013 kokku andnud 22 160 eurot, Xxxxon pidanud ĂŒleantud summat laenulepingutest tuleneva kohustuse tĂ€itmiseks, kuid kostja ei ole tĂ”endanud laenulepingute olemasolu, siis ei ole VĂS § 1028 lg 1 kohaselt laenulepingust tulenevat kohustust olemas. Eeltoodust tulenevalt on XxxxVĂS § 1028 lĂ”ikest 1 tulenevalt hageja vastu nĂ”udeĂ”igus Ă”igusliku aluseta saadud summa 22 160 euro ulatuses. Xxxxon VĂS § 1028 lg 1 alusel Ă”igus alusetult tasutud summade tagasinĂ”udmiseks (st nĂ”ue on sissenĂ”utav) alates iga vastava makse tegemisestâ (I k, tl 102-103).
27.Poolte vahel on vaidlus jĂ€rgmistes asjaoludes: âą
âą
kas Xxxx OĂ poolt 08.04.2015 nĂ”ude tagasiloovutamine Xxxxon kehtiv, st kas Xxxxon kehtivalt omandanud nĂ”ude summas 8000 eurot; kas nĂ”ude loovutamise kokkuleppe hetkel olid nĂ”uded selged ja piisavalt mÀÀratletud. Kas hageja Xxxxon rikkunud XxxxOĂ juhatuse liikmena enda kohustusi ning tekitanud XxxxOĂ-le varalist kahju (st kas Xxxxtekitas XxxxOĂ kassas 10996 euro suuruse puudujÀÀgi; sai Ă”igusliku aluseta hĂŒvitist summas 676.55 eurot ning tasus alusetult arveid summas 2063.23 eurot), millest tulenevalt saaks lugeda kohtuotsuse tegemisel poolte nĂ”uded kattuvas ulatuses tasaarvestuse alusena lĂ”ppenuks.
28.TĂ€itemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt vĂ”ib vĂ”lgnik esitada sissenĂ”udja vastu hagi tĂ€itedokumendi alusel sundtĂ€itmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkĂ”ige pĂ”hjusel, et nĂ”ue on rahuldatud, ajatatud vĂ”i tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mĂ”juta tĂ€itedokumendi kehtivust ega Ă”igusjĂ”udu. TMS § 221 lg 2 alusel on TMS § 221 lĂ”ikes 1 nimetatud vastuvĂ€ited kohtulahendi puhul lubatud ĂŒksnes siis, kui alus, millel need pĂ”hinevad, on tekkinud pĂ€rast kohtulahendi jĂ”ustumist. XxxxOĂ ja Xxxx OĂ vaheline tsiviilasi nr 2-14-50302 puudutas otseselt neid asjaolusid, mis mĂ”jutasid ka XxxxXxxxOĂ vastu olevate nĂ”uete olemasolu vĂ”i puudumist. Seega tekkis tsiviilasjas nr 2-14-50302 tehtud kohtuotsuse lĂ”pliku ning tĂ€ieliku jĂ”ustumisega 16.09.2015 Xxxxning XxxxOĂ vahel uuesti tasaarvestusolukord, kus Xxxxoli Xxxx OĂ-lt 08.04.2015 omandatud nĂ”uded kostja vastu ning kostjal tĂ€itemenetluste esemeks olevad nĂ”uded hageja vastu. Seega saab jĂ€reldada, et sundtĂ€itmise lubamatuks tunnistamise nĂ”ude aluseks olevad faktilised sĂŒndmused on tekkinud pĂ€rast tĂ€itedokumentideks olevate kohtulahendite nr 2-14-2708 ja nr 2-14-50973 jĂ”ustumist.
29.VĂS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (ĂŒleandja) midagi saanud olemasoleva vĂ”i tulevase kohustuse tĂ€itmisena, vĂ”ib ĂŒleandja saadu saajalt tagasi nĂ”uda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki vĂ”i kui kohustus langeb hiljem Ă€ra. Harju Maakohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-14-50302 on mĂ€rgitud:/.../ kuivĂ”rd poolte vahel puudub vaidlus selle ĂŒle, et Xxxx on Xxxx osaĂŒhingule 31.12.2012, 14.06.2013, 28.06.2013 ja 10.07.2013 kokku andnud 22 160 eurot, Xxxx on pidanud ĂŒleantud summat laenulepingutest tuleneva kohustuse tĂ€itmiseks, kuid kostja ei ole tĂ”endanud laenulepingute olemasolu, siis ei ole VĂS § 1028 lg 1 kohaselt laenulepingust tulenevat kohustust olemas. Eeltoodust tulenevalt on XxxxVĂS § 1028 lĂ”ikest 1 tulenevalt hageja vastu nĂ”udeĂ”igus Ă”igusliku aluseta saadud summa 22 160 euro ulatuses. Xxxxon VĂS § 1028 lg 1 alusel Ă”igus alusetult tasutud summade tagasinĂ”udmiseks (st nĂ”ue on sissenĂ”utav) alates iga vastava makse tegemisestâ (vt lisaks 17 oleva Harju Maakohtu otsuse punkti 5.2; I k, tl 102103).
30.VĂS § 164 lg 1 kohaselt vĂ”ib vĂ”lausaldaja oma nĂ”ude vĂ”lgniku nĂ”usolekust sĂ”ltumata
anda lepingu alusel tervikuna vĂ”i osaliselt ĂŒle teisele isikule (nĂ”ude loovutamine). NĂ”uet ei vĂ”i loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud vĂ”i kui kohustust ei saa selle sisu muutmata tĂ€ita kellelegi teisele kui senisele vĂ”lausaldajale. Sama paragrahvi lg 2 alusel astub nĂ”ude loovutamisega uus vĂ”lausaldaja senise asemele. VĂS § 170 Kui vĂ”lausaldaja teatab vĂ”lgnikule, et on nĂ”ude loovutanud uuele vĂ”lausaldajale, loetakse, et loovutamine on vĂ”lgniku suhtes toimunud, isegi kui nĂ”uet tegelikult ei loovutatud vĂ”i kui loovutamine ei ole kehtiv.
31.Xxxxon 21.01.2014 esitanud XxxxOĂ-le tasaarvestuse avalduse ja nĂ”uete loovutamise teatise, mille alusel tasaarvestas Xxxx31.12.2012 laenulepingust tulenevad nĂ”uded XxxxOĂ vastu viimase nĂ”udega Xxxxvastu summas 546 eurot ning millega Xxxxandis XxxxOĂ-le teada, et loovutas laenulepingutest tulenevad nĂ”uded tasaarvestamise jĂ€rgses ulatuses uuele vĂ”lausaldajale Xxxx OĂ-le (I k, tl 84-86). 21.01.2014 esitas ka Xxxx OĂ XxxxOĂ-le tasaarvestuse avalduse (I k, tl 88-91), millega XxxxOĂ ei nĂ”ustunud, esitades 12.03.2014 hagiavalduse kohtusse, mille kohus vĂ”ttis tsiviilasjana nr 2-14-50302 menetlusse ning tegi otsuse 06.11.2014 (I k, tl 97-112). Seega on kohus tsiviilasjas nr 2-1450302 leidnud, et kĂ”ik hageja ja Xxxx OĂ tasaarvestused kostja nĂ”uetega ning nĂ”uete loovutused on olnud kehtivad ja seaduspĂ€rased. Xxxx OĂ loovutas 08.04.2015 8000 euro suuruse nĂ”ude XxxxOĂ vastu tagasi Xxxx(I k, tl 64-68). Asjas puudub vaidlus selles, et kostja on eelpool nimetatud nĂ”uete loovutamises olnud teadlik.
32.Eeltoodust nĂ€htub, et hageja Xxxxon loovutanud ĂŒhel korral nĂ”ude Xxxx OĂ-le ja Xxxx OĂ on ĂŒhel korral loovutanud nĂ”ude tagasi Xxxxle. Kostja hinnangul ei ole selline nĂ”uete loovutamine kooskĂ”las hea usu pĂ”himĂ”ttega, sest loovutamised Xxxxja Xxxx OĂ vahel on toimunud selliselt, nagu nendele on parajasti kasulik olnud paralleelselt kĂ€imasolevate menetlustega (III k, tl 90-92). Seega leiab kostja, et hageja nĂ”uete loovutamise kehtivuse vĂ€listab tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduse §-st 138 ja VĂS §-st 6 tulenev hea usu pĂ”himĂ”te. Hea usu pĂ”himĂ”tte funktsiooniks on tĂ”kestada lepingust vĂ”i seadusest tulenevate Ă”iguste teostamise kuritarvitamine. See tĂ€hendab, et kohus ei kohalda halvas usus kĂ€itumise juhul seadusest vĂ”i lepingust tulenevat (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-49-12, p 11 teine lĂ”ik). Kui kohus tuvastab sellised asjaolud, mis viitavad hageja Ă”iguste teostamise kuritarvitamisele, st halvas usus kĂ€itumisele, siis saab kohus jĂ€tta hageja nĂ”ude rahuldamata vastuolu tĂ”ttu hea usu pĂ”himĂ”ttega.
33.Asjas ei ole vaidlust selles, et XxxxĂŒritas tsiviilasjade nr 2-14-2708 ja nr 2-14-50973 raames temalt vĂ€lja mĂ”istetavaid summasid tasaarvestada oma nĂ”uetega XxxxOĂ vastu juba nimetatud menetluste raames, kuid tasaarvestused jĂ€eti kohtute poolt tegemata. Tallinna Ringkonnakohus on 30.05.2016 kohtumÀÀruses mĂ€rkinud, et tsiviilasjade nr 2-142708 ja 2-14-50973 jĂ”ustunud lahenditest nĂ€htub, et pigem ei olnud tasaarvestusavaldust vĂ”imalik objektiivsel pĂ”hjusel menetlusĂ”iguslikult tĂ”husalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud vĂ”tta kohtulahendis seisukoha (II k, tl 37-38).
34.Harju Maakohtu 23.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-2708 mĂ€rkis kohus muu hulgas jĂ€rgmist: âKui hageja soovib oma vĂ€idetavaid vastunĂ”udeid kostja vastu maksma panna, tuleb selleks esitada nĂ”uetekohane hagi ja tasuda vastav riigilĂ”iv. TasaarvestusĂ”iguse olemasolul on vĂ”imalik oma Ă”igusi kaitsta ka tĂ€itemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohase hagiga (vĂ”lgnik vĂ”ib esitada sissenĂ”udja vastu hagi tĂ€itedokumendi alusel sundtĂ€itmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkĂ”ige pĂ”hjusel, et nĂ”ue on rahuldatud, ajatatud vĂ”i tasaarvestatud).â (I k, tl 11-25).
35.Kohus leiab, et hageja ei ole kĂ€itunud nĂ”uet loovutades halvas usus. On leidnud tĂ”endamist, et hageja on ĂŒritanud korduvalt tasaarvestusavaldusi erinevates kohtumenetlustes maksma panna. Hea usu pĂ”himĂ”tte vastane ei ole see, et Xxxx OĂ on nĂ”ude Xxxxtagasi loovutanud. Sellisel viisil nĂ”ude tagasiloovutamine ei ole keelatud ning kĂ€esolevas asjas ei ole tuvastatud VĂS § 166 sĂ€testatud nĂ”uete loovutamise piiranguid.
36.Kostja hinnangul ei saanud hageja 08.04.2015 nĂ”udeid omandada, kuna vĂ€idetava nĂ”ude loovutamise kokkuleppe hetkel ei olnud nĂ”uded selged ja piisavalt mÀÀratletud (II k, tl 111119). Kohus sellise kostja seisukohaga ei nĂ”ustu. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja nĂ”ue oli tekkinud hageja ja kostja vahel 2012 kuni 2013 sĂ”lmitud neljast laenulepingust ning nĂ”ude suuruseks oli 22160 eurot. Hageja on nimetatud summast tasaarveldanud XxxxOĂ poolt hageja vastu esitatud nĂ”uded. KĂ”igis hageja ja Xxxx OĂ tasaarvestuse avaldustes ja nĂ”uete loovutamise teadetes on nĂ”uded toodud ĂŒksikasjalikult vĂ€lja nii kuupĂ€evade kui summade kaupa (I k, tl 84-91; 64-68).
37.Kuna tsiviilasjade nr 2-14-2708 ja nr 2-14-50973 menetlemisel jĂ€eti Xxxx tasaarvestuse avaldus arvesse vĂ”tmata ning ka XxxxOĂ pole seda aktsepteerinud, esitas hageja, arvestades tsiviilasjas nr 2-14-50302 jĂ”ustunud kohtulahendit ja sellest tulenevat mĂ”ju nii Xxxx OĂ-le kui ka Xxxxkuuluvatele XxxxOĂ vastu suunatud nĂ”uetele, 25.09.2015 XxxxOĂ-le uue avalduse (I k, tl 140-141). KĂ”iki tasaarvestuse avaldusi kogumis hinnates ei saa tekkida kahtlust selles, millises nĂ”uete jĂ€rjekorras toimusid tasaarvestused ning millal ja millised nĂ”uded hageja ja Xxxx OĂ ning vastupidi loovutati.
38.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on 08.04.2015 Piduline Ăritused OĂ-lt 8000 euro suuruse nĂ”ude omandanud kehtivalt, nĂ”uded on selged ja piisavalt mÀÀratletud.
39.JĂ€rgmisena analĂŒĂŒsib kohus, kas hageja Xxxxon rikkunud XxxxOĂ juhatuse liikmena enda kohustusi ning tekitanud XxxxOĂ-le varalist kahju ehk kas hageja: 1) tekitas XxxxOĂ kassas perioodil 2012 detsember kuni 2013 august 10996 euro suuruse puudujÀÀgi; 2) sai perioodil 2012 detsembrist kuni 2013 juulini Ă”igusliku aluseta kĂŒtusekulude eest hĂŒvitist summas 676.55 eurot; 3) tasus 2013 juunis ja juulis alusetult arveid summas 2063.23 eurot), millest tulenevalt saaks lugeda kohtuotsuse tegemisel poolte nĂ”uded kattuvas ulatuses tasaarvestuse alusena lĂ”ppenuks.
40.Hageja hinnangul on nimetatud kostja nĂ”uded tĂ€ielikult aegunud (III k, tl 64, p 4.12). Kohus leiab, et VĂS § 200 lg 2 tulenevalt ei ole kostja nĂ”uded aegunud. VĂS § 200 lg 2 alusel vĂ”ib tasaarvestav pool oma nĂ”ude teise poole nĂ”udega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nĂ”ue on aegunud, kui Ă”igus nĂ”uet tasaarvestada tekkis enne nĂ”ude aegumist. VĂS § 200 lg 4 alusel ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nĂ”uet, millele teine pool saab esitada vastuvĂ€iteid. Selle sĂ€tte kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nĂ”udele sellised vastuvĂ€ited, mis vĂ€listavad tĂ€ielikult vĂ”i osaliselt nĂ”ude maksmapaneku (nt nĂ”ue ei kehti vĂ”i on lĂ”ppenud). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-59-10 p 10 mĂ€rkinud, et kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nĂ”udele tasaarvestuse vastuvĂ€ite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuvĂ€ited tasaarvestusele vĂ€listavad tasaarvestuseks kasutatud nĂ”ude maksmapaneku.
41.ĂS § 180 lg 1 ja 2 kohaselt on osaĂŒhingu juhtorganiks juhatus, mis esindab ja juhib osaĂŒhingut ning juhatusel vĂ”ib olla ĂŒks liige (juhataja) vĂ”i mitu liiget. Ăriregistri andmetel (III k, tl 121-122) oli hageja Xxxxkostja XxxxOĂ juhatuse liige alates 29.03.2012 kuni 30.08.2013 ning osaĂŒhingut vĂ”is kĂ”ikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Aastatel 2012 ja 2013 oli kostja tegevusalaks toitlustamine ĂŒritustel ja restoranid jm toitlustuskohad (III k, tl 121-122).
42.Kostja seisukoha jĂ€rgi rikkus hageja enda kohustusi kostja juhatuse liikmena ning tekitas kostjale kahju (II k, tl 114, p 10.4). ĂS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi tĂ€itma korraliku ettevĂ”tja hoolsusega. ĂS § 187 lg 2 alusel juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaĂŒhingule, vastutavad tekitatud kahju hĂŒvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tĂ”endab, et on oma kohustusi tĂ€itnud korraliku ettevĂ”tja hoolsusega. Kostja leiab, et hageja kostja juhatuse liikmena tekitas kostjale kahju sellega, et kostja kassas tekkis perioodil 2012 detsembrist
kuni 2013 augustini puudujÀÀk vĂ€hemalt summas 10996 eurot. Selle vĂ€ite kinnituseks on kostja esitanud tĂ”enditeks kostja lĂ€bimĂŒĂŒgi aruanded ja erinevad pangakonto vĂ€ljavĂ”tted perioodi 2012 detsember kuni 2013 august kohta (II k, tl 120-128; 145, 147, 150, 152, 155, 157, 159, 161, 176-192; III k, tl 1-52). Hageja on esitanud 09.01.2017 kohtule taotluse kostja 16.11.2016 vastuse lisade tsiviilasja materjalide hulgast eemaldamiseks (III k, tl 6366). Kohus jĂ€tab hageja vastava taotluse rahuldamata ning kohus vĂ”tab tĂ”enditena vastu kĂ”ik kostja 16.11.2016 vastuse lisad (II k, tl 111-192, III k, tl 1-52). TsMS § 238 lg 1 kohaselt vĂ”tab kohus vastu ainult sellise tĂ”endi ja korraldab selliste tĂ”endite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tĂ”endit, millel on asjas tĂ€htsust. Kostja on esitanud kohtule tĂ”endid, mis on antud asjas asjakohased ja tĂ€htsust omavad, kuid seejuures mĂ€rgib kohus, et kĂ”nealused tĂ”endid ei ole piisavad tĂ”endamaks hageja poolt 9 kuu jooksul tekitatud kostja kassa puudujÀÀki. Kostja lĂ€bimĂŒĂŒgi aruanded ja pangakonto vĂ€ljavĂ”tted nĂ€itavad seda, kui palju laekus kostja kontole ja kassasse vaadeldaval perioodil raha ning tĂ€helepanuta on jÀÀnud kontolt ja kassast tehtud Ă”iguspĂ€rased vĂ€ljamaksed. Hageja on esitanud tĂ”endina kosja pearaamatu kassa konto vĂ€ljavĂ”tte perioodi 2013 jaanuar kuni 2013 juuli kohta (III k, tl 67). Pearaamatu puhul on tegemist registriga kuhu registreeritakse kĂ”ik Ă€riĂŒhingu vastava perioodi majandustehingud â nii laekumised kui ka vĂ€ljamaksed. Kuna kostja ei ole kassa puudujÀÀgi arvestamisel vĂ”tnud arvesse kostja kontolt ja kassast tehtud Ă”iguspĂ€raseid vĂ€ljamakseid, st kĂ”iki majandustehinguid, siis kohtu hinnangul ei ole kostja tĂ”endanud esitatud lĂ€bimĂŒĂŒgi aruannete ja pangakonto vĂ€ljavĂ”tetega kostja sularahakassa puudujÀÀki, millise kahju vĂ€idetavalt hageja Xxxxtekitas kostjale (III k, tl 67).
43.Kostja heidab hagejale kui kostja endisele juhatuse liikmele ette, et hageja sai perioodil 2012 detsembrist kuni 2013 juulini (so 8 kuu jooksul) Ă”igusliku aluseta hĂŒvitist autkĂŒtuse eest summas 676.55 eurot, so keskmiselt 85 eurot ĂŒhes kuus (II k, tl 115, p 10.6). Seejuures mĂ€rgib kohus, et kostja 16.11.2016 vastuse punktis 10.6.1.5 (II k, tl 115) on ebatĂ€psus, kuna kostja 2013 mai aruandest (II k, tl 165) nĂ€htub, et kĂŒtusekulu oli summas 173.37 eurot, mitte kostja vastuses mĂ€rgitud summa 173.73 eurot. Seega on kostja arvates hagejale Ă”igusliku aluseta hĂŒvitatud 676.55 eurot, mitte vastuses mĂ€rgitud 676.91 eurot (II k, tl 115, p 10.6). Ăriregisti andmetel oli kostja tegevusalaks aastatel 2012 ja 2013 toitlustamine ĂŒritustel ja restoranid jm toitlustuskohad (III k, tl 121-122). Hageja on mĂ€rkinud, et ta kasutas kostja juhatuse liikmena enda isiklikku sĂ”iduatot Ă€riĂŒhingu asjaajamiseks, ta ei teinud endale Ă”igusliku aluseta vĂ€ljamakseid autokĂŒtuse eest, vaid kĂ”nealused vĂ€ljamaksed on tehtud isikliku sĂ”iduautoga ettevĂ”tte hĂŒvanguks tehtud sĂ”itude kĂŒtusekulu kompenseerimiseks. Hageja kĂ€is isikliku sĂ”iduautoga nĂ€iteks kontoritarbeid toomas, lepinguid sĂ”lmimas, klientidega lĂ€birÀÀkimisi pidamas jm Ă€riĂŒhingu tavapĂ€rases majandustegevuse kĂ€igus tekkivaid asju ajamas (III k, tl 65, p 4.13.3). Kohtu hinnangul ei ole tegemist XxxxĂ”igusliku aluseta vĂ€ljamaksetega kĂŒtuse eest. Hageja kasutas Ă€riĂŒhingu asjaajamiseks isiklikku autot, sest kostjal puudus sel ajal mistahes transpordivahend. On eluliselt usutav, et hageja kostja juhatuse liikmena kasutas isiklikku sĂ”iduautot Ă€riĂŒhingu igapĂ€evase majandustegevusega seoses, sest Ă€riĂŒhingu tegevusalaks oli muu hulgas toitlustamine ĂŒritustel, mis eeldab kauba vĂ”i ka nt tööliste transportimist ĂŒrituse toimumise kohta ning lisaks teised Ă€riĂŒhingu tavapĂ€rase majandustegevuse kĂ€igus tekkivad asjaajamised jne. Hageja on perioodil 2012 detsembrist kuni 2013 juulini (so 8 kuu jooksul) saanud autkĂŒtuse eest hĂŒvitist summas 676.55 eurot, so keskmiselt 85 eurot ĂŒhes kuus (II k, tl 115, p 10.6). Arvestades hageja isikliku sĂ”iduauto kasutamist Ă€riĂŒhingu igapĂ€evase majandustegevuse kĂ€igus, siis ĂŒhes kuus keskmiselt autokĂŒtuse hĂŒvitis 85 euro suuruses summas ei ole kohtu hinnangul ĂŒlemÀÀr suur summa. Hageja esitas kostja raamatupidamisele kĂŒtusekulu tĂ”endamiseks kulutĆĄekid. Isikliku sĂ”idukiga ettevĂ”tte hĂŒvanguks tehtud sĂ”itude kĂŒtusekulu kompenseerimiseks ei ole Ă€riseadustiku kohaselt vajalik kostja ainuosaniku otsust. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole kostja juhatuse liikmena teinud endale Ă”igusliku aluseta vĂ€ljamaiseid autokĂŒtuse eest ning seega ei
ole sellega kostjale kahju tekitanud.
44.Kostja leiab, et tal on nĂ”ue Xxxxvastu seonduvalt osalemisega Xxxx03.07.2013 kuni 06.07.2013, sest seoses XxxxOĂ Xxxxosalemisega puuduvad lepingud, otsused jms kirjalikud dokumendid (II k, tl 111-119). XxxxOĂ ainuosaniku juhatus ei ole mingil moel vĂ”tnud vastu otsust XxxxOĂ Xxxxosalemiseks ega kiitnud seda heaks. Tegelikkuses korraldas Xxxxosalemise Xxxx, kasutades selleks XxxxOĂ töötajaid ja vara ning tasudes Xxxx seotud kulusid XxxxOĂ arvelt kokku summas 2063.23 eurot. KĂ€esolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kostja XxxxOĂ on tasunud jĂ€rgmised Xxxx seotud arved summas 2063,23 eurot: 1) V & V Invest OĂ arve nr 100042 summas 96 eurot (II k, tl 163); 2) V & V Invest OĂ arve nr 10098 summas 16,56 eurot (II k, tl 164); 3) XxxxOĂ 08. juuli 2013 arve nr 26 summas 1950,67 eurot (II k, tl 165). Pooled vaidlevad selle ĂŒle, kas hageja kui kostja juhatuse liige tekitas kostjale eelpool nimetatud arvete tasumisega 2013. aastal kahju summas 2063,23 eurot. Hageja lepinguline esindaja on 07.03.2017 kohtuistungil mĂ€rkinud, et hageja ei eita, et Xxxxkasutati kostja vahendeid, tĂ€psemalt kostja valguskaste selleks, et teha kostjale reklaami. Kogu risk oli aga hagejal, kostjale mingeid riske ei kaasnenud, pigem oli hageja tegevus kostjale kasulik, talle tehti reklaami ja suvisel ajal kĂ€ivet (III k, tl 91). Kohtu hinnangul ei ole kĂ€esolevas asjas tĂ”endeid selle kohta, millised olid 2013 aasta suvel kostja juhatuse liikmete ja ainuosaniku juhatuse omavahelised kokkulepped Xxxxosalemiseks. Kohtu hinnangul ei saa arvete maksmisest summas 2063.23 eurot jĂ€reldada, et selles summas on hageja kostjale kahju pĂ”hjustanud. Kohus leiab, et kostja ei ole tĂ”endanud hagejapoolset kahju tekitamist kostjale seoses 2013 suvel Xxxxosalemisega.
45.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Xxxxei ole kostja XxxxOĂ juhatuse liikmena oma kohustusi rikkunud ega osaĂŒhingule kahju tekitanud. Samuti leiab kohus, et hageja on oma kohustusi tĂ€itnud korraliku ettevĂ”tja hoolsusega ĂS § 187 lg 2 tĂ€henduses ning hageja poolt kostjale kahju tekitamine ei ole leidnud mingil viisil tĂ”endamist.
46.TsMS § 445 lg 1 kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nÔuded ja kohus mÔlema poole nÔuded tÀielikult vÔi osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nÔuded rahuldatud osas. Arvestades kÀesoleva kohtulahendiga tuvastatud asjaolusid, jÀtab kohus rahuldamata kostja protsessuaalse tasaarvestuse vastuvÀite hageja nÔudele, mille alusel soovis kostja lugeda kohtuotsuse tegemisel poolte nÔuded kattuvas ulatuses tasaarvestuse tulemusel lÔppenuks.
47.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja Xxxxhagi kostja XxxxOà vastu sundtÀitmise lubamatuks tunnistamiseks tÀiteasjades nr 022/2015/3114 ja nr 022/2015/3733. Kohus tunnistab Harju Maakohtu 30.04.2015 tsiviilasjas nr 2-14-2708 kohtumÀÀruse alusel toimuva sundtÀitmise tÀiteasjas nr 022/2015/3114 lubamatuks ning Harju Maakohtu 12.06.2015 tsiviilasjas nr 2-14-50973 kohtuotsuse alusel toimuva sundtÀitmise tÀiteasjas nr 022/2015/3733 lubamatuks.
48.Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 2; § 132 lg 1 ja 5 alusel 6000 eurot. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmÀÀramine
49.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses vÔi menetlust lÔpetavas mÀÀruses. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt mÀÀrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
50.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvÀlised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilÔiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvÀlised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sÀtestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmÀÀrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mÔistab kohus
kulud vÀlja pÔhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat vÔi muu esindaja kÀesoleva seadustiku §-s 218 sÀtestatu kohaselt.
51.TsMS § 174 lg 8 sÀtestab, et kohus mÀÀrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sÀtete kohaselt, arvestades 5. jaos sÀtestatud erisusi (vt Riigikohtu lahend nr 3-21-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispÔhimÔtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tÔendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuvÀiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 jÀrgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus mÀrgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt vÀljamÔistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude pÔhjendatus ja vajalikkus.
52.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt hĂŒvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tĂ”ttu tekkinud vajalikud kohtuvĂ€lised kulud. KooskĂ”las TsMS § 162 lg 1 ja 2 jÀÀvad kĂ€esolevas asjas menetluskulud kostja kanda.
53.Hageja esitas menetluskulude nimekirjad 11.09.2016 (II k, tl 58-66), 03.03.2017 (III k, tl 80-84) ja 09.03.2017 (III k, tl 94-96). Hageja lepinguline esindaja on osutanud Ôigusabiteenust tunnihinnaga 32 eurot, millele lisandub kÀibemaks. Samuti kuulub hageja menetluskulu hulka riigilÔiv 200 eurot (II k, tl 58).
54.Kostja on esitanud hageja menetluskulude osas jĂ€rgmised vastuvĂ€ite (III k, tl 108-109): 1) neli hageja esitatud arvet on esitatud Xxxx OĂ-le ning nendes toodud kulu tuleb jĂ€tta kogu ulatuses kindlaks mÀÀramata ja kostjalt vĂ€lja mĂ”istmata; 2) hageja on mĂ€rkinud, et ta ei ole kĂ€ibemaksukohustuslane, mistĂ”ttu palub hageja hĂŒvitatavate menetluskulude puhul arvesse vĂ”tta ka neilt arvestatavat kĂ€ibemaksu, kuid vastavalt e-Ă€riregistri andmetele on Xxxx OĂ registreeritud kĂ€ibemaksukohustuslasena ning tal on vĂ”imalik kĂ€ibemaksu tagasi arvestada; 3) hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulude hĂŒvitamist seoses menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamisega, kuid kostja arvates ei ole tegemist pĂ”hjendatud ja vajaliku kulutusega (III k, tl 108).
55.Riigikohus on lahendis 3-2-1-102-16, p 13 mĂ€rkinud: âEi ole vĂ€listatud, et hageja ja kolmanda isiku vahel on olemas kokkulepe, mille kohaselt tasus kolmas isik hagejale osutatud Ă”igusabiteenuse arved, kuid hageja on kohustatud need kulud kolmandale isikule hĂŒvitama. Majandustegevuses ei saa eeldada tehingute tasutust. Hageja kohustus hĂŒvitada kolmandale isikule menetluskulud vĂ”ib olla pĂ”hjendatud ka muul alusel. Sellisel juhul tuleb hageja Ă”igusabikulude tasumise kohustust jaatada ja pĂ”hjendatud ning vajalikud esindajakulud kostjatelt vĂ€lja mĂ”ista.â TsMS § 174 lg 9 alusel menetluskulude hĂŒvitamist menetlusosalisele ei vĂ€lista see, kui tema eest kandis need muu isik, seega menetluskulude hĂŒvitamise ei vĂ€lista asjaolu, et kĂ€esolevas asjas on osad Ă”igusabiteenuse arved esitatud kolmandale isikule - Xxxx OĂ-le, mille juhatuse liikmeks on hageja Xxxx.
56.Hageja on kinnitanud, et ta ei ole kĂ€ibemaksukohustuslane, mistĂ”ttu palub ta hĂŒvitatavate menetluskulude puhul arvesse vĂ”tta ka neilt arvestatavat kĂ€ibemaksu (III k, tl 94). Kuigi hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole kĂ€ibemaksukohustuslane ning ei saa seega menetluskuludelt kĂ€ibemaksu tagasi arvestada, tuleb silmas pidada seda, et osad arved (nr 15630 â II k, tl 62; nr 16117- II k, tl 64; nr 16539 â II k, tl 66 ja nr 167420III k, tl 82) on esitatud kolmandale isikule Xxxx OĂ-le. E-Ă€riregistri andmete kohaselt on Xxxx OĂ kĂ€ibemaksukohustuslane. Ei ole usutav, et hageja peab hĂŒvitama kolmandale isikule menetluskulud koos kĂ€ibemaksuga olukorras, kus kolmas isik saab menetluskuludelt kĂ€ibemaksu tagasi arvestada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-102-16, p 16). Seega arvete nr 15630 (II k, tl 62); nr 16117 (II k, tl 64); nr 16539 (II k, tl 66) ja nr 167420 (III k, tl 82) puhul ei vĂ”ta kohus menetluskulude kindlaksmÀÀramisel arvesse neilt arvestatud kĂ€ibemaksu. Arved nr 17066 (III k, tl 84) ja nr 17122 (III k, tl 96) on esitatud hageja Xxxxnimele ning nende puhul saab kohus arvestada asjaoluga, et hageja ei ole
kĂ€ibemaksukohustuslane, mistĂ”ttu vĂ”tab kohus nende arvete alusel hĂŒvitatavate menetluskulude puhul arvesse ka neilt arvestatavat kĂ€ibemaksu.
57.Kohus nĂ”ustub kostjaga selles osas, et hageja poolt taotletud lepingulise esindaja kulude hĂŒvitamine seoses menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamisega ei ole pĂ”hjendatud ega vajalik kulutus. Menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nĂ”ua Ă”igusalaseid eriteadmisi ning need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, mistĂ”ttu ei ole tegemist pĂ”hjendatud ja vajalike kulutustega (vt nt Riigikohtu lahend mr 3-2-1-4-15, p 13; nr 3-2-1-77-14, p 12).
58.Eeltoodust tulenevalt saab pĂ”hejndatud ja vajalikuks kulutusteks pidada alljĂ€rgnevate arvete alusel nimetatud kulusid: âą arve nr 15630 summas 229.33 eurot (ilma kĂ€ibemaksuta; II k, tl 62). Arve nr 15630 selgitusest (II k, tl 61) nĂ€htub, et seoses hagi koostamisega ja kohtusse esitamisega on kulu kokku 229.33 eurot, ĂŒlejÀÀnud selgitusel ja arvel olevad kulud moodustavad enne hagi kohtusse esitatavad toimingud; âą arve nr 16117 summas 144 eurot (ilma kĂ€ibemaksuta; II k, tl 64); âą arve nr 167420 summas 296 eurot (ilma kĂ€ibemaksuta; III k, tl 82); âą arve nr 17066 summas 156,80 eurot, millele lisandub kĂ€ibemaks 31,36 eurot, so kokku 188,16 eurot (III k, tl 84). Arves nr 17066 on pĂ”hjendamatuks menetluskuluks menetluskulude nimekirja koostamise kulu summas 10,24 eurot (ilma kĂ€ibemaksuta) ning selle jĂ€tab kohus arvestamata. âą Arve nr 17122 summas 266,88 eurot (koos kĂ€ibamaksuga; III k, tl 96). âą arve nr 16539 summas 16 eurot on pĂ”hjendamatu ja selle menetluskulu vĂ€ljamĂ”istmist kohus ei rahulda (II k, tl 66).
59.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pÔhjendatud ja vajalik hageja menetluskulu Ôigusabi eest on kokku 1124.37 eurot ja pÔhjendamatu kulu Ôigusabi osutamise eest on kokku 26,24 eurot. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise tÀpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud Ôigusabitoimingu vajalikkust ja pÔhjendatust, vaid annab hinnangu kostja menetluskulude pÔhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Hageja menetluskuluks on samuti tasutud riigilÔiv summas 200 eurot. Kohus peab hageja pÔhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks (st Ôigusabikulu ja riigilÔiv) kokku 1324,37 eurot.
60.Kostja esitas menetluskulude nimekirjad 02.03.217 (III k, tl 71-72) ja 10.03.2017 (III k, tl 110). Hageja on esitanud kostja menetluskulude suurusele vastuvÀite (III k, tl 100-102). Kohus jÀtab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmÀÀramiseks rahuldamata TsMS § 162 lg 1 tulenevalt.
61.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks vÀljamÔistmisele menetluskulu kokku summas 1324,37 eurot.